Ühtne Venemaa ja Venemaa ühtsus

Pole ka mõtet kahtlustada tagatoa-kokkuleppeid (näiteks Kremli ja keskvalimiskomisjoni kokkumängu). Pole vaja üleolevalt väita, et valimiste tulemused oli hoop Ühtse Venemaa uhkuse pihta. Pigem tuleb ausalt tunnistada, et valimistulemus küllaltki selgelt peegeldab olukorda tänasel Venemaal.

Ärgem unustagem, et seekordsed valimised Venemaal olid esmakordselt puht parteidevahelised. Selle muudatuse tõi sisse Ühtne Venemaa ise. Teatud mõttes oli tegemist riskiga, sest valitsusparteil on alati oht kaotada osa oma positsioonist. Või on tal oht kaotada see positsioon täiesti, nagu seda on juba juhtunud ja kindlasti juhtub veel mitmetes Euroopa ja muu maailma riikides, kus majanduse tagasilöögid mõjutavad rahva ootusi ja lootusi.

Risk oli, ja valimistulemused on seda ka tõestanud. Kuid samas on põhjust öelda, et Venemaal kindlasti jätkub endine sise- ja välispoliitiline areng - vaatamata sellele, et Ühtne Venemaa enam ei oma Riigiduumas konstitutsioonilist enamust ja selle erakonna nn oponendid (Vene Kommunistlik Partei, Õiglane Venemaa ja liberaaldemokraadid) saavutasid tunduvalt tugevama positsiooni, kui neil oli eelmises Riigiduumas.

Küsimus seisneb selles, et kõigil neljal Riigiduumasse pääsenud parteil on sisuliselt ühtne positsioon kõigis põhilistes küsimustes, mis omavad tähtsust Venemaa sise- ja välispoliitika jaoks. Loomulikult on neil mõningates üksikasjades ka erinevaid vaateid, kuid need ei muuda üldist joont. Kui võrrelda Venemaa poliitikat maalikunstiga, siis võiks ütelda, et põhipilti maalitakse endiselt jõuliste pintslitõmmetega, kuigi pisidetaile mõnevõrra varieeritakse.

Ärgem unustagem sedagi, et seekord valiti Venemaa Riigiduuma viieks aastaks (seni oli ta valitud neljaks aastaks). Ja tulevane Venemaa president valitakse tervelt kuueks aastaks (täna on juba praktiliselt teada, kes saab Venemaa presidendiks).

See tähendab, et päris pikaks ajaks sõltub Venemaa edasine käekäik sellest, kuivõrd jäävad Ühtne Venemaa ja Vladimir Putin kindlaks oma lubadustele moderniseerida riigi majandust, loobuda eelarve moodustamisel nafta ja gaasi ainutähtsustamisest, tõsta venemaalaste heaolu, lahendada demograafilisi probleeme ja (sic!) üle minna sisuliselt astmelisele tulumaksule. Kui Venemaa suudab vastu seista majanduskriisile ja tugevdab oma rahvusvahelisi positsioone, kui riigis areneb demokraatia ja väheneb korruptsioon, siis on mõne aasta pärast võimalik rääkida mitte lihtsalt Ühtse Venemaa saavutustest, vaid laiemalt Venemaa ühtsusest.

Mina küll arvan, et Venemaa suudab ühtsust saavutada. See annaks kindlust kogu maailmale ja sealhulgas ka meile Eestis, sest oleme ja jääme idanaabri poliitilisse ja majanduslikku mõjusfääri vaatamata sellele, milline retoorika meil päevapoliitikas prevaleerib. Ja annaks Jumal meile olla nii targad, et kasutaksime seda naabrust ära oma riigi ja rahva kasuks.

VLADIMIR VELMAN, Riigikogu liige

KESKMÕTE:

Oleme ja jääme idanaabri poliitilisse ja majanduslikku mõjusfääri vaatamata sellele, milline retoorika meil päevapoliitikas prevaleerib.

Jaga |