Mahavaikitud küsimusi USA saatkonna nuhkimisskandaalist

 Skandaali keskmes polnud ei pressi ega poliitikute jaoks üldse nuhkimine kui selline ja asja legaalne ehk seaduslik aspekt. Tähtis oli küsimus: KES spioneerib, või et KAS oleks parem, kui spioneeriks Venemaa? Lisaks otsiti abi rahvaluulest ja käibefraasidest stiilis „õige hõlma ei hakka keegi“.

 Olnuks selline skandaal mõnes muus riigis, oleks esiplaanile kerkinud hoopis teised küsimused, näiteks: mis õigusega, kelle huvides ja kelle nimel seda tehti; kas seadust ja kõigepealt inimeste põhiõigusi on rikutud või mitte; mis ulatusega ja millised on asja juriidilised tulemid; kes kuidas vastutab või kuidas vastutust välditi.

 Meil midagi sellist ei toimunud. Juba sündides kollaboratsioonialgega varustatud eestimaalasele on tähtis mitte see, mida öeldakse, vaid kes ütleb; mitte see, mida tehakse, vaid see, kes teeb. Isandad on siin läbi aastasadade lojaalsust mõõtnud kinga- või saapaninade ees olevate põlvejälgede alusel ning jurisdiktsioon, riigi seadusliku eksisteerimise alus ja viis saab meil ikka olupoliitilise dominandi alla maetud.

 Asjal on aga veel üks aspekt, millest kogu teema puhul üldse juttu pole olnud. Mitmete tõepoolest tunnustatud ülikoolide uuringutega on vaieldamatult tõestatud, et nii indiviidid kui ka terved ühiskonnad, kes teavad, et nad on pideva jälgimise objektiks, käituvad teistmoodi. Nad käituvad ja mõtlevad täpselt nii, nagu eeldatakse. Nad ei mõtle välja midagi uut, ei fantaseeri ega unista, ei välju tavapärasest. Nende ülim saavutus on nende füüsiline puutumatus ning nende isiksuslik vaimne komponent mandub mittevajaliku ja tarbetuna ootamatult kiiresti.

 On üsna võimalik, et inimese väärikusega seonduv pole siinmail kuigi oluline. Ilmselt ununevad selle riismed niipea, kui küsimuse alla satub harjunud elustandard või lihtsalt tekib oht isegi leivakannikast ilma jääda.

 Demokraatia tähendab muu hulgas ka austust seaduste vastu, ja eriline ootus on selles ka seadusloome autorite suhtes – nii nende professionaalsuse kui ka humanistliku alge osas. Noh, aga kui seadused ja õigused on teisejärgulised ning sisulist tähtsust ei oma, siis võib kogu ülaltoodu lihtsalt ära unustada.

ANDRES RAID, teleajakirjanik

[fotoallkiri] HÄMAMINE: Eesti meedias käsitleti USA saatkonna nuhkimisskandaali ebaprofessionaalselt. Tähtis oli küsimus, kes spioneerib, mitte aga see, kas inimeste põhiõigusi rikuti või mitte. Foto USA Eesti saatkonna kodulehelt.

Jaga |