Valgevene kogemustest ja Scania tapamasinatest

RALF R. PARVE,      13. juuni 2007


Laulutuju tuleb peale: "Päikene paistab ja loodus lokkab, kätte jõudnud suvi..." Nii ta on! Tõeliselt kaunis suvi on algamas ka Riigikogul. Kätte jõudis rahvaesindajate viimane töönädal, ja siis algab neil 10. septembrini kestev puhkepaus.

Üks akt nädalas – on seda vähe või palju?

Nagu BNS teatas, on valitsuskoalitsioon kolme kuu jooksul suutnud vastu võtta 23 õigusakti ja viimasel nädalal on kavas vastu võtta veel kogunisti kümme uut seadust.

Teeme siinkohal pisukese arvepidamise. Kolme kuuga on valitsuse targal juhtimisel vormistatud parlamendis 33 seadusakti ehk siis ühes kuus on teostatud 11 akti, mis teeb 3 akti nädalas. Kuna kodukorra kohaselt esmaspäeviti mingeid seadusi Riigikogus vastu ei võeta, siis on valitsuskoalitsioon suutnud parlamendis teostada ühe akti päevas. Võimas potents küll!

Samal ajal on aga valitsuskoalitsioon suutnud tagasi puksida üle kahekümne keskerakondlaste sotsiaalse sisuga seaduseelnõu. President Ilves luges küll talvel Riigikogu ees esinedes oma manitsussõnad peale, et Riigikogu peaks menetlema kõiki seadusi võrdse armsusega, olgu need siis sisse antud koalitsiooni või opositsiooni poolt. Ent need sõnad olid nagu vesi koalitsioonihanede selga. Presidendi sõnad valitsusele ei loe. Kehtib meil ju võimude lahususe printsiip.

Kuid parlament töötab valitsuse taktikepi all. Siherdune on elu!

Võimulolijad võiks Valgevenelt õppida

Kuna valitsusel on suuri raskusi seaduseelnõude saatmisega Riigikogule, võiks õppust võtta teistelt riikidelt. Näiteks Valgevenelt. Eelmisel nädalal sain teada, et Valgevene parlament käsitleb seaduseelnõu "Loomade kohtlemine", kus muu hulgas on kirjas kohustus registreerida kõik kodukassid. Kas käsitleb loodav seadus ka koeri, pole kahjuks teada. Ent see selleks.

Taoline seadus võeti Valgevenes vastu juba 2004. aastal, ent tark president Lukashenka saatis selle seaduse parlamendile tagasi, täiendamiseks. Eelmise seaduse kohaselt lubati ühes korteris pidada mitte enam kui kaht "looma-kompanjoni", "kelle suhtes inimene tunneb seotust ja keda ta hoiab oma nõudmiste rahuldamiseks, suhtlemaks loomaga esteetilistel ja kasvatuslikel eesmärkidel". Tänu batka Lukashenkale lubatakse nüüd ühes korteris pidada kolme kassi.

Teatavasti taasiseseisvumise järel taasalustanud Eesti Riigikogu võttis esimese seadusaktina vastu loomakaitseseaduse. Nüüd oleks aeg seda uuesti üle vaadata. Jututeema koertest ja kassidest oleks jõukohane igale praeguse Riigikogu liikmele. Äkki oleks vaja uusi paragrahve uutest koduloomalistest: hamstritest, papagoidest, kilpkonnadest, anakondadest? Kes kõneleks kassidest, kes tõukoertest, kes krantsidest. Ja rahvas saaks tuttavaks seni täiesti tundmatute parlamendiliikmetega, kes raadios, teles ja ajakirjanduses avaldaksid oma sügavamõttelisi arvamusi kõiksugustest koduloomakestest. Meie absoluutselt erapoolikul ajakirjandusel oleks jõukohane jälle millestki ebaolulisest kuude kaupa kirjutada. Peaasi, kui ei peaks pahandama valitsuskoalitsiooni, kirjutades ausalt inflatsioonist, aktsiiside tõusust ja hindade kasvust.

Scania linnabussid – kuritegu inimsuse vastu

Lugupeetud Eestimaa elanikud! Tallinna sattudes ärge mingil juhul sõitke Scania linnabussidega! Selline sõit võib teile vägagi halvasti lõppeda. Tundub, et need bussid on linnale sokutanud firma, kelle busse mujal maailmas ei taheta, kuid meiesugustele pärismaalastele käivad küll. Nimelt ei avane Scania linnabussides ükski aken, sest need on ühtsest klaaspaketist. Lae all leiduvad küll mingid luugid, kust aga värskendav tuul suurt sisse ei puhu. Maanteel 80-ga kimades veel kuidagi tungiks värskendav õhuvool sisse, ent südalinna ummikutes seda naljalt ei juhtu.
Scania on suurepärane vahend sellisel juhul, kui tahetakse lahti saada astmaatikutest, südamehaigetest või muidu vanakssaanuist ja põduratest. Päikese käes kuumaks köetud plekk-karbis võib otsad päris kiiresti anda.

Seepärast teebki suurt heameelt, et sellise nimega busside tootmine Tartus on lõplikult lõpetatud. On vaid üks küsimus: kellele see jube monstrum edasi müüdi? Ega ometi Somaaliale? Või tahtis Moskva neid Tshetsheenia tarvis?

Appi, ahistatakse!

Tihtilugu saame lugeda, põhiliselt muukeelsetest ja rajatagustest, et mitte öelda Eesti väljaannetest, jubedaid kirjutisi venekeelse elanikkonna ahistamisest Eestis. Küll pole neil seda, teist ega tükki kolmandatki.

See selleks, ent ühtlasi võiks meenutada, mida neil siiski on. On oma laulupidu nimega "Slaavi pärg", on Vene kultuurikeskus Mere puiesteel, on venekeelsed nii riiklikud kui ka erakoolid ja lasteaiad. On ajalehed, raamatud ja raja tagant nähtavad emakeelsed telekanalid. Muuseas – kui "Apollo" raamatupoe aknad sisse taoti, siis mitte keegi sellisel kultuursel moel meelt avaldanutest ei soovinud kaasa võtta ühtegi raamatut.

Ah jaa! Tegutseb ka üsna heal tasemel Vene Teater. Sellest valdkonnast meenub üks nõukaaegne seik. Tallinna külastas külalisteater – vist oli see Sverdlovskist, esitas vene klassikat ja kaasaegseid lavatükke. Nädala pärast pöördus teater EKP Keskkomitee poole hädakarjega: teatrit ei külastatud, saalid olid tühjad, näitlejad pidid palka saamata suisa nälgima. Keskkomitee andis suurtele tehastele nagu Dvigatel, Pöögelmann ja Volta korralduse teatripiletid ära osta ja töötajatele tasuta laiali jagada. Olukord lahenes. Näitlejatel oli kõht täis, ent teatrisaalid jäid endiselt tühjaks. Tahaks loota, et äkki nüüd on olukord teistsugune.




JÕUKOHANE ARUTLUSTEEMA VALITSUSKOALITSIOONILE: Eesti ootab valitsusest tulevat seaduseelnõu kasside sotsiaalse kaitse kohta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)