Hoidugem ajaloo valikulisest politiseerimisest!

Vene spordiühingu „Vitjaz" (Vägilane) initsiatiivisse taastamaks keiser Aleksander III mälestussammas Pullapääl tuleb suhtuda võimalikult kultuurilooliselt.

Eesti Vabariigis kehtestab poliitika rõhuasetused ikka siinne põlisrahvas. Meist endast sõltub, kuivõrd politiseeritult me vene kogukonna tegemisi tõlgendame. Haapsalu volikogu esimehena näen ma antud tegevuses Pullapääl ainult kahte võimalust.

Likvideerime või taastame?

Kas likvideerime selle 1896. aastal ehitatud mälestuskoha või taastame mälestusmärgi koos vajaliku infotahvliga Aleksander III valitsemisajast? Täna on see paik lagunemas ja räämas. Paraku on tõsi, et kuulusime Aleksander III valitsemisajal Vene tsaaririigi koosseisu, kus veel kehtis ka Balti eriõigus.

Aleksander III on külastanud Haapsalut ja nautinud siinseid kuurortlinna teenuseid. Tänu järgmisele Vene tsaarile Nikolai II hakati 1902. aastal ehitama Haapsalu raudteed. Senised Eesti valitsused pole seda elementaarset transpordiliiki suutnud hoida. Loodetavasti suudame kaitsta nii oma ajaloolist tegelikkusele vastavat mälu ja ka taastada Haapsalu raudtee.

Vene kaardiga hirmutamine on epideemia

Vene kaardiga järjepidev hirmutamine on muutunud meie sisepoliitikas epideemiliseks, meie poliitiline päevakord on muutumas ühepunktiliseks. Pronksiöö aktivistidesse tuleb loomulikult suhtuda äärmiselt ettevaatlikult, aga nende tegevuse politiseeritud kajastus on neile just meeltmööda.

Ka Rootsi kuninga Gustav Adolfi jaoks on Eestis kujusid ja temanimelisi koole, aga me ise ei hakka tõmbama seoseid tänasesse pangandusse ega hakka teadvustama, et siis polnud eestlastel Tartu ülikooli asja ja hoolimata ülikooli asutamisest olid eestlased pärisorjad nii Rootsi, Saksa kui Vene ajastul.

Valime tasakaalukuse ja hoidugem minevikuvarjude võimendustest! Võitlus tuleviku pärast on positiivsem kui mineviku varjamine.

JAANUS KARILAID, Haapsalu linnavolikogu esimees, Keskerakond

Jaga |