Nädala juubilar JÜRI TAMM 55

Kuipalju teame täna Riigikogu liikme Jüri Jaansoni tegemistest? On selge, et ta sai astuda poliitikasse ja prantsatada Riigikogusse üksnes oma nime tõttu. Endise tõsise spordimehe, IRL-i kuuluva Erki Noole seisukohavõtud näivad praegu kohati väga elukauged ja kergekaalulised. Ka Erika Salumäe säramine poliitikas jäi üsna lühikeseks.

Endise tippsportlasena õnnestus 5. veebruaril 1957 sündinud Jüri Tammel poliitikas tegutseda üllatavalt pikka aega. Ta oli IX, X ja XI Riigikogu liige. 7. detsembril 2010 teatas siiski temagi, et lahkub nii Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast kui ka SDE Riigikogu fraktsioonist. Ausal spordimehel ilmselt sai sotside hulgas kihavatest intriigidest mõõt täis.

2002. aastal ilmus ajakirjanik Deivil Tserpi sulest raamat „Irdinimene. Jüri Tamme lugu". See heidab oluliselt valgust vägilase kunagistele tegemistele. Siinkohal polegi vast tarvis hakata kirjeldama Jüri Tamme elulugu, sest endine vasaraheitja teeb seda raamatut tutvustades ise kõige paremini.

Jüri Tamm kirjutab: "Vasaraheide oli minu elukutse 20 aastat (1976-1996). Selle aja vältel treenisin 5000 päeva, mis sisaldasid 15 000 harjutamistundi. Kangitreeningul tõstsin 40 000 tonni rauda, staadionil sooritasin 200 000 heidet. Vasarat väljakult tagasi tuues läbisin 30 000 km. Hotellides veetsin 2500 päeva ehk ligi seitse aastat. Lennukiga olen lennanud vähemalt miljon kilomeetrit. Osalesin rohkem kui 500 võistlusel 25 riigis. Medaleid on ligi 400 - kaalukaimad olümpiapronksid Moskvast ja Soulist ning maailmameistrivõistluste hõbe Roomast. Maailma kõigi aegade edetabelis püsin siiani viiendal kohal - tulemus 84.40. Sportlasena ei käinud ma kordagi operatsioonil, pisitraumasid oli 30. Paremale jalale tekkisid veenilaiendid, samas on mul hea nägemine ja koordinatsioon. Kaalun 130 kg, pikkus 192 sentimeetrit. Vererõhk puhkeseisundis 130/90. Pea kergelt kiilas, kuid mõtlemisvõime piisav."

Tamm lõpetas Kiievi kehakultuuriinstituudi. "Talvel olin kaks korda raskelt haige," meenutab vasaraheitja oma esimest Ukraina-aastat, mille ta veetis võõras kultuuri- ja keelekeskkonnas. Mis haigus? Kuidas ta hakkama sai?

Jüri Tamm sõnab vaid: "Siis kerkis silme ette kodu." Ei enamat.

„"Irdinimest" väärtustavad lood suurtest kaasaegsetest. Kõigi aegade kuulsaim vasaraheite treener Anatoli Bondartšuk, maailmarekordimees Juri Sedõhh ja tema vihane vastane Sergei Litvinov, kõrgushüppaja Vladimir Jaštšenko, spordimaailma imelaps.

Kindlasti köidab raamatus jäägitult ka Jüri isa August Tamme lugu - viieaastaselt rongiõnnetuses vasaku käe kaotanud mees valis lemmikspordialaks... teivashüppe," kirjutas Gunnar Press 2002. aastal Õhtulehes raamatut tutvustavas artiklis.

Jüri Tamm ei ole püüdnud ajalugu ilustada, näiteks tunnistas ta, et läks Nõukogude armeesse üleajateenijaks puht majanduslikel kaalutlustel. Ta võttis omaks ka mitugi priskemat viinaviskamist.

Elulooraamatu plusspoolele kandub ka oskus huumorisoont kasutada. "Esimesel kursusel oli ajuvabaduse tippnäide muusika ja rütmika tund. Sinna läksime erialases rõivastuses, kergejõustiklased lühikeses dressis ja jooksusussides. Õppisime tantsima! Et tõstjate ja maadlejate hulgas polnud mõistetavatel põhjustel ühtegi tüdrukut, pidid mehed omavahel tantsu vihtuma. Kujutage ette: raskekaalu tõstja keerutab saalis kergekaalu poksijaga valssi, mõlemal tõsine nägu peas."

Portaalis sportlane.ee vastas Tamm küsimusele, et millal ja kuidas ta mõistis enda mõju ühiskonnale, järgmiselt: „Sportlase mõju ühiskonnale tunnetasin juba varajases lapsepõlves. Imetlesin ja lausa imesin endasse kõike, mis spordiga seondus. Lapsena kogetu kujundas minu põhimõtted ja valikud hilisemaks eluks. See oli foon, mille tegelikku tähtsust oli raske koheselt mõista. Tegeliku mõistmiseni oli veel pikk tee minna. Alates hetkest, kui minu sportlikud tulemused ja käitumine vääris teiste tähelepanu ja järgimist, tekkis tegelik mõistmine. Ring sai täis - saaja muutus andjaks. See oli võimas kogemus ja eriti võimendas seda isikliku vastutuse tunnetamine."

Kui aga paluti kirjeldada oma karjääri kõige õpetlikumat kogemust tervise valdkonnas, märkis Jüri Tamm, et parim õppetund oli paraku ka valusaim. „See oli seotud arusaamisega, et elurallis rehve ja mootorit vahetada ei saa!" ütles läbi aegade üks edukaimaid eesti kergejõustiklasi tabavalt.

INDREK VEISERIK

Jaga |