Kolmjalg-valitsused Eestis ja Soomes: sarnast ja erinevat

Suurim erinevus Eesti ja Soome valimistulemuste vahel on aga selles, et ülelahe naabrite juures moodustasid valitsuse kolm enim hääli saanud erakonda: Suomen Keskusta (Soome keskerakond, KE), Kansallinen Kokoomus (Rahvuslik koonderakond, Kok) ja Perussuomalaiset (Põlis- ehk pärissoomlased, PS).

Neile järgnes, ent mitte suure vahega Suomen Sosialidemokraattinen Puolue (Soome sotsiaaldemokraatlik erakond). Soomes nimetatakse valitsust porvarilline  ehk kodanlik, mõiste, millega Eestis pole enam midagi teha. Eestis, nagu veel mäletate, võitis (vähemalt e-valimistega) Reformierakond 2,9% ülekaaluga Keskerakonnast, mis tagas Reformile kolm enamkohta Riigikogus. Seejärel tulid pika vahega SDE ja IRL. Vabaerakond ja EKRE olid neist veel pool maad tagapool. (Hilisemad arvamusküsitlused on küll osutanud, et Vabaerakond on edestamas nii sotse kui ka loomulikult oma viimaseid hingetõmbeid tegevat IRL-i).

Eesti valitsuse eesmärk – hoida omaenese nina veepeal

Niisiis, kui Soomes ehitati valitsus üles suhteliselt stabiilsele kolmjalale (KE 21,1%, Kok 18,2%  ja PS 17,65%),  mitte sellisele kipakale taburetile kui Eestis, kus kaks jalga on selgelt lühemad kui esimene ning seetõttu eespool mainitud oraakli-iste võib iga hetk uppi lennata. Sellele on selgelt osutanud ka viimaste kuude tormilised sündmused nii valitsuserakondade sees kui valitsuse ja Eesti ühiskonna suhetes, mis muutuvad üha põletikulisemaiks. Selle ainsateks põhjusteks pole isegi mitte peaministri saamatus, mõne valitsusliikme kaotus kohtus, osa ministrite juba ette teada ebakompetentsus oma alal ega isegi mitte valitsuse ülbus oma rahvaga suhtlemisel (mis pole vaid oskamatu PR-töö tulemus, vaid olemuslik kogu sellele valitsusele).

Tegelikult on meie valitsuse nõrkuse ja perspektiivituse taga just see, et a priori  jäeti kõrvale Keskerakond (küllap vastavalt teatud saatkonnast saadud soovitustele), mistõttu valitsusprogramm on sisutühi ning tegeleb vaid status quo  säilitamise ehk Reformierakonna nina vee peal hoidmisega. Las rahvas hulbib või ujub ära, see tänasele valitsusele pole kolme krossigi väärt mure. Maksutõusud, mis jätkuvalt laostavad majandust selle nimel, et näpuotsast poetada lennukilt jagatavaid lastetoetusi või luua illusiooni miinimumpalga tõusust, mis ilmselt ei ületa inflatsioonitaseme kasvu jne. Kõike seda võiks nimetada pisiplastikaks, mitte tõsiselt võetavaks süvenemiseks kasvavaisse majandus -ja sotsiaalprobleemidesse. Eesti tänasel valitsusel puudub reaalne programm, kuidas Eesti riiki, ühiskonda ja rahvast teenida. Tema ainus eesmärk on võimul püsida, et sellega kaasnevaid hüvesid nautida ja parteigenosse’dele magusaid ametikohti jagada, mida tõestavad eriti viimaste nädalate markantsed otsused.

Soome uus valitsus võitleb majanduslangusega

Eesti olukord on meile teada, aga mis toimub Soomes. Kas ka seal on oodata vyön kiristämistä ehk siis kasinusprogrammi? Kas ka Soome Keskerakonna juhtimisel tegutseval valitsusel puudub reaalne programm riik välja viia majanduslangusest, mida nobelist Paul Krugman äsja nimetas lausa hukatuslikuks? Kahtlemata on Keskerakonna juhi Juha Sipilä eestvõttel kavandatud säästumeetmed Soome jaoks enneolematud. Ent ütleme kohe, et Soome ei kavatse loobuda astmelisest tulumaksust, rahva heaolu aluseks olevaist põhihüvedest ega pensionisüsteemist, mis tagab pensionäridele kordades parema sissetuleku kui hõimuvendadele ja -õdedele Eestis.

2. juunil parlamendis peetud ametlikus kõnes alustas peaminister Juha Sipilä siiski sellest, et punase niidina jookseb programmist läbi soov tõsta tööhõivet ja seda ka valitsuse toimel ettevõtlust elavdavate meetmetega. Majandusprogramm tehti kogu valitsusperioodiks ehk neljaks aastaks, kuid perspektiiviga 10 aastaks.

Alles seejärel rääkis ta kärbetest, mille põhjuseks on see, et Soome SKT on praegu samal tasemel kui 8 aastat tagasi (muide samuti kui Eestis). Avaliku sektori kasv on aga sellest hoolimata jätkunud, tulude ja kulude erinevust on kaetud laenuvõtmisega. Paraku pole see aidanud kaasa majanduse kasvule. Lahenduseks sellele pakub uus valitsus strateegilist juhtimist nagu ettevõtluses (Sipilä on ju insener ja ettevõtlusmiljonär). Valitsus vaatab ette eesmärgina, et 2025 oleks Soome uuenev, hooliv ja turvaline maa, kus igaüks võib tunda ennast olulisena ja ühiskonnas valitseb vastastikune usaldus.

