![]() Eestivaenulik rünnak Keskerakonna vastuTOOMAS PAUR, 29. september 2010Eesti peaks olema nii vabariik kui ka vaba riik. Eesti kodanikul peaks olema vabadus täita oma kodanikukohustusi ja kasutada oma kodanikuõigusi. Kuid kas see on ikka nii? Minul küll tekkisid hiljutisi sündmusi jälgides kahtlused. Kogu meediamüra, mis tõusis seoses Tõnu Trubetsky Keskerakonda astumisega, on täiesti arusaamatu. Trubetsky kasutas oma kodanikuõigust kuuluda sellesse kodanike rühmitusse, mis kõige paremini annab edasi tema maailmavaadet. Mingitel subjektiivsetel põhjustel osutus tema valikuks Keskerakond. Minu jaoks üllataval kombel tekkis tema otsuse järel kohe negatiivne meediamüra. Ühest küljest on arusaadav, et väikeriigis ei olegi igat liiki pommuudiseid nii kerge leida ja kajastada, ning seepärast on tihtipeale vaja tekitada tormi veeklaasis. Pole kahtlust, et härra Trubetsky on muusikuna avaliku elu tegelane, kuid see ei võta temalt kodanikuõigusi, ja nagu iga teise inimese puhul, peaks tema valikut austama. Tegu pole ka Keskerakonna mingi valimiskampaaniaga, sest Trubetsky pole oma otsusest valjuhäälselt kuulutanud. Kogu poleemika tekitas ikkagi meedia ning kõik Tõnu sõnavõtud on olnud vaid vastused erinevate oponentide rünnakutele. Mis toimub? Justkui oleks kõik rahul. Keskerakond sai uue ja tubli liikme. Pressil oli nädal aega millestki kirjutada ja müra jätkub. „Propeller" sai ka oma sõna sekka öelda ja uudiskünnise ületada, see bänd hakkaski juba unustusehõlma vajuma. Juku-Kalle Raid sai ennast moedisainerina proovile panna ja rohelise särgi kujundada. Kohati aga hakkasid sündmused omandama väga poliitilise ja planeeritud propagandarünnaku vormi. Rock Café's toimunud 1980-ndate mälestuskontsert võttis juba väga inetud pöörded. Saanud alguse hüüatustest, mis halvustasid Trubetskyt ja tema valikut, lõppes kõik juba väga matslike väidetega, nagu oleks Keskerakond eestivaenulik. Oma isikliku arvamuse avaldamise ja laimu vahel peaks siiski jooksma mingi piir. Tahaks väga loota, et lavalt hüüdlauseid ja mõtteterasid loopinud tegelased oma väiteid veidi teistsugustes tingimustes põhjalikumalt selgitaksid. On nad nõus jalge alla võtma kohtutee? Või äkki valdab „Propeller" mingit eriti salajast infot, mille alusel saaks Keskerakonna täies koosseisus arreteerida? Ilmselt peaks neid siis sanktsioneerima kuriteost teatamata jätmise sätete alusel. Üleüldse valitseb Eestis kummaline õhkkond. Trubetsky parteistumise järel hakkasid pressis kõlama väited, nagu oleks Keskerakond Trubetsky parteisse meelitanud. Huvitav küll, millega meelitas Reformierakond enda juurde Ansipi? Milleks peab inimest tingimata kuhugi meelitama? Siit tuleb välja, nagu oleks Keskerakond Eesti ja võimalik et maailma kõige rikkam partei, kes kõigile oma liikmetele rasket raha välja käib. Kui Keskerakond on eestivaenulik, miks pole teda vastavalt seadusele likvideeritud? See hakkab juba meenutama keskaegset Püha Tooli valitsemisskeemi, kus kõik hea tuli Jumalalt (nn valged erakonnad) ja kõik paha oli Kuradist (Keskerakond). Nagu teada, see, mis on geniaalne, on lihtne! Ülalmainitud meetod on ennast aastasadade jooksul tõestanud. Eesti oleks ammu viie rikkaima riigi seas, kui Keskerakond ei segaks. Mitte keegi ei kuuluks Keskerakonda, kui nad sealt roppu moodi raha ei saaks. Valged parteid teevad ridamisi, kergelt öeldes, ebaadekvaatseid otsuseid, kuid pole viga - läheks palju hullemaks, kui Keskerakond võimule saaks. Eesti pole Moskva provints ainult sellepärast, et IRL ja Reform seda juhtuda ei lase. Teisisõnu - kui Kuradit ei oleks, tuleks ta välja mõelda. Võimul olijate kontrolli alune meedia muidugi täidab oma kohustusi usinalt ega lase tunnetel rahuneda. Kõigele sellele mõeldes tahaks kahetsusega öelda, et meie ühiskond tundub olevat väga haige. Miks saab tubli, andekas ja hea inimene nagu seda Trubetsky on, endale kaela sellise solgisauna? Kas eestlased on tõesti matsirahvas, nagu teda sageli kujutatakse? Sest austada teisi suudab ainult see, kes enesest lugu peab. Ilmselt on Trubetsky ausa ja julge parteistumise vastastel eelkõige iseenda austamisega raskusi. KESKMÕTE: Trubetsky on muusikuna avaliku elu tegelane, kuid see ei võta temalt kodanikuõigusi, ja nagu iga teise inimese puhul, peaks tema valikut austama.
TOOMAS PAUR Tartumaalt
Viimati muudetud: 29.09.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |