Mitte ainult e-valimised

Leonhard Pruus,      14. september 2005


Olen juba algusest peale veendunud, et meie valimisseadused ei ole täies kooskõlas põhiseadusega. Selleks otstarbeks ebapiisava tehnilise tasemega elektroonilised valimised tooksid senisele ebakõlale veelgi lisa. Järgneva üle on ajakirjanduses varemgi juttu olnud, kuid ikka ja jälle on see kalevi alla jäetud.
Põhiseadus määrab (paragrahvid 60, 156): valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Valimisseadused aga sätestavad, et erakonnad koostavad saadikukandidaatide nimekirjad ja esiosa neist osutub valituks vastavalt erakonna kogutud häältele, välja arvatud alla miinimumkvoodi hääli saanud kandidaadid. Nii on valimised esmalt erakondlikud, mida põhiseadus kuidagi ei kajasta.
Näiteks mina valisin kandidaadi, kes sai hääli isikliku kvoodi lähedale, valituks osutus aga teise valija kandidaat, kes kogus mitu korda vähem hääli minu valikust. Teise valija saadik läks volikokku tõesti otse kokkulangevuse tõttu, minu saadik valiti (oli valitud) erakonna poolt ümber tema paigutamisega nimekirja lõppu. Ühetaolisus? Otsesus? Rikutud on mõlemat põhiseaduse printsiipi. Ka elektroonilised valimised sisaldavad ühetaolisuse põhimõtte rikkumist.
Neid ebakõlasid täiendavad veelgi häälte ülekandmised. Kõik kokku on üks mittevastavuste kogum, mis vajab kõrvaldamist. Kas viia valimisseadused kooskõlla põhiseadusega või muuta viimast?
Ei saa erakonna kandidaatide nimekirjale vastu olla, kuid see ei tohi olla valijatele kohustuslik, vaid soovituslik. Ja jäägu erakonnale õigus kõige sügavamalt selgitada ning põhjendada oma nimekirja esiosa või terviku väärtust, kuna "rahvas ei tea midagi, erakond teab", nagu varem on öeldud.
Taoliste lahknevuste puhul hakkavad seadused sarnanema endise NSVLi seadustega, kus konstitutsioon oli vaat et maailma demokraatlikem, allseadused aga pöörasid kõik pea peale.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)