![]() Kohalik omavalitsus küsib rohkem võimuHEIMAR LENK, 09. juuni 2004Keskerakond asutas kohaliku võimu toetamiseks omavalitsuskogu Riigi keskvalitsus kaldub üha enam otsustusõiguse ja rahaliste vahendite tsentraliseerimise ning ametkondade võimu suurendamise suunas, jättes omavalitsustele üha vähem raha ning õigust tähtsates asjades kaasa rääkida. Nagu asutamiskoosolekul märgiti, tuleb kahetsusega tõdeda, et halduskorralduse ja kohalike omavalitsuste valdkonnas on keskvõim põhimõtteliste valikute tegemisel kaldunud järjekindlalt pigem otsustusõiguse ja rahaliste vahendite tsentraliseerimise kui detsentraliseerimise suunas. Juhtimismudelite valikul territoriaalse juhtimise nõrgestamise ja ametkondade võimu suurendamise suunas, rahaliste vahendite jaotuse proportsioonide otsustamisel pigem keskvalitsuse ja ametkondade nõudmistele järeleandmise kui kohalike omavalitsuste vajadustega arvestamise suunas, regionaalpoliitika kujundamisel pigem passiivse pealtvaatamise kui tervikliku ja tasakaalustatud arengu aktiivse programmilise toetamise suunas. Omavalitsuskogu kujundas seisukohad Strateegia ja poliitikate väljatöötamisel ning poliitiliste valikute tegemisel ja nende hindamisel peavad valitsus ja Riigikogu lähtuma riigi nimel varasemalt tunnustatud rahvusvahelistest lepetest, sealhulgas Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast. Kohalike omavalitsuste osakaalu ja otsustusõigust ühiskonnaelu korraldamisel tuleb suurendada. Vastupidine suund, sealhulgas haridusministeeriumi idee hariduskulude taasriigistamisest ja tsentraliseerimisest ning munitsipaalkoolide kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri võrgust eraldamisest ei ole omavalitsuskogule vastuvõetav. Leiti veel, et omavalitsustele täiendavate kohustuste delegeerimisel tuleb tagada ülesannete täitmiseks vajalike vahendite üleandmine või nende adekvaatne arvestamine tulubaasi kujundamisel. Tasakaalustamaks harukondliku juhtimise domineerimist, tuleb tugevdada territoriaalse juhtimise mõõdet ning jõuda riigi tasandil kokkuleppele selleks vajalikes juhtimiskorralduse vormides ning rahastamise põhimõtetes. Vallad ühinegu vaid omal soovil Omavalitsuskogu toetab vabatahtlikkust ja paindlikkust omavalitsuste ühinemisel. Analüüsides praegust seisu haldusterritoriaalse korralduse muutumises, leiab omavalitsuskogu, et keskvalitsuse administratiivne suund ei aita ühinemisele kaasa. Valikute tegemine konkreetses kohas konkreetse ühinemise või mitteühinemise küsimustes kuulub piirkonnale strateegiliste valikute hulka ja seda saavad otsustada vaid asjaosalised ise. Ühinemise kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige konkreetse piirkonna elanike huvidest ja vajadustest. Piirkonna strateegilised arenguväljavaated peavad olema üle piirkonna lühiajalistest ja kohalike võtmeisikute isiklikest huvidest. Piirkonna ja selle elanike huvide kaitse on tagatud eelkõige ühinemise ettevalmistusprotsessis aktiivse osalemise kaudu. Raha kohalikule maanteele Aastaid on kohalike teede hoid olnud alarahastatud. Kohalike omavalitsuste tulubaasis puuduvad piisavad vahendid, tagamaks heal tasemel teede ja tänavate jooksev korrashoid ning remont, puudub raha investeeringuteks tee-ehitusse. Teeseadus sätestab kütuseaktsiisist osa vahendite eraldamise kohalike teede hoiuks praktikas on see osa olnud väga väike, 2004. a riigieelarves 70 miljonit krooni, mis moodustab vaid 3,9% kütuseaktsiisist. Samas ei ole vabariigi valitsus riigieelarve koostamisel ja Riigikogu riigieelarve vastuvõtmisel järginud teeseaduse sätet, mis nõuab 75% kütuseaktsiisist laekunud vahendite eraldamist teede hoiule. Seepärast viidatakse rahapuudusele, mis ei võimalda eraldada kohalikele omavalitsustele piisavalt vahendeid. Rahapuudusel kohalike teede ja tänavate olukord halveneb pidevalt ja selle parandamine nõuab tulevikus kordades rohkem vahendeid. Omavalitsuskogu tegi ettepaneku eraldada riigieelarves teede hoiuks 75% kütuseaktsiisist laekuvatest vahenditest. Sätestada teeseaduses kohalike teede hoiuks kütuseaktsiisist vahendeid järgmise kasvava graafikuga: 2005. a 15% (315 miljonit krooni); 2006. a 20%; 2007. a 25% ja alates 2008. a 30%. Riigikogu Keskerakonna fraktsioonile tegi omavalitsuskogu ülesandeks algatada vastava seaduse muutmise eelnõu. Kohalik hariduselu ootab korrastamist Suurim valupunkt on määramatus tuleviku suhtes, mis väljendub pidevalt muutuvate reformikavade esitamises ning koolide üha suurenevas politiseerumises. Probleemiks on saanud õpilaste suur ülekoormus ja nende haridusvajadustega