13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Tarbija: Korteriühistu liikmete kaasomand on raskesti tajutavAADO LUIK, 20. detsember 2006Jätkame 29. novembri Kesknädalas alanud korteriühistute tegevusest tulenevate probleemide käsitlemist./b> Kõigist korteriühistute alastest pöördumistest 8,6% puudutavad kaasomandi valdkonda. Mis on kaasomand? Kõige suuremad raskused on kaasomandi olemuse mõistmisega. Tahaks lugejat lohutada: tõsiseid probleeme asjadest arusaamisega selles valdkonnas pole ainult ühistuliikmetel, vaid ka juristidel. Tõenduseks kaks kohtuprotsessi ühes ja samas korteris mõnekuulise vaheajaga tekkinud kahest veeavariist põhjustatud kahjude sissenõudmisel. Asi sai alguse sellest, et kinnisvarahaldaja saatis oma meistrimehe korterisse veearvestit maha võtma – see tuli kontrolli viia. Soojaveearvesti lahtikeeramisel murdus katki püstikupoolne toruosa ja kuum vesi paiskus vannituppa. Seni, kuni suudeti keldriuksed avada ja püstik sulgeda, jõudis vesi imbuda läbi põranda alumise korruse korterisse ning ära rikkuda korteri lae ja seinad. Kinnisvarahaldaja, kes seda ühistut teenindas, keevitas toruotsad avariijärgselt kokku. Kahjuks tekkis samast keevituskohast mõni kuu hiljem iseenesest uus uputus, mis rikkus nüüd juba ilusti remonditud ja ka kindlustatud korteri uuesti ära. Loomulikult esitasid uputatud korteri omanik ja teisel juhtumil juba kindlustusfirma hagid, milles nõuti tekitatud kahju kinnimaksmist. Kahe erineva kohtuprotsessi lõppistung toimus samal päeval tunniajase vahega. Kohtunik A langetas otsuse, et süüdi on korteriomanik, kelle vannitoast vesi allapoole voolas. Kohtunik B langetas otsuse, et süüdi on kinnisvarahaldaja, kel oli korteriühistuga leping kaasomandi korrashoimiseks, ja avarii tekkis just selles osas, mis kuulub kaasomandi koosseisu. Veevoolu sai pidama alles kogu püstiku sulgemisega ja seetõttu ka teistel korteritel selle püstiku ulatuses katkes veesaamise võimalus. Järelikult polnud tegu ainult ühe korteri omandiga. Esimesel kohtuprotsessil aitasin 75-aastast korteriomanikku kohtus mina. Otsuse peale esitasime apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse. Siit järeldus: kaasomandist ja selle ulatusest arusaamine ei ole lihtne. Korteriühistu juhatuse liikmetel, kes asuvad kaasomandi korrashoidmist korraldama, tuleb tublisti vaeva näha, et üksikuid nüansse selgeks saada. Puust ette ja punaseks! Kuna tarbijakaitsenõuandla tegeleb vallasasjade ostmisel tekkivate probleemidega, selgitame vahel kinnisasja ja vallasasja erinevuste selgitamist järgmiselt. Kõik, mida te korteris nihutada või riputada saate, on vallasasjad. Põrand, mille peal nihutate või sein ja lagi, mille külge riputate neid vallasasju, on kinnisasjad. Edasisel täpsustamisel tuleb vahel öelda, et korteri reaalosa on ainult õhk korteris, mille välisteks piireteks on lae lubi, seina tapeet ja põranda värv. Vaat neid õhupiirdeid võite omal vabal tahtel muuta! Nojah, seinasse võite pildi riputamiseks augu puurida. Juristid teevad reaalosa ja kaasomandi mõttelise osa vahel vahet palju abstraktsemate väljenditega, mida igapäevases kõnepruugis ei kasuta ja mis üldjuhul jäävadki mittejuristidele arusaamatuks. Kui seadusekeel jääb mõistmatuks Korteriomandiseaduse paragrahv 2 lõikest 2 saame teada, et korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad … või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Mõnelgi võib tekkida küsimus: ega radiaator ometigi seade ole? Ja kuna radiaatorit omas korteris kasutan ainult mina, sest see pole ju ühiskasutuses nagu näiteks trepp, kas ma siis ei võigi seda asendada nii suurega nagu tahan? Tõepoolest, seadusetekst on liialt keerukas inimesele, kes oma korteriuksest sisse-välja käib ning koridoris märkab ainult midagi eriskummalist. Korterelamu korrashoid olgu kõigi ühine hool Et avariiolukordi ei tekiks, nähti juba korteriomandite vormistamisel ette kohustus astuda korteriühistusse, et ühiselt kogu maja korras hoida. Mida aga tähendab korrashoidmine? Ilmselt ikkagi perioodilisi elamuosade ülevaatusi, ennetavaid remonte ja ootamatult tekkivate avariide likvideerimist. Kes seda tegema peavad? Eks ikka korrapidajad ehk juhatuse liikmed. Need mehed, kes sõjaväes teeninud, mäletavad, et enne vahikorra ülevõtmist instrueeriti põhjalikult ja tutvuti sellega, mida valvama peab. Kahjuks korteriühistutes sellist taset veel ei näe. Peab isegi tõdema, et vahepeal on kaduma läinud sellised head juhendmaterjalid nagu Eesti Vabariigi Valitsuse määrus 6. märtsist 1992.a nr 69 ja Tallinnas ka Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 1995. a määrusega nr 45 kinnitatud "Elamute hoolduse ja remondieeskiri Tallinnas". Neis dokumentides oli väga hästi kindlaks määratud, milline kohustus on elamu omanikul ja milline kohustus üürnikul. Näiteks aknaraamide värvimine seestpoolt oli üürniku kohustus, kuid väljastpoolt elamu omaniku kohustus. Sanitaartehnika alane teenindamine korteris asetsevate sulgarmatuurideni (need kaasa arvatud) oli üürileandja kohustus. Vahepeal on oluline muutus toimunud vaid selles, et üürnikust sai omanik. Maja ise laguneb aga samade mõjurite tõttu nagu varemgi. Kui lähtuda vajadusest kinnistada demokraatlikke juhtimispõhimõtteid ja valida tarku juhte ühistuliikmete endi hulgast, peaks alustama õppematerjalide ettevalmistamisest ja ka virtuaalse keskkonna loomisest, kus lihtsate näidetega on ära seletatud piirid reaalosa ja kaasomandi mõttelise osa vahel. Ja seda nii maja kui ehitise ja selles kasutatavate ühiste tehnosüsteemide osas. Küsimus: Kas pooldate sellise õigusakti (normdokumendi) valmistamist, milles on täpselt määratletud kaasomandi piirid ning selgesti arusaadav, mida tehakse igakuiselt kogutavate hooldus- ja remondirahade eest ning see, mis kuulub korteri reaalossa ning mida iga korteriomanik peab ise oma raha eest korras hoidma? Vastus: Jah/Ei (või omapoolne ettepanek) Viimati muudetud: 20.12.2006
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
