Millist presidenti vajab Eesti?

ANDO LEPS,      01. august 2001




Olen tuttav kõikide presidendikandidaatidega. Väga hästi tunnen Rüütlit, hästi tunnen Kreitzbergi, Savi ja Tarandit, vähem Tulvistet. Rüütliga olen isiklik tuttav. Olen olnud temaga ühes erakonnas ning Riigikogus. Savi ja Tarandiga olen koos töötanud Riigikogus. Tarandiga olin koos ka Rahvarinde esimeses volikogus. Kreitzbergiga jagan üht erakonda, olles koos ka selle juhatuses. Tulvistega oleme mõlemad Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni liikmed. Rüütli, Kreitzbergi, Savi ja Tarandiga olen "sina" peal. Seega võin ka neid mehi veidi lahata. Kuid nende härrade iseloomustamisel kasutan siiski valdavalt juba ilmunud materjale. Alles teisel kohal on allakirjutanu isiklikud kogemused ja arusaamad.

Arnold Rüütel
Rahvaliit

* Sündinud 10. V 1928 Saaremaal, Laimjala vallas. Lõpetanud 1949 Jäneda Põllumajandustehnikumi ja 1964 Tartu Põllumajandusülikooli (end EPA) agronoomina. Põllumajandusdoktor. Riigikogu liige.

Arusaam Eesti riigist ja tema käekäigust
Rüütel ei häbene, et külaühiskonna traditsioonilised väärtused istuvad tal veres. Külaelu reeglid olid väga terved ja loogilised. See on meie rahvuslik tragöödia, et oleme need unustanud.
Eesti ühiskonnas on erastamine ja ärastamine paljudel juhtudel kokku langenud, mistõttu on ka meie ühiskond kaheks lõhenenud.
Riigi toob praegustest raskustest välja igas mõttes tasakaalustatud areng. See on ühiskonnale kõige odavam ja kiirem variant.
# (siin ja edaspidi tähendab märk # allakirjutanu arvamust). Ega siin midagi vastu vaielda ei ole. Ainult vast seda, et ega Eesti enam külaühiskonna poole täispööret tagasi küll ei tee.

Kas rahvas peaks presidenti valima?
Loomulikult peab sellises väikeriigis, nagu seda on Eesti, valima presidendi rahvas.
# See on õige vastus.

Kelle valiks rahvas sügisel 2001. presidendiks?
Selle, keda ta kõige rohkem usaldab.
# Vastus on vast liiga diplomaatiline.

Kolm asja, mida president Meri on teinud valesti.
Kuna mina andsin võimu Merile üle, siis ei ole hea tava teda arvustada, olgugi et Meril kõik asjad kõige paremini õnnestunud ei ole.
# Vastus ehtrüütellik. Siiski meeldiks rohkem konkreetsem sõnastus.

Olnud varem presidendikandidaat?
# On olnud presidendikandidaat nii 1992. kui ka 1996. aasta presidendivalimistel. Kaotanud mõlemal korral Lennart Merile. Esimene kord kaotas seetõttu, et Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse paragrahv 4 oli tehtud just Rüütli vastu, kuna põhiseaduse tegijad ei tahtnud, et Rüütel saaks presidendiks. Kui rahvas oleks valinud presidenti, oleks Rüütel olnud mäekõrguselt Merist üle.
Teine kord kaotas Rüütel Merile, sest tolleaegne Koonderakonna-Maarahva Ühenduse (KMÜ) peaminister Tiit Vähi sõlmis Rüütli vastu Meriga sobingu, pettes seega KMÜ koalitsiooninõukogu esimeest Rüütlit. Mõni aeg hiljem sai Vähi aga Merilt jalaga "pehmesse" kohta. Meie malegeenius Paul Keres oli samuti "igavene teine", kuna N Liidust pärit juudisoost maletajad mängisid lihtsalt omavahel kokku.

Päevapoliitiline küsimus. Kas Eesti Raudtee erastamisleppe sõlmimisel on tegemist seaduserikkumisega?
Kindlasti on. Põhimõtteliselt ei saa selliseid suurerastamisi teha anonüümselt. Vastutama peavad kõik need inimesed, kes on seaduserikkumistes süüdi.
# Vastus on õige.

Tervis.
# Põdenud infarkti, kuid tervis olevat hea.

Alkoholilembus<./i>
# Praktiliselt ei ole.

Sekka veidi astroloogiat.
Sõnn. Domineeriv sõnapaar: Mul on. Hiina horoskoobi Mao aasta järgi on Rüütel Draakon. Draakoni peamised omadused on - ausus ja kirglikkus. Draakonil on vapper ning helde loomus. Teda valdab looduslik karisma ning lõputu energia, mis tõmbab inimesi. Draakoni jaoks ei ole mingi haruldus omada palju austajaid. Draakon on sündinud juht ja ta tunneb end tööülesannete täitmisel rõhutuna, kui teda juhib keegi teine. Öeldust ehk selgub, miks Rüütlile kui omaaegsele Riigikogu aseesimehele eriti ei sobinud Riigikogu istungite juhatamine.

