Barbarus oli varem tegutsenud hoopis kommunistide vastu ja lootis, et keegi enam ei mäleta ja eksis.

Eesti kuulumine Nõukogude Liidu koosseisu oli rahvusvaheliselt tunnustatud.

tükeldamine Müncheni sobinguga 1938.a. oli samuti rahvusvaheliselt tunnustatud ja palju enamate riikide poolt, aga ega see ikka üks ilus tegu ei olnud. Või mis?

Saksamaa sai oma Sudeedi rahvuspiirkonna Tðehhoslovakkiast ning Ungari ja Poola said omad tükid. 1939 aasta märtsis võttis Saksamaa Leedult Memeli ( Klaipeda)piirkonna jõuga ära. Eesti kuulumist Nõukogude Liidu koosseisu pidas õigeks 1945 aastal loodud ÜRO, kui EW pagulastegelased ukse taha visati. Ka Nürnbergi tribunal pidas Eesti sellist staatust õigeks.

ei hõlmagi kõiki. Ma lihtsalt olen eestlane ja suhtlen peamiselt eestlastega ning arvan, et väga suurt osa eestlasi( täpselt muidugi ei tea) häirib ja monumendi säilimisel saab häirima ka tulevikus, see ja need, kes sinna aeg-ajalt kogunevad. Mitte vaiksed leinajad. Professorid õpetavad oma igapäevatöös meile ka, et lugege Kanti ja ärge vaadake seepi, aga enamus neid ei kuula. Seega tuleb tõde tunnistada: soldatiga lugu kehv igatpidi. Säilita või teisalda, integratsiooni soldatiga ei edenda kummatki pidi. Ja Teine Maailmasõda ei saa samuti eesti ja vene rahvast kuidagi lähendada. Seega on Tõnismäe ümberkujundamine Teise Maailmasõjaga mistahes viisil seotud memoriaaliks igal juhul eestlasi ja venelasi lahutav tegur. Ometi on eestlastel ja venelastel ühiselt austatud kangelasi, kultuuritegelasi sündmusi ja muud, mida lõimumise edendamise nimel võiks mälestada. Krusenstern, Bellingshausen, parun Toll, Lurich, Severjanin, Dovlatov, Sooster, Tõnis Mägi, Anne Veski ja loetelu võiks pikalt jätkuda. Milleks ülistada sõdurit, kes on küll kaitsja, aga samal ajal ikkagi tapjaks koolitatud?

Jah, seltsimehed punaprofessorid, teil on täiesti õigus. Ainult siis oleme maailmas tõsiseltvõetavad, ainult siis valitseb meil stabiilsus, kui püüame kõigest hingest meie peremeeste, vene imperialistide soove täita, parem veel, kui isegi ennem, kui nad oma soovid välja jõuavad öelda. Tahavad meid fashistideks nimetada, nimetame endid ise - näiteks kesikud ju suutsid "Pravo i Pravda" veergudel mõni aeg tagasi oma peremehi ennetada ja ületada. Kui meie Isandatele meeldib repressiivset punavõimu au sees hoida, kui tahavad impeeriumit taastada või mida iganes, kasvõi eestlased viimseni hävitada, siis tuleb seda neile lubada ja neile igati kaasa aidata. Kui Isandad ütlesid, et NSVL lammutamine oli viga, siis oli meie kohus seda kohe taastama asuda. Oleks tulnud ka punavanake uuesti presidendiks valida, lasta tal oma endistele võitluskaaslastele ordeneid jagada, oleks tulnud kehtestada KGB veteranidele erisoodustused ja personaalpensionid jne.. Näete, ei tehtud õigel ajal, nüüd on tