Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Jõhkruse epideemia

LAURI LAASI,      17. detsember 2014

Äsja avaldatud raport ülekuulatavate piinamisest CIA salavanglates paneb meid taas küsima: kui kaugele on USA kahepalgelisus inimõiguste kaitsel läinud ning millist ohtu kujutab see läänemaailma väärtustele? Ehk ongi terroristide suurimaid võite mitte hirm, mida demokraatlike riikide kodanikes külvatakse, vaid nende riikide valitsustele alluvate julgeolekuasutuste ahvatlemine üha alatumate ja inimvaenulikumate võtete kasutamisele?

 

s430

Ent ega ülekuulatavate julma kohtlemist kirjeldavas raportis midagi uut polnudki. Maailma avalikkus teab neist piinamistest juba ammu, ent kaksikmoraal on nakkusena imbunud vabade ühiskondade teadvusesse ning kahjustanud võimet „omade“ vägivallale adekvaatselt reageerida.

 

CIA julmused ei üllata

CIA kuritegude uurimist eriti ei nõutagi. Vaikivad ka valitsused, sest suurt ja domineerivat partnerit ei soovita ärritada. Ka meie muidu nii sõnaosav president on seekord loobunud Twitteri-säutsudest ega rutta ahastama ohu üle, mida inimõiguste eiramine endaga kaasa toob. Ei morjenda CIA kuriteod ka meie peaministrit. Ta otsekui polekski Senati luurekomisjoni 6000-leheküljelisest raportist midagi kuulnud. Eesti demokraatia püsimise eest vastutavad poliittipud ei adu, et oma sigadustega paneb USA löögi alla ka strateegiliste partnerite (kelle hulka kuulub kahtlemata ka Eesti) hea nime.

Ameerika Ühendriigid suudavad oma brutaalses isepäisuses tagada sadistlikele luureametnikele ringkaitse. Rahvusvahelise Inimõiguste Kohtu käsi jääb CIA kaastööliste karistamiseks ilmselt ka seekord liialt lühikeseks. Kuid juba on mõistetud välja kahjutasu Poolalt, kelle territooriumil ameeriklased oma ohvrit piinasid. Kohtusse on jõudnud hagid Leedu ja Rumeenia vastu. Nagu näha, päritakse aru endistelt idabloki riikidelt, kel allaheitlikkus eelmise süsteemi poolt verre istutatud.

 

Hooveri aegade vari

Eriteenistuste jõhkrus ja inimõigustele vilistamine pole Ameerika jaoks midagi uut. Meenutagem vaid legendaarse Edgar Hooveri vallandatud kommunismivastase võitluse aastaid, mil represseeriti tuhandeid ameeriklasi, tuues ettekäändeks nende seotuse kommunistidega. Toonane nõiajaht meenutas oma ulatuselt Stalini repressioone, kuid me pole sellest seni piisavalt kõnelnud. Ka Ameerikas pole tollele koletule ajastule resoluutset hinnangut antud. Kuid hukkamõistmata hirmutegudel on omadus jõudu koguda ja korduda.

Nii jääb liigse vägivalla kasutamine Ameerika jõustruktuurides sügavaks probleemiks ka tänapäeval, kui politseinikud tulistavad tänavatel surnuks mängurelvaga poisikesi või tapavad pisemagi kahtluse korral relvituid kodanikke, kes juhtuvad viibima valel ajal vales kohas. CIA piinamised ja politseivägivald on sama puu viljad, ning kuni neid USA-s ametlikult ei taunita, ei paista võimuliialdustel lõppu.

Euroopa riikide vaikimine vaid süvendab Ameerika demokraatia allakäiku.

 

Eesti pole ametlike kurjategijate eest kaitstud

Kas Eesti on võimuliialduste eest kaitstud? Vaevalt. Ei tea me ju siiani, mis meie eriteenistuste suletud hoonetes tegelikult toimub ja milliseid võtteid kasutatakse info hankimisel. Me loeme KAPO aastaraamatust nende inimeste nimesid, kes meie vastuluure arvates õõnestavad riigi alustalasid, kuid ei kuule vastuseid märksa olulisematele küsimustele.

Miks ei suutnud selleks ellu kutsutud eriteenistus ära hoida 2007. aasta rüüstamisi? Kas oli tegemist teadliku valikuga, kui mässu kavandavate tegelaste kohta kogutud andmetega lasti manipuleerida riigireetur Dressenil? Millega üldse Toompuiesteel lisaks agendi röövimisega lõppenud äpardunud operatsioonide ettevalmistamisele tegeldakse?

Praegune KAPO järelevalvekomisjon ei suuda eriteenistust kontrolli all hoida ja hoverismi oht püsib Eestis äärmiselt suur.

 

Riigi nimel toime pandav kuritegevus vajab ohjeldamist

Ameerikas avaldatud raport puudutab meid kõiki. Ühiskond, kus kehtib topeltmoraal, vajab puhastust. Et meil ei võtaks ohje enda kätte pisikesed hooverid, tuleb tagada eriteenistuste tegevuse üle tõhus tsiviilkontroll. Me peame olema kindlad, et eriteenistuste mugavates kabinettides ei istu kurjategijad, kellele inimõigused on tühipaljas sõnakõlks. Meie ühiskond peab end vabastama poliitikutest, kes ei suvatse reageerida inimõiguste rikkumisele end demokraatia lipulaevaks pidavas USA-s või kuskil mujal.

 

LAURI LAASI, Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige



Viimati muudetud: 17.12.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail