Eesti 2009: tervitusi Papa Doc'ilt

Mulje on selline, et Eesti, justkui Euroopa riik, tuletab aina rohkem meelde Haitit diktaator Duvalier' (Papa Doc) valitsemisajal, kes häbenemata röövis oma rahvast armee ja kurikuulsate salapolitseinike ehk tontoon-makuutide kaitse all.

Kõige kõrgemini tasustatud riigiametnik Eestis on 111 tuhande kroonise kuupalgaga Eesti Panga president kodanik Andres Lipstok. Sellesama organisatsiooni juht, kes oleks pidanud veel aastail 2006-2007 peatama krediidibuumi, mis on tänase majanduskriisi üks põhjusi.

Küllalt head palka, 85 890 krooni (pluss 20% esinduskuludeks) saab kodanik Toomas Henrik Ilves - Vabariigi President, kes oma ametikoha tõttu oleks pidanud jahutama Pronkssõduri ümber üles köetud kirgi ning mitte mingil juhul laskma tekkida ühiskonna lõhenemist ja vägivallatsemist.

Ka teiste kõrgametnike ja nende tuludeklaratsioonide uurimine tekitab arusaama, et meid juhivad suuremalt osalt inimesed, kes ei saa oma töökohustustega hakkama ning kelle sissetulekud, eriti praeguse kriisi foonil, on ebaviisakalt kõrged. Võimalik, et õitsva majandusega riigis kõrgemate riigiametnike ülipalgad inimesi ei ärritaks. Kuid väikestes Euroopa riikides pole töötajate keskmise palga ja kõrgemate riigiametnike palkade vahe just teab kui suur.

Kuid meil kutsub andetute riigijuhtide kõrge elukvaliteedi demonstreerimine inimestes esile järjekordse närvivapustuse. Saab selgeks, et teine Eesti Vabariik on muutumas selliste ahnete bürokraatide riigiks, kelle peaeesmärk on mitte riiki juhtida ja rahvast teenida, vaid võimul püsida.

Kiiresti vaesuva rahva taustal tundub situatsioon Eestis aina rohkem sarnanevat mõnele Aafrika või Ladina-Ameerika riigile, kus rõhuv enamik elanikest nälgib, aga väike protsent on neid, kes istuvad riigipiruka juures ning kulutavad veel viimaseidki rahvuslikke varasid.

Kuid see pole veel kõik. Millel püsis Haiti diktaatori Francoise Duvalier' võim? Armeel, aga ka tontoon-makuutidel - päikeseprillidega kondimurdjatel, kelle ülesandeks oli välja selgitada ja julmalt karistada kõiki neid, kes polnud režiimiga rahul. Verd valati väga ohtralt. Kuid see oli ju 1960-ndate Haiti. Meie elame 21. sajandi alguse Euroopas.

Ent pole midagi, meil on peale omaenda „tontoon-makuutide" veel ka elektrišokirelvad ja veekahur. Lisaks ka seadus, mis lubab valitsusel lihtsustatud korras kasutada rahutuste mahasurumiseks sõjaväge.

ALEKSANDR TŠAPLÕGIN

Jaga |