Mina ei vaja teist riigikeelt, inimlikkust kaasinimeste suhtes aga küll

Anneli,      26. veebruar 2003


Iga kord, kui räägitakse riigikeele eksamist ja kakskeelsusest, tunnen mõistust kokku jooksvat. Kui ka eesti keele keskkooli eksami tunnistus ega isegi TRÜ eesti keele eriala eksami lõputunnistus ei anna õigust kodakondsusele ja ei loe tasemeeksamit sooritatuks, on riigis midagi korrast ära. See on ohtlik.

Aga praegune keeleeksam on tõesti väga vaenulik ja olen täiesti kindel, et 65% elanikest, kelle emakeeleks on eesti keel, seda eksamit ei sooritaks.
Mina olen kolmkeelne ja selles keeles, milles parajasti räägin, ka mõtlen. Kodune keel on vene keel. Eesti riigis pead passi saamiseks sooritama kodakondsuse eksami. Eesti Vabariigi pass ei anna aga muukeelsele mingeid õigusi. Et edaspidi tööd saada, pead hakkama eesti keeles tasemeeksameid sooritama ja seda lõputult ikka ja jälle uuesti. Vastavalt kategooriale käid iga kahe või viie aasta tagant uut eksamit sooritamas. Leian, et kui inimene on kodakondsuse eksami teinud - peaks ta edasi ise otsustama, millisele kohale end riigis asetada soovib. Kui tahan tööturul konkureerida, siis õpin keelt edasi, kui tahan olla majahoidja, piisaks kodakondsuse eksamist. Ma lihtsalt ei läbi töökonkurentsi, kui keelt ei valda ja see on minu valik.

Kõrgem kategooria vaid direktoreile

Meil tuleb teha "pimeeksam", sest pärast keeleeksami sooritamist ise tulemusi ei näe. Teadmatuks jääbki, mida valesti ja mida õigesti tegid. Öeldakse vaid - sooritasid või ei sooritanud. Taseme eksam peaks jääma tööturul konkureerimiseks neile, kellel puudub kodakondsus. Eksami taset tuleks proovida keskmiste eestlaste seas, erineva vanuse ja haridustasemega inimestel. Testeksami tulemused peaksid olema kõigile kättesaadavad Internetis, kuid mitte nimelised. Ära võiks märkida lihtsalt vanuse ja haridustaseme. Neid tuleks eestlaste seas läbi viia iga poole aasta järgi.
Esimene eksam, mille tegin, oli päris lihtne. Solvas aga see, et vaatamata sooritatud eksami maksimumpunktidele leidis eksamineerija, et kuna ma direktorina ei tööta, ei ole mulle kõrgemat kategooriat vaja. Olin nii solvunud, et ei andnudki kodakondsustaotlust. Poole aasta pärast mõtlesin ümber, aga eksam oli juba kehtetu. Läksin uuesti eksamile. Sooritasin eksami ja sain Eesti Vabariigi kodaniku passi. Mõtlesin, et nüüd on lõpuks kõik korras, aga oh ei! Pass on, keelt valdan, aga tasemeeksameid jään surmani sooritama.

Üleöö riigile kasutuks

Abikaasal on hall pass. Algusaastatel püüdsin meelitada teda keelt õppima ja eksamit tegema, siis oskas ta keelt vähem, aga eksamid olid kergemad. Nüüd oskab ta keelt rohkem, aga praeguseid eksameid ta ära ei teeks ja ma ei sunnigi teda enam. Eksamid on meelega kavalalt keeruliseks tehtud. Me teame mõlemad, et ta ei suudaks neid läbida. Abikaasa kaotas suure koondamise laine ajal oma töökoha politseis, kuigi oli lojaalne oma tööle. Talle meeldis inimesi aidata ja ta tegi oma tööd südamega. Kodakondsuse eksami oleks ta sooritanud, politsei taseme eksamit mitte. Aga vallandamiseni oli ta ju ometi olnud võimeline eesti keeles vajalikke tööülesandeid täitma, raporteid kirjutama jne. Oli võimeline kaitsma eesti kodanike elu - riskides iga päev oma eluga. Ühel päeval oli ta riigile üleliigne. Kolm aastat ei tohi analoogset tööd teha. Aga millist siis, kui pole teist eriala? Ka turvateenistuses töötamine on keelatud. Ainus võimalus - kojameheks.

Toon mõned näited oma viimase eksami küsimustest.
Avati uus Tallinn-Kunda bussiliin. Kunda bussipeatuses seisis palju rahvast, neil olid käes lilled ja õhupallid. Rahvas naeratas, oli rõõmus ja õnnelik.
KÜSIMUS - Mis oli selle põhjuseks, et rahvas rõõmus oli:
1. olid pühad
2. inimesed ootasid külalisi Tallinnast
3. avati uus bussiliin
Minu meelest oleksid kõik vastuseid sobida võinud, aga reeglite järgi oli ainult üks õige. Hakkasin arutlema:
1. Pühadest juttu polnud, kuigi võis ka mõni püha olla.
2. Inimesed ootasid külalisi Tallinnast - loogiline, kui buss Tallinnast tuli ja seal sees ikka inimesi oli.
3. Praegu on ju 21. Sajand. NSV Liidus oli bussiliini avamine sündmus, tänapäeval loomulik nähtus - avatakse ja suletakse.

Amblas (kohanimi muudetud) kadus 17. juulil viieaastane poisslaps metsa ära. Vanemad otsisid teda kolm ööpäeva, neile tuli appi külarahvas ja päästeamet. Alles neljanda päeva hommikul leiti poiss üles. KÜSIMUS - Tänu millele või kellele laps elusana leiti:
1. ööd olid soojad
2. abiks oli palju rahvast
3. laps ei jäänud öösel metsas magama ja ei külmunud ära
Arutlen:
1. Juulis võivad ööd vägagi jahedad olla, eriti hirmunud lapsele. 30kraadise pakasega oleks laps suure tõenäosusega siiski ära külmunud.
2. Kui otsijaid on rohkem, on last tõesti palju kergem leida.
3. Kas laps on ikka võimeline kolm ööpäeva üleval olema. Ega ikka ei ole, ta jääb magama. Ööd olid soojad ja temaga ei saanud ka magades midagi juhtuda.

Kui inimesel on keelega raskusi ja see keel, milles ta eksamit tahab sooritada, ei ole igapäevane suhtlemiskeel, siis kas ta ikka on võimeline niimoodi arutlema? Nii suudab arutleda ainult väga hästi keelt valdav inimene. Seda enam, et õiged võiksid olla kõik variandid.
Kui nüüd lugejail tekkis soov antud küsimuste õigeid vastuseid teada, siis esimese küsimuse õige vastus oli variant nr 3, teise küsimuse õige vastus variant nr 2.

Oli rõõm lugeda, et Keskerakond tahab riigikeele eksamid inimlikumaks teha. Kuid maruvihaseks tegi, et Mart Laar seda mõttetuks peab. Mina ei vaja teist riigikeelt, kuid inimlikkust kaasinimeste suhtes küll. Loodan, et sellest loost on mingigi kasu. Tahaks, et keegi võtaks kuulda minutaoliste muret ja selle lahendamiseks midagi ka ette võtaks. Keeleoskuse üks põhjustest on ka see, et tihti ei ole inimesed võimelised eesti keele kursuste eest maksma, sest need on üleliia kallid. Nagu ka eksamid. Nende eest tuleb maksta ¼ miinimumpalgast.

Kuna pean veel palju kordi eksamit sooritama tõestamaks, et olen Eestile vääriline kodanik, jäägu mu pärisnimi toimetuse teada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)