1897. a. oktoobris kinnitas tsaar Nikolai II uue vagunitehase – aktsiaseltsi Dvigatel – põhikirja. Tehase ehitamine käis imekiirelt – 8000 töölise jõul valmis tehas kõigest üheksa kuuga. 9. mail 1899 toimus sisseõnnistamine.
Algusaastatel tegeldi eritüüpi vagunite ehitamisega. Võeti vastu ka tellimusi raudsildade, pöörangute, vagonettide, ristmike ja igasuguste metallist tagavaraosade tootmiseks. Toodeti ka tramme, mida realiseeriti Venemaa piires. 1918. aastani valmistati tehases kokku 19 673 kauba- ja 2042 reisivagunit. Pärast Vabadussõda majandussuhted Venemaaga katkesid, mille tõttu töötajate arv Dvigatelis vähenes 90 protsendi võrra. 1930-ndatel hakkasid Dvigateli tootmismahud järjest suurenema. Tehases valmistati erinevat tüüpi reisi- ja transpordilennukeid. 1940. aastal tehas natsionaliseeriti ning nimetati Riiklikuks vaguniehitustehaseks Dvigatel. Pärast II maailmasõda muudeti sõjatehaseks, mis valmistas 1991. aastani seadmeid NSV Liidu aatomi-, kosmose- ja keemiatööstusele. Alates 70-ndatest oli ametlik nimi "V. I. Lenini nim. Riiklik Liidutehas".
1992–1995 oli riiklik aktsiaselts ehk "RAS Dvigatel". 1995. aastal ostis selle AS Diamark. 2005. aasta jaanuaris sai uueks suuromanikuks 67,1 % aktsiatega Mainor Grupp. 30. oktoobril 2007 ühines juba valdusfirmana tegutsev AS Dvigatel, mis sel ajal tegeles kinnisvaraarendusega endise sõjatehase territooriumil, ühendava ühinguga, aktsiaseltsiga Ülemiste City – alustati endise tehase kinnistule tööstuspargi ehitust.