Suurmajandite lammutamist võib teatud mõttes samuti küüditamiseks pidada

Tol ajal, kui Eestis eksisteerisid suurmajandid, polnud tööpuudust kellelgi ja inimesed ei pidanud oma pere hea käekäigu ja parema homse pärast muretsema. Sestpeale, kui sovhoosid ja kolhoosid sunniviisiliselt lammutati ja laiali saadeti, tekkis rahval stress ja hirmutunne, sest oma töökoht ära kaotada polnud just kõige meeldivam tunne. Mõistagi soovitati kohe rahval õppida uusi ameteid ja läbida igasuguseid kursusi. Rahvas pole aga mingi robot, et ta kohe hakkaks tegema seda, mida mingid eluvõõrad ametnikud soovitavad.

Siit ka küsimus rahvale: miks suurmajandite eksisteerimise ajal polnud iibe tõstmisest ehk lastetegemisest juttu? Vastus on väga lihtne: sel ajal polnud rahval stressi ega probleeme homse päeva ees; kui ikka lapsi sünnitada, peab olema ka rahalisi ja muid võimalusi, et neid kasvatada, koolitada, riietada ja toita.

Kui majandite lammutamine toimus, ei pakkunud kellelegi huvi: mis saab paljudest töötuks jäänud inimestest edasi? Kui leidus mõni kohalik ettevõtja, kes mõne ühistu moodustas, siis läks pisut hästi.

Milline näeb välja meie maaelupilt praegusel ajal? Paljudes kohtades on näha vaid tootmishoonete varemeid ja mädanevaid talusid. Sellise vaatepildi eest tuleb "tänada" kapitaliste, kes on sotsialismi jalge alla tallanud ja maaelu suuremas osas likvideerinud. Noored on maalt linna läinud, sest elamine maal ei tasu end ära.

Kui toimus küüditamine Siberisse, siis olla samuti talud tühjaks jäänud. Praegusel ajal pole küll kedagi sunniviisiliselt veetud kuhugi, aga meie majanduspoliitika on selline, et küüditab rahva maalt vabatahtlikult ära.

Selles kõiges on süüdi Eesti Vabariigi majanduspoliitika. Kas Vabariigi Valitsus on vabandanud oma rahva ees sellise vaenuliku maaelupoliitika pärast?

President Ilves võiks enne vabandada oma maarahva ees selle pärast, et maaelu on meil kehva olukorda aetud, ja alles siis nõuda Venemaalt vabandust küüditamise pärast.

Murelik mees Pärnumaalt

(Kirjutaja nimi on toimetusel teada.)

Jaga |