Üliavatud uste poliitika Eestit ei kaitse

OLEV RAJU,      19. detsember 2001




Eesti sisemajanduse koguprodukti reaalkasv on alates 2000.a algusest aeglustunud. Seda ei saa kaugeltki seletada ainult maailmamajanduse hädadega - need algasid hiljem. Ka investeeringute kasv pole sugugi kiirenenud, pigem aeglustunud. Tööpuudusest ei taha aga rääkidagi. See on tänaseni kõrgem kui 1999.aastal.

2002. a eelarve aluseks olevad koguprodukti kasv 5,0% (nüüd vähendatud 4,0) ja inflatsioon 3,8% on igale majandusega kursis olevale inimesele selgelt ebareaalsed.

Alustagem inflatsioonist

Inflatsioon on viimase aasta jooksul (näiteks august 2000 - august 2001 või oktoober 2000 - oktoober 2001) olnud 4,8%-6,2% piirides. Järgmiseks aastaks planeeritakse "vaid" 3,8%. Selline optimistlik lähenemine inflatsioonile on võimalik vaid siis, kui midagi olulist muutub. Muutusi loomulikult on, kuid need pigem suurendavad kui alandavad hinnataset.

Töötuskindlustuse maksjaid vähe

Uuest aastast hakkab kehtima töötuskindlustus. Kõik töötajad peavad maksma 1% oma sissetulekult. Kuna inimesed jäävad vaesemaks, loodab valitsus, et ka hinnad tõusevad vähem.
Tegelikult ei maksa töötuskindlustust töötud (pea 100 000), pensionärid (ca 300 000) ega need, kes elavad kapitali protsentidest. Töötuskindlustust ei maksta ümbrikupalkadelt, "haltuuralt" ega muudelt sarnastelt tuludelt. Lõpptulemusena võib töötuskindlustus tõesti pidurdada hindade tõusu, aga mitte üle 0,1-0,2%.
Võimalik, et ka mootorikütus on 2002.a. odavam kui 2001.a. Kuid kui olukord Lähis-Idas teravneb veelgi, võib juhtuda ka vastupidi.

Ei usu, et leidub naiivseid

Küll aga on täiesti kindel, et inflatsioon kasvab oluliselt elektri hinna tõusu tõttu. Pika vastupunnimise järel tuli Mart Laaril allakirjutanu arupärimisele vastates Riigikogus 19. novembril tunnistada - ainuüksi elektrienergia hinna tõus - tähendab, hindade tõus - on väiksem kui 3,8%-2,4=1,4%, ja seda olukorras, kus kallinevad vaid telefon, üür, vesi jmt teenused. Ei usu, et nii naiivseid leidub.
Koguprodukti (RKT) kasvu prognoosi 5,0% on valitsus ise eelarve menetluse käigus juba alandanud 4,0%le. Kuid ka 4,0 % on vähereaalne.
Eesti on ajanud üliavatud uste poliitikat. Seetõttu puudub tal ka igasugune kaitse maailmamajanduse negatiivsete tendentside vastu. On selge, et kui maailmamajanduses lähevad asjad halvasti, kasutatakse seda olukorda kurjalt ära, et kas või osa oma raskusest Eesti kaela veeretada. Loomulik, et veeretatakse just selle riigi kaela, kes üldse ei kaitse oma majandust välissurve eest.

Hea, kui niigi läheb!

Kuna maailmamajanduse negatiivsed tendentsid (USA, Jaapan, Ladina-Ameerika jne) on ilmselged, pole reaalne loota, et meil saab 2002.a hästi minna. Eesti pank on välja pakkunud kaks stsenaariumit: hea ja "musta". Tegelikult tuleks neid nimetada ülioptimistlikuks ja mitte mustaks, vaid realistlikuks. Või kui kasutada moodsat sõna - konservatiivseks. Selle järgi oleks Eesti koguprodukti kasv 2002.a kuskil 2% ringis. Tegelikult on seegi veel optimistlik. Hea, kui niigi läheb. Aga see 4% - 2% = 2% vahet on eelarve "auk" kuskil 800 miljonit.


Ettevõtte tulumaksu kaotamisest edu tulemata

1. jaanuarist 2000 kaotati Eestis sisuliselt ettevõtte tulumaks. Seda Riigikogus läbi surudes väideti, et see toob "..mõne kuuga Eestisse rekordilise arvu investeeringuid", peab "luues hulgaliselt töökohti vähendama juba 2000. a lõpuks tööpuuduse 10,2%-le ja tagama "sisemajanduse kogutoodangu kasvutempo lähiaastatel tasemel 6-7%" (tsitaadid Riigikogu stenogrammidest). Seetõttu polevat midagi lahti, kui 2000.a või isegi 2001.a eelarve laekumised vähenevad. Kui mitte 2001, siis 2002.a on majanduses nii suur tõus, et kaob tööpuudus ja koguprodukti suur kasv tagab ka eelarve suured tulud.

Mis juhtus tegelikult?

SKP reaalkasv on just alates 2000.a algusest aeglustunud. Ja seda ei saa kaugeltki seletada ainult maailmamajanduse hädadega - need algasid hiljem. Ka investeeringute kasv pole sugugi kiirenenud - pigem aeglustunud. Tõsi, kasvutempo on siiani olnud hea, kuid mitte mingil juhul kiirem kui enne 2000.a algust.
Tööpuudusest ei taha aga rääkidagi. See on tänaseni kõrgem kui 1999.a. Selge kaotaja on aga riigieelarve - kui 1999.a pidi riigieelarvesse laekuma ettevõtte tulumaksu 1650 miljonit, siis 2002. a planeeritakse seda vaid 620 miljonit. Iga-aastast ligi miljardini ulatuvat eelarveauku on aga väga raske millegagi katta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)