Ilmjärv: Ilvese ema ületoomisel võidi kasutada Kapot või sõjaväeluuret

Kn,      23. august 2006


Toomas Hendrik Ilvese 1927. aasta 6. jaanuaris Leningradis sündinud ema Iraida smugeldati Eestisse ning lapsendati siin 1929. aastal. Lapse isa oli eesti nimega, ema perenimi oli Tshistoganova. Lapse kasuisa oli Peeter Rebane, kasuema Aleksandra Tshistohanova – lapse pärisema õde. Peetri vend, Hans Rebane oli vahetult lapsendamise eel Jaan Tõnissoni valitsuse välisminister. Linnas raamatupidajana töötanud Peeter ostis 1934. aastal oma emalt 6500 krooni eest Ärma talu. Miks see põlistalu oma vanematelt pärimise asemel välja osteti ja kust tuli raha, pole teada. Ilves keeldus vastamast Kesknädala küsimustele tema vanavanemate võimalike seoste kohta Nõukogude eriteenistustega.

Ajaloolane oletab Eesti luure osalust
Kesknädal esitas siit tulenevalt kaks küsimust ajaloodoktor Magnus Ilmjärvele, kes on Eestis laiemalt tuntud ekspresident Konstantin Pätsi klanni idasidemete paljastamisega.

Kuidas võis toonastes oludes olla võimalik väikelapse üle piiri toomine ilma Nõukogude eriteenistuste osaluseta?
„Eelkõige pean ütlema, et 1930. aastate keskpaigani polnud Nõukogude Liidu piirid väga hästi valvatud. Peame arvestama sedagi, et toonased Nõukogude piirivalvurid olid ostetavad. Selles loos võis mängida oma rolli kindlasti ka juhus.
Teiselt poolt peab ütlema, et Eestil endal oli piiritagustel aladel väga hea agentuur. See selgub toonase NKVD dokumentidest. Pihkvas on keegi kirjutanud sellest ka uurimuse. Pole võimatu, et lapse ületoomiseks kasutati Sõjavägede staabi II osakonna või kaitsepolitsei heaks töötavaid agente," vastas Ilmjärv.

Ilmjärv kinnitas ka, et temal pole mingeid andmeid Rebase seose kohta Nõukogude Liidu eriteenistustega.
„Eesti ajaloos on piisavalt teemasid, mida uurida. Kindlasti tuleb enam pöörata tähelepanu lähiajaloo uurimisele, eelkõige 1920. ja 30. aastaid, Saksa okupatsiooni ja Nõukogude ajastut," ütles Ilmjärv 15. augustil seoses Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi direktori viieaastase ametiaja algusega. Kindlasti väärib uurimist ka Hans Rebase taust, kelle profiili THI on presidendivalimise kampaanias kõrgele tõstnud.

Mälestusmärk „vanaonule"
Tänavu 27. juuli Sakalas ilmunud intervjuus küsiti Ilveselt: „Miks kannab teie instituut just Hans Rebase nime?"
„Minu vanaonu Hans Rebane oli välisminister, suursaadik ja Eesti Päevalehe peatoimetaja, ent temast polnud Eestis seni mingit märki. Ta suri ja maeti maha Rootsis, kuid tema hauale on juba peale maetud, mistõttu põrmu ei saa Eestisse tuua. Lisaks Hans Rebase nimelisele instituudile kavatsen rajada Ärmale tema auks mälestuskivi," rääkis Ilves.
Mälestuskivi Hans Rebasele avati möödunud nädalavahetusel mitme tosina EÜSi kaasvõitleja ja rohke õlle seltsis. Miks poeg Endel ja teised Läänes elanud sugulased Hansu hauast seal ei hoolinud, on tegelikult ebaselge. Arvestades Hansu tegevust eksiilvalitsuse välisministri ja peaministri asetäitjana olnuks loomulik eeldada, et ka sealsetest eestlaste rohketest organisatsioonidest mõni kandnuks suure riigitegelase haua eest hoolt.
Või ei olnudki Hans väliseestlaste seas väga kõrgelt koteeritud? Me ei tea ju, miks Hans 1949. aastal Rei juhitud eksiilvalitsusest järsult vallandati. Võimalik, et sellega seoses vähenes oluliselt ka väliseesti seltskonna lugupidamine 1961. aastal Rootsis surnud Hans Rebase isiku vastu.

Hansu merrehüppamise lugu
„1936. aastal nimetati ta saadikuks Läti Vabariiki, kus ta töötas, kuni Nõukogude okupatsioonivõim saatkonna sulges. Nii nagu paljud teised Eesti diplomaadid, arreteeriti Rebane 1940. aastal, kuid tal õnnestus vange vedanud laevalt merre hüpata ja kaldale ujuda. Hiljem põgenes ta Rootsi ja töötas seal aastaid eksiilvalitsuse välisministrina," avaldas sama Sakala number andmeid Ilvese „vanalelle" kohta.
Wikipedia kirjutab: „Sarnaselt paljude teiste Eesti diplomaatidega arreteeriti Rebane 1940. aastal, kuid tal õnnestus vange transportinud laevalt Jaan Teär merre hüpata ja kaldale ujuda."
Merrehüppamise lugu meenutab ka mälestuskivi avamisest 21. augusti Eesti Päevalehes reportaazhi kirjutanud Anneli Ammas: „1941. aastal Rebane arreteeriti, kuid ta hüppas Venemaale suunduvalt laevalt vette ja pääses koju tagasi."
www.okupatsioon.ee aga annab andmed kellegi 1941. aasta 24. augustil Suur-Karja tänaval arreteeritud Eduard Hiopi kohta, kes „oli M/P Jaan Teär'i peal, millelt enne väljasõitu maale viidi. Laev jäi konvoist maha ja tuli sadamasse tagasi."
Leo Õispuu juhtimisel koostatud „Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis" (Köide 3. Tallinn 2005 lk 658) märgitakse: „Rebane, Hans, Peeter s. 24.12.1882 /.../ arr. 16.08.41 Harjumaa Keila v. Paragrahv 58-4./.../ 1941 pääses Tallinna sadamas laevalt."

August Rei pääses teatavasti 1940. aasta juulis terve perega ohutult Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Riiast Stockholmi. Seda, kuidas see võimalik oli, katab senini saladusteloor. THI abil taas silmapiirile kerkinud Hans Rebase 1941. aasta augustis arreteerimise ja pääsemise lugu väärib samuti veel laiemat valgustamist.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (27)