Selleks aitavad kaasa 5 eesmärgipüstitust: tööhõive ja konkurentsivõime kindlustamine; tööoskuste ja koolituse uuendamine; heaolu ja tervise edendamine; biomajanduse ja puhaste lahenduste hoogustamine ja viiendana kogu ühiskonna toimemehhanismide uuendamine digitaliseerimise hoogsama kasutuselevõtu, igasugu tulutute eksperimentide ja normide kaotamise teel.

Kõigile neile eesmärkidele seatakse mõõdikud, mille abil jälgitakse eesmärkideni jõudmist. Edasi konkretiseeris Sipilä juba eesmärkide saavutamiseks tehtavaid meetmeid, kuid kuna Eesti ja Soome haldussüsteem, majandus- ega sotsiaalelu ole võrreldavad, siis jätame selle võrdluse praegu kõrvale. Igatahes oli tema avakõne väga jõuline, aga samas konkreetne  – Soome valitsuse tähelepanukeskmes on ikka inimene ja iga Soome elaniku heaolu kasv, mille eest valitsus võtab ka vastutuse.

Kas põhjanaabrite uue valitsuse programm on saanud ka kriitikat?

Jah, eriti sotsiaaldemokraatide poolt. Näiteks SDP rahvasaadik Nasima Razmyar on juba  jõudnud valitsust kritiseerida selle eest, et Soome ei taha võtta täiendavalt 800 uut pagulast, mida Euroopa Liit on oma kvoodipoliitikaga ette näinud. Tööturuorganisatsioonide pensioneerunud juhid on arvustanud valitsuse koosseisu ja küsinud, miks puudub sealt eraldi justiitsminister (põlissoomlaste minister Jari Lindström on ühtaegu töö- ja justiitsminister – Sipilä nimelt vähendas uue valitsuse koosseisus tunduvalt ministrite arvu).

Endine välisminister Erkki Tuomioja arvustas oma blogis veel samal päeval, kui Sipilä avakõnet pidas, teravalt valitsust selle eest, et see lammutab kolmikanta ehk siis kolmepoolsed üleriigilised palga- ja töötingimuste alased läbirääkimised ning survestab sel kombel ametiühinguid. Nüüd rajatav Soome pole enam Põhjamaa, väitis Tuomioja.

Kriitikavaba Soome plaanide suhtes polevat ka OECD, kartes eelkõige sotsiaalsfääri ja haridust ähvardavaid kärpeid, vähemasti nii kõlas see endise sotsist ministri Mari Kiviniemi suu läbi.

Jussi ehk Juha Sipilä piibellik algus

Soome keskerakondlasest peaministril Juha Sipiläl seisab ees raske töö nagu  Väinö Linna viimase romaani „Siin Põhjatähe all“ peategelasel Jussil (Juhat kutsutakse ju tavapruugis Jussiks). Romaan algab lausega Alussa olivat suo, kuokka ja Jussi ehk siis „Alguses oli soo, kõblas ja Jussi“ (analoogia Piibliga: alguses oli Sõna). Ainult et temal on peale kõpla ka palju muid tõhusamaid vahendeid, eriti nüüdisaegne tehnoloogia, mille arendamises on Soome maailma juhtivate riikide seas ja milles on oma osa ka Sipiläl endal eelkõige IT-vallas.

Sipilä on näidanud oma jussilikku järjekindlust ja visadust sellega, et alles 2013. aastal põdes ta läbi ränkraske kopsuemboolia, tänavu valimiskampaania kõrghetkedel pidi aga matma äkitselt surnud noorima poja, kellele ta koos teiste poegadega tegi ise puusärgi. Oma kodusest Oulu valimisringkonnast sai Juha Sipilä üle 30 000 hääle.

3. juulil Helsingin Sanomates avaldatud gallup osutab, et valitsusjuhti toetab tema teekonna esimestel meetritel 60% rahvast.

Pildil esilehel:

SÕBRALIK: Suomen Kuvalehti esitleb riigi uut peaministrit sõbraliku saržina.

Pildil:

 STABIILNE KOLMJALG: Soomes ehitati valitsus üles suhteliselt stabiilsele kolmjalale (KE 21,1%, Kok 18,2%  ja PS 17,65%),  mitte sellisele kipakale taburetile kui Eestis, kus kaks jalga on selgelt lühemad kui esimene ning seetõttu  võib iga hetk uppi lennata. Pildil vasakult Põlissoomlaste juht Timo Soini, Keskerakonna esimees Juha Sipilä ja Koonderakonna juht Alexander Stubb.

Pildil:

 JUHA NAGU JUSSI: Soome peaministril Juha Sipiläl seisab ees raske töö nagu Väinö Linna romaani „Siin Põhjatähe all“ peategelasel Jussil (ka Juhat kutsutakse tavapruugis Jussiks). Romaan algab lausega Alussa olivat suo, kuokka ja Jussi ehk siis „Alguses oli soo, kõblas ja Jussi“ (analoogia Piibliga: alguses oli Sõna). Ainult et Juhal on peale kõpla muidki tõhusaid vahendeid, eriti nüüdistehnoloogia, mille arendamises on Soome üks maailma juhtivaid riike ja milles on oma osa ka Sipiläl endal IT-vallas.

Jaga |