Riigikogus moodustati rahvastikukriisi probleemkomisjon

Hoolimata sellest likvideeriti 2009. a. Andrus Ansipi valitsuse ajal isegi rahvastikuministri institutsioon. Sellest kirjutati tollal Rahvusringhäälingu uudistes: „Endisi rahvastikuministri ülesandeid said sotsiaal- ja regionaalministeerium. Neist kõige tähtsam, integratsioonipoliitika jäi aga kultuuriministeeriumile. Peaminister Andrus Ansip on talle iseloomulikult optimistlik.“ Rahvusringhäälingu arvates oli rahvastikuministri tähtsaim ülesanne integratsiooni-, aga mitte rahvastikupoliitika.

Toompea Haridusseminar on rahvastikuteemat käsitlenud moodustamisest peale 1996. aastal, aga eriti keskendusime sellele 2013. aastast alates. Tolle aasta jaanuaris toimus koosolek päevakorraga “Eesti Vabariigi põhiseaduse mõte ja sätted ning süvenev rahvastikukriis“. Sellest võttis osa Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Oli tunda, et rahvastikukriis läks talle hinge ja jäigi sinna. Valla pääses see mure möödunud aasta koalitsiooniläbirääkimisel, kus rahvastikukriisi ja selle leevendamist tunnustati esmajärguliseks.

Möödunud aasta veebruaris toimus Riigikogus Eesti rahvastiku toetusrühma (selle esimees oli Rein Ratas) algatusel Riigikogu ruumes demograafiakonverents. Sellejärgselt koostati Riigikogu EKRE fraktsioonis rahvastikukriisi probleemkomisjoni eelnõu, mida küll tookord menetlema ei hakatud. Möödunud aasta detsembris esitas EKRE koos teiste opositsiooni-erakondadega eelnõu menetlusse, kuid selle asemele tuli koalitsioonierakondadelt oma. Viimane on jõudnud Riigikogus lõpusirgele. 26. jaanuaril toimus eelnõu 367 OE "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks" esimene lugemine.

Eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus rääkis Riigikogu liige Siret Kotka: „Ühe riigi jätkusuutlikkuse peamine garant on tema rahvas. Just rahvastiku vähenemine on meie riigi nii lähiajaloo kui ka lähituleviku kõige suurem probleem. Pärast iseseisvumise taastamist on Eesti rahvaarv kahjuks pidevalt vähenenud ja selle peamised põhjused on väike sündimus ja suur väljaränne. Väike sündimus on meie riigis kujunenud juba tavapäraseks olukorraks. Ometi ei tohiks see nii olla. […].“

Menetletavas eelnõus on komisjoni ülesandeks analüüsida ja pakkuda välja meetmeid eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks; uurida rahvastikuga seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade, valitsemisala arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid olukorra parandamiseks; uurida teiste riikide rahvastikupoliitikaid ja kogemusi ning teha selle põhjal ettepanekuid meie poliitikate täiendamiseks jne.

Henn Põlluaas EKRE-st ütles täiskogus:  „Tundub, et suuremas osas nendes küsimustes on   ühine arusaamine, kuigi täna oli kuulda ka vastuhääli. Ammu oleks olnud aeg selline komisjon luua, sest demograafiaprobleemid – meie negatiivne iive ja väljaränne – ei ole ju täna tekkinud. Need on väga pikaajalised tendentsid ja probleemid, mis ei pärine mitte ainult taasiseseisvunud Eestist, vaid oluliselt varasemast ajast. Okupatsiooniajal olevat asjatundjate hinnangul jäänud Eestis sündimata 500 000 last, pool miljonit last. Sama palju asustati siia immigrante Venemaalt. Kui  kõike seda ei oleks toimunud, oleks meie praegune olukord ilmselt hoopis teistsugune, kuid me peame arvestama sellega, et ajalugu muuta ei saa.“

6. veebruari istungil arutas Riigikogu põhiseaduskomisjon uuesti probleemkomisjoni moodustamist.

14. veebruaril otsustati Riigikogus luua rahvastikukriisi lahendamiseks ning riigireformi suundade väljatöötamiseks kaks probleemkomisjoni, mis alustavad tööd veebruarikuu jooksul.

JAAK UIBU,

Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant

[esiletõste] Toompea Haridusseminar on rahvastikuteemat käsitlenud moodustamisest peale 1996. aastal, aga eriti keskendusime sellele 2013. aastast alates.

Jaga |