Me ei vaja uut poliitikat, vaid poliitilist kultuuri

Kesknädal,      23. oktoober 2002




"Eesti vajab uut üksmeele sügist."
See lause on kirjas esimesel leheküljel kogumikus, mis kannab pealkirja "UUS POLIITIKA TULEKUL" ja mis ilmus Keskerakonna väljaandena 1994. aastal.

Autorid, kes uut poliitikat juba tol ajal propageerisid, on aukartust äratavad. Rein Veidemann küsib: "Kas eri märgiga jõudude liit on võimalik?"
Mart Ummelas teoretiseerib teemal: "Tsentrism kui ideoloogia ja suur koalitsioon".
Küllo Arjakas ennustab, et "Uus murdehetk läheneb".
Ülo Russak kiidab: "Brüsseli hea õlu".
Ja Teet Kallas ütleb prohvetlikud sõnad: "Loomuliku arukuse okkaline tee".

Kogumikku sirvides peame täna tunnistama, et muutunud ei ole vahepealse kaheksa aasta jooksul suurt midagi. Nenditakse, et killunemine kasvatab varem või hiljem kibedad viljad. Samuti öeldakse, et Eestimaa elanikud on aastatega saanud mitme poliitilise kogemuse jagu targemaks.
Ennekõike andis kogu rahvas oma osa Eesti poliitika kujunemiseks mitmesaja tuhandeliste rahvahulkade liikumise ja ühtehoidmisega aastail 1987-1991. Edasi sõelus aeg välja need inimesed, kellele poliitika on elukutse ja kellele valijahäältega antakse võimalus iseseisva Eesti riigi valitsemiseks.
Ja kõlab ka hoiatus: kui väikese riigi elukutseliste poliitikute ahtake ring pudeneb laiali erinimelistesse pisirühmadesse, siis madaldub kodanike oodatud-eeldatud asjatundlik riigi-, linna- või vallavalitsemine tsunftilikuks harrastuseks.

Eks seda tsunftilist harrastust olemegi näinud eriti nn seitsme päkapiku isamaalises linnavalitsuses Jüri Mõisa ja Tõnis Paltsu juhtimisel aastatel 1999-2000.

Edgar Savisaar alustab oma peatükki "Uus poliitika tulekul" tõdemusega, et ees on otsustav aeg - aeg, kus Keskerakond peab tõestama, et suudab klubist kasvada tõsiselt võetavaks poliitiliseks parteiks.
"Eestis on kujunenud keskerakondlik mõtteviis," kirjutab Savisaar 1994. aastal. Toonane EMORilt tellitud erakonna toetajate analüüs tõestas, et KE toetajate näol "on tegemist oma vaadetes ja maailma asjadest arusaamises küllalt küpse, Eesti elu küsimusi ja võimalusi mitmepalgeliselt nägevate inimestega. Kümnendik nendest paigutab oma vaated parem-vasakpoolsuse skaalal vasakule, viiendik paigutab paremale, absoluutne enamik aga tunneb end kindlalt tsentris."

Kas aastal 2002 on midagi väga teistmoodi? Vaevalt küll. Kohalikud valimised näitasid, et eesti elanikkond taotleb stabiilsust ja tasakaalu, ühiskondliku ebaõigluse korvamist, tööd ja turvalisust. Puhtast platsiast aga räägib täna vaid üks erakond, Res Publica, kes nimetab seda oma uueks poliitikaks, kuigi tema esimesi avaldusi oli - Keskerakonnaga me koostööd ei tee. Need erakonnad, kes aastate viisi on korrutanud, et nad Keskerakonnaga koos ei tööta, olid aga valimispäeval erakordselt kurbade silmadega. Sest valijad olid nimelt otsustanud nendega enam mitte koostööd teha.

Millal jõuab Eestisse mitte uue partei uus poliitika, vaid kõigi parteide poliitiline kultuur?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)