Kandidaadile öeldud kiidusõnad.
"Teen ettepaneku esitada Arnold Rüütel kui kõige teenekam Eesti taasiseseisvumise eest seisja Nobeli preemia saamiseks", Lembit Kommel.

Mehe suurim puudus.
# Tänapäeva Eesti arusaamade järgi, nii imelik kui see ka ei ole – ausus.

Andres Tarand Mõõdukad

* Sündinud 11. I 1940 Tallinnas. Lõpetanud 1958 Tallinna 2. Keskkooli ja 1963 Tartu Ülikooli (end TRÜ) klimatoloogina. Geograafiakandidaat. Riigikogu liige.

Arusaam Eesti riigist ja tema käekäigust.
1)President peab olema demo-kraatiatagatis, kes jälgib, mis on Eestile kasulik ja kahjulik.
2) Et president eralduks muu-dest võimuorganitest, oleks autoriteetne ja et teda võiks uskuda.
# Esimene punkt on pehmelt öeldes jama. Kui president ai-nult jälgib seda, mis on Eestile kasulik või kahjulik, siis miks teda üldse vaja on? Meil ei ole vaatlejaid - imetlejaid vaja. Teine punkt on hea.

Kas rahvas peaks presidenti valima?
Kunagi põhiseadusesse kirjutatud moodus paljudele ei meeldi, ma tean seda. Loodan, et see aeg veel tuleb. Samas kaheksa aastat tagasi presidendivalimistel oleks rahvavalik olnud ohtlik. Meri ja Rüütli duellis oleks rahvas kindlasti valinud Rüütli. Aga mis siis oleks saanud?
# Küsimuse esimene pool on küllalt segane, mis näitab mehe otsustamisvõimetust. Küsimuse teine pool on lausa kurjast. Põhiseadusliku Assamblee liikmena eelistas ta isikut seadusele, mis on täiesti lubamatu. See aga tähendab seda, et kui Tarand saaks presidendiks, siis valitseks riigis samasugune seadusetus kui täna.

Kelle valiks rahvas sügisel 2001 presidendiks?
Ei julge ennustada. Rahvas ei eksi kunagi pikalt, nagu öeldud.
# Vastusest ei loe eriti midagi välja, vast ainult seda, et Meri - sugust meest ei valitaks.

Kolm asja, mida president Meri on teinud valesti.
Ma ei oleks konkreetne, kuid teatud ajal on ta avaldanud survet valitsusele, mis ei ole põhiseaduse järgi presidendi asi. Ta on kombanud oma võimu-piire, ta on tekitanud mõnevõrra segadust. Aga need on kõik ära klaaritud.
# Ei saa öelda, et vastuses ei oleks mõningal määral tõtt. Kuid see kõik on öeldud väga uduselt, kuidagi "õllelõhnaliselt", ja seepärast on siit väga raske midagi konkreetset välja lugeda.

Olnud varem presidendikandidaat?
# Ei ole.

Päevapoliitiline küsimus.
Kas Eesti Raudtee erastamisleppe sõlmimisel on tegemist seaduserikkumisega? Maksumaksjale tulnuks teatada, mis maksab see, kui jätta raudtee meie, Eesti riigi omaks. See jahutaks praeguse väitluse kirglikkust. Kõik lood, mis lõhnavad kohtu järele, peavad sealt üldi-selt ka läbi käima.
# Vastus on ebamäärane, kuid ikkagi erastamist, st. ühtlasi ka seaduserikkumist soosiv. Ootab kohtulahendit.

Tervis.
# Hea.

Alkoholilembus.
# Kahjuks on mehel olnud alkoholiga pahandusi nii kodu- kui ka välismaal.

Sekka veidi astroloogiat.
Kaljukits. Domineeriv sõnapaar: Ma kasutan. Hiina horoskoobi Mao aasta järgi on Tarand Jänes. Jänes on heatahtlik ja rahulik. Jänese aastal sün-dinud inimene on loomult õnnelik. Jänes on graatsiline, hea käitumisviisiga ning ta on suurepärane nõuandja. Jänesel võtab aega enne kui ta leiab endale igatsetud partneri. Kui Jänesele pakutakse valikuvõimalust, siis valib ta alati kergema eluviisi. Jänesele ei sobi töö suure pinge all.
# Seepärast tundub mulle, et kui kolmikliit pakub Tarandile pre-sidenditooli asemel Riigikogu esimehe ametikohta, siis on ta ka sellega nõus.

Kandidaadile öeldud kiidusõnad.
"Bandiidi pojast poliitikuks – nii võib kahe sõnaga kokku võtta Andres Tarandi elutee", Karl Kello.

Mehe suurim puudus.
# Kuna Tarand on valitseva kolmikliidu koalitsiooninõu-kogu esimees, siis kahtlemata vastutamatus Eestis viimastel aastatel toimunu eest.

Järgneb

Viimati muudetud: 01.08.2001

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)