Kes on võitjad, kes kaotajad?

AINO RUNGE,      14. september 2005


Eesti majandus, mis tugineb superliberaalsele süsteemile, on oma arengus teeninud kiidusõnu väljaspoolt vabariiki vaadatuna. Elanikkonna hulgas on selline areng toonud kaasa suure majandusliku kihistumise. Vaeste ja rikaste sissetulekute erinevus Eestis on üks suuremaid Euroopa Liidu riikide seas.
Suurem osa elanikkonnast ei suuda mõista, miks nende rahakott on nii ahtakene ja vähe elumugavusi pakkuv. Samal ajal võib väike osa elanikkonnast oma sissetulekutega ümber käia priiskavalt, mida ajakirjandus võimendab kui eeskuju väärivat elustiili.
Toetudes ajakirjanduse tehtud järeldustele, on hinnad Eestis tõusnud enam-vähem Euroopa Liidu tasemele, üksikutel juhtudel läinud isegi ette. Mis puutub palkadesse, siis on need keskmiselt kuus korda väiksemad. Selline hindade ja palkade vahekord põhjustab enamusele elanikkonnast madala elatustaseme.
Majandusteadlased on liialt vähe uurinud või pole avalikustanud, miks meie vabariigis on majanduslik heaolu liialt ühele poole kaldu.
Lähtudes üldstatistilistest andmetest majandusliku tegevuse tulemuste kohta, võib teha üldistusi sissetulekute jaotumisest Eestis. Teadaolevalt kujuneb kauba hind tarbijale kõigi elementide väärtuste summast, mida on kasutatud selle kauba tootmiseks nagu materjalid, transpordikulud jne, ning loomulikult mõjutab lõpphinna suurust kasum, mida tootja peab vajalikuks majandustegevusest teenida. Hinna sees olev madal palk jätab kõrgete hindade puhul hea võimaluse tootjal rohkem teenida, mis on ka üheks välisinvestorite meile meelitamise võimaluseks.
Midagi on sellises hinnakujundamise mehhanismis viltu? Meil soositud äärmuslik liberaalne majandussüsteem soodustab niigi hästi teenivate ühiskonnaliikmete võimalust veelgi rohkem teenida. Oleks meeldiv teada, et täiendavat kasumit teeninud tööandja tõstaks töötasu oma töötajatele. Põhiliselt saavutatakse see ametiühingute ja streikide toetusel.
Ettevõtte tulumaksu kaotamine, mis on Reformierakonna õilis ettevõtmine, on vähendanud eelarve tulusid, seega ühiskonnale vajalike kulude katmise võimalusi. See puudutab enam väiksemate sissetulekutega kodanikke.
Räägime palju madalast maksukoormusest Eestis. See puudutab loomulikult otseseid makse, kuhu kuulub ka ettevõtte tulumaks. Mis toimub kaudsete maksudega, on elanikkonnale vähem tajutav ja nähtav. Ettevõtte tulumaksu kaotamise ajal tõsteti selle eelarveaugu katteks mitmeid kaudseid makse, näiteks lõivusid jm.
Enne Euroopa Liitu astumist tõstis enamik kaupmehi mitmete toiduainete hindu, eriti puudutas see suhkru hinda. Hinnakujunduse seisukohalt puudus selleks igasugune majanduslik põhjus, kui jätta kõrvale kaupmeeste kasuahnus. Selles süüdistati ostjaid, kes tunduvalt suurendasid teatud kaupade ostetavaid koguseid. Väljakujunenud turumajandusega riikides peetakse sellist kaupmeeste käitumist ebaeetiliseks ja taunimist väärivaks tegevuseks.
Meie elame aga väärastunud turumajandusega riigis, kus seda nimetatakse superliberaalseks majandusvormiks, kus võitjaid on vähe, aga kaotajateks palju inimesi.

Vaeste ja rikaste sissetulekute erinevus Eestis on üks suuremaid Euroopa Liidu riikide seas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)