Vastakaid muljeid Neevalinnast

OLIVER LIIDEMANN,      09. mai 2007


Keskerakonna Noortekogu liikmed tegid 4.–6. maini kultuurialase integratsioonireisi Peterburi.

Kõikidele kartjatele teadmiseks: „Venemaa Veneetsiasse" minnes ja seal olles pole vaja karta põlu alla sattumise ohtu. Ainukesed „Nashi" liikmed, keda nägime, olid 5 km peale piiri oma väikestes armetutes telkides. Nende punakad lipud meenutavad Shoti lippe, kuid sinise asemel on punane. Võis märgata vaid üht hoiatussilti „Te sisenete fashistide riiki!".

Vaskratsaniku linnas polnud ei kippu ega kõppu meie Pronkssõdurist. Kohalikku televisiooni vaadates ei trehvanud ühtki uudist seoses Pronkssõduriga. Loomulikult olime ise rahulikud ja sõbralikud kohalike suhtes, kõnelesime nendega vene keeles ja vastuvõtt oli soe. Vahetult enne reisi käis küll hetkeks mõte läbi, et kas ikka on turvaline sõita, sest hirmujutte tuli igast nurgast. Kelle jaoks on kasulik, et sellised jutud liiguvad?

Linnas jalutades võis näha ettevalmistusi 9. maiks. Palju oli riigilippe, kujundati lillepeenraid, silma hakkasid aastaarvudega 1941–1945 plakatid üleval mitmesuguste tunnussõnadega (nt „Pobeda"). Jalutada võis rahulikult ja rääkida omavahel eesti keeles, mingit hirmu tundmata. Linlased olid sõbralikud, abivalmilt joonistati meile kaart, kuidas üles leida meid huvitanud kohti.

Turgudel käis emotsionaalne kauplemine. Populaarsemateks suveniirideks olid matrjoshkad, uhked karudega noad, „Aurora" lähedal ka mereteemalised meened. Palju elevust ja kõdi tekitasid armsad tegelased Potsataja ja krokodill Gena, neid ostsime kohe mitu.

Silma jäi see, et tänavatel võib vabalt alkoholi pruukida. Ainus koht, kus vägijoogid on keelatud, on metroo. Ülejäänud paikades manusta palju tahes.

Liiklus linnas on närviline ja roolikeerajad nahhaalsed. Sõiduridadest ei peeta miskit, neid vahetatakse üpris ootamatult. Jalakäijana tuleb seepärast olla väga ettevaatlik. Kellel uhkem auto, see jääb peale, sest tavaline Zhiguli annab teed edevamatele sõidukitele.

Kõige suurem sagimine oli Nevski prospektil, suurlinna peatänaval, mis üle 4 km pikk. Inimmassid ja autokogumid liiklemas, mootorrattad kihutamas. Miilits küll jälgib tänavatel olukorda, kuid mootorratastele liikluspiirangud ei paistnud kehtivat. Kiivri olemasolu polnud samuti oluline – kes tahtis, sõitis kiivriga, kes ei pidanud vajalikuks, sellel seda polnud.

Meile Peterburis igatahes meeldis – fantastiline linn. Külastatud sai Ermitaazhi ja Kaasani peakirikut, käisime Tsarskoje Selos. Kaks korda olime teatris.

Reisiseltskonnal tekkis ühine mõte, et järgmise integratsiooniprogrammi raames võiks külastada Venemaa pealinna Moskvat.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)