Kas Läti Henrik oli kommunistide käsilane?

Ühes Vikerraadio saates tõdesid „rahvateenrid“, et ristiusku ei toodudki meile tule ja mõõgaga. See kontseptsioon olevat nõukogudeaegne räige vale, sest misjonärid olla siia jõudnud juba enne ristirüütleid. Niisiis polevat ka midagi halba Harjumäele kavandatavas ristisambas.

Salastatud sambaehitus

Sambasaaga on muutunud selgelt naeruväärseks. Sellepärast ju see asi kaitseministeeriumile antigi, et tolle tegemised ja kulutamised on riigi julgeoleku huvides salastatud. Samal põhjusel ei nõuta ka riigihankeid, vaid asju aetakse „omade vahel“. Pärast riigikontrolli sekkumist võib asi õige põnevaks minna.

Mind hakkab aga juba tõsiselt huvitama, mida meile pähe määritakse, kui eskiismudelit pole ja artiklite illustratsiooniks kasutatakse esialgset võidutööd – dolomiitsammast, millel risti keskel Eesti kontuur justnagu Tartu rahu piirides.

Aga pidi nagu olema Vabadusrist, millel on mõõgaga käsi? Ent seda on illustratsioonidel harva kasutatud, sest üldvaadet ilmselt pole. Kuidas siis lõpuks jääb? Kas palkame valminud samba juurde suhtekorraldajast suuvoodri, kes hakkab igaühele seletama: see polegi nii, nagu teile paistab või nagu teie arvate...

Vere ja tulega nõidade vastu

Ainsad vere ja tulega toodud sümbolid olevat viisnurk ning sirp ja vasar – nii arvas raadios teoloog Hussar, kes targu jättis mainimata, et enne ristirüütleid said siinmail ristiusku levitada ainult idanaabrid, kes olid ristitud juba 988. aastal. Vahest seetõttu, et ristimine oli rahumeelne, on kreeka õigeusk kõigist ristiusu konfessioonidest olnud kõige vähem pealetükkiv. Juba Läti Henrik nurises, et vene kirik on sigimatu, kuna ei kipu allutatuid vägisi ristima; nii mööndes samas veneusuliste olemasolu Maarjamaal (need sunniti usku vahetama).

Erinevalt läänerooma kirikust ei sekkunud bütsantslik õigeusukirik kunagi inimeste tegemistesse liigse karmusega. Nõiajahid jäid tundmatuks, ja paljuski võib-olla tänu sellele sai Lennart Meri peaaegu meie päevil idapoolsete hõimlaste juures filmida karupeiesid ja Linnutee tuuli.

Kui Rootsi riigis jälitati kõiki teiseusulisi, jättis barbaarne Peeter I Läänemere-provintside keele ja usu puutumata, ning alles enam kui poolteist sajandit hiljem, mil oldi lootusetult hiljaks jäänud, püüti seda „viga” parandama hakata.

Ajaloo juured

Kõige kõvemini rääkis eestlaste orjastamisest mõõga ja risti abil Carl Robert Jakobson. Tema kujutas muinasaega valguseajana,  ristimisega toodud 600-aastast orjust pimeduseajana ja algavat ärkamisaega koiduajana. Kuna tema ema oli venelanna, siis vahest oli C. R. Jakobson juba kommunistide käsilane? President Konstantin Pätsi ema oli puhastverd venelanna ja riigiisa ise õigeusklik ning ülikooli jõudnud Riia vaimuliku seminari kaudu, nagu muide ka viimane sõjaeelne õiguskantsler Anton Palvadre. Stalini ametlik haridustee mäletatavasti lõppeski vaimuliku seminariga. Nii on neil kõigil midagi ühist.

Petrogradist Eestisse parema elu peale smugeldatud väikese Iraida ehk president T. H. Ilvese ema rahvus pole päris selge nähtavasti talle endalegi. On räägitud karaiimi päritolust. Ilves ise räägib – kui üldse, siis ainult vene seltskonnas – oma ema emapoolsetest vene juurtest. Ema isa pole keegi maininud; genealoogia on koostatud kasuisa järgi.

Need momendid ei tohiks olla olulised (eriti meie põhiseadusele mõeldes), kui meie kahepalgeline meedia ei kasutaks ema päritolu malakana Suure Kolli ehk Edgar Savisaare vastu.

Nüüd jõuamegi kollide ja hirmudeni. Mitte Goebbels, vaid Macchiavelli pani, juba poole tuhande aasta eest, paika riigivalitsemise ning massidega manipuleerimise põhilised printsiibid. Tema üldkehtivad põhimõtted on keerutamata ja otsesõnu välja öeldud. Kõik järgnevad kasutajad, olgu diktaatorid või „demokraadid”, on neid vaid nii või teisiti ilustanud ja sõnavahuga garneerinud. Tänapäeva teaduse ja tehnika areng on muidugi igasuguseid ajupesu- ja manipuleerimisvõimalusi mõõtmatult avardanud – kõik toimib palju kiiremini, nagu vähegi ringi vaadates veenduda võime.

Vaidlused metsisekuke-tüüpi vastastega on mõttetud, seepärast tuleb hoopis nende tähelepanu hajutada. Rumal on loota, et „neile” õnnestub meie ajalugu selgitada, kui samas ei olda valmis ühtki „nende” argumenti aktsepteerima ega taheta midagi teada „nende” ajaloost.

Enesekeskne rumalus

Äärmiselt vastik on näha ja lugeda, kuidas nn intelligentsi esindajad levitavad eht fašistlikku-rassistlikku mõtteviisi, milles Eestis elavad venekeelsed inimesed on inimliku kohtlemise ja suhtlemise kategooriast välja arvatud, ning kõik need, kes nendega lävivad ja neid arvestavad (eesotsas Savisaarega!) on automaatselt reeturid ning Eesti riigi vastased. Aga neid „teisi” on ju kolmandik püsirahvastikust ehk maksumaksjatest! Alustades nii mõnegi olümpiavõitja, kirjaniku ja üleilmselt tuntud teadlasega.

Ja ärgem unustagem, et vene keel on neljas kasutatavaim maailmakeel. Seda oskab iga kuues inimene (16%) maailmas, aga eesti keelt parimal juhul iga kuuetuhandes. Inglise keeles suhtleb enam kui kolmandik, teisel ja kolmandal kohal on prantsuse ja hispaania keel. Põlates „okupantide keelt”, võtame endalt ühtlasi võimaluse suhelda saatusekaaslastega nii idas kui ka lõunas.

MALLE SALUPERE

Vasakpartei

Jaga |