mitte arvestamine, mis on viinud paljude õpilaste väljalangevuseni põhikoolist. Samuti õpetajate madal sotsiaalne staatus ja täiendkoolitussüsteemi puudumine, mis on viinud kvalifitseeritud õpetajate nappuseni. Pearahasüsteem ei vasta õppekavale ja tegelikele vajadustele, millega kaasneb õppevahendite nappus. Omavalitsuse üheks tähtsamaks ülesandeks on korraldada oma territooriumil koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide tööd ja ülalpidamist, juhul kui need on kohalike omavalitsuste omanduses. Selle ülesande täitmiseks peavad riik ja kohalik omavalitsus olema hariduselu korraldamisel partnerid. Võtmeküsimuseks on omavalitsuste stabiilne, seadustest tulenev tulubaas, mis ei tohi sõltuda poliitilistest suvaotsustest. Omavalitsuskogu esitas nõudmise, et riik täidaks põhiseaduses paragrahv 37 seatud kohustusi hariduselu korraldamisel ja toetas linnade liidu ettepanekuid. Neis nähakse ette suurendada 2005. a omavalitsuste eelarvetesse laekuva üksikisiku tulumaksu osaks senise 11,4% asemel 11,8%. Kohalike omavalitsuste investeeringutoetusteks haridusele, kultuurile, spordile ja sotsiaalsele infrastruktuurile 500 miljonit krooni. 2005. aasta eelarvest soovitakse 324 miljonit krooni pedagoogide ning kultuuri- ja sporditöötajate palkade ühtlustamiseks ja õpilaste kooliveo korraldamiseks 40 miljonit krooni. Hariduse osakaal sisemajanduse koguproduktis tuleb viia 8%-ni. Valikud tulubaasi loomisel Eesti ja Taani siseministeeriumi ning Eesti omavalitsusliitude koostöös 2000. aastal valminud uuringu "Kohaliku omavalitsuse kohustuslike ülesannete maksumuse hindamine" tulemusel tõdetakse, et Eesti kohalike omavalitsuste tulubaas ei ole piisav neile seaduse alusel pandud ülesannete täitmiseks. Alafinantseerituse mahuks hinnati ligikaudu kaks miljardit krooni. Uuring kinnitab nii elanike kui kohalike omavalitsuste igapäevaelus kogetut, et alarahastatus jätab negatiivse jälje avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. Juba kümme aastat ei ole riik kohalike omavalitsuste tulubaasi reeglite kujundamisel arvestanud investeerimise vajadusega. Investeerimine kohalike omavalitsuste põhivarasse ning arengusse saab sellest tulenevalt toimuda vaid laenuressurssi kaasates või omavalitsuse põhieelarvest finantseeritavate avalike teenuste mahu ja kvaliteedi arvel. Ka riiklike investeeringute programmi projektide, keskkonnainvesteeringute ning Euroopa Liidu struktuurifondide projektide kaudu kohalike omavalitsuste objektidele eraldatava investeeringutoetuse omaosaluse saab tagada vaid igapäevaste ülesannete täitmiseks vajalike vahendite vähendamise hinnaga või laenu võttes. Kohalike omavalitsuste tulubaasi kujundavate reeglite kehtestamisel tuleb lisaks igapäevaste ülesannete täitmise vajadusele arvestada ka investeerimisvajadusega, sealhulgas Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamiseks vajalike omafinantseeringu kohustuste täitmise vajadusega. Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite maht peab täiendava mahuna lisanduma praeguste riiklike investeeringutoetuste mahule, mitte neid asendama. Osa riigimaad kohalike käsutada Maa munitsipaliseerimise eesmärgiks on eelkõige kohalikul haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu ning elutingimuste tõstmine. Omavalitsuskogu arvates on maade munitsipaliseerimise protsess oluliselt aeglustunud ning hakanud takistama kohalike omavalitsuste arengut. Riigi seisukoha kohaselt tuleb maad tingimusteta ja sageli põhjendamatult vormistada riigi omandisse. Samal ajal ei ole suudetud maareformi käigus välja selgitada riigile strateegiliselt vajaminevat maad. Oleme seisukohal, et kohalikud omavalitsused vajavad oma arenguks ning ülesannete täitmiseks kogu omavalitsuse territooriumil asuvat ning tagastamisele ja erastamisele mittekuuluvat vaba maad. Omavalitsuskogu on seisukohal, et maade munitsipaliseerimisega seonduvate probleemide lahendamiseks tuleb Riigikogus lähitulevikus vastu võtta "Maareformi seaduse muutmise seadus". Nimetatud seaduse eesmärgiks on kiirendada maareformi läbiviimist läbi munitsipaliseerimise otsustusõiguse andmise kogu munitsipaalomandisse antava maa osas maavanemale. Samuti peaks seadusega üheselt sätestama detailplaneeringu mittevajalikkuse maa munitsipaalomandisse andmisel. Eesti Keskerakonna Omavalitsuskogu on Keskerakonna iseseisev struktuuriüksus, mis tegutseb kooskõlas Eesti Keskerakonna põhikirja ja programmiga. Sellesse kuulub 145 omavalitsuse esindajat. Viimati muudetud: 09.06.2004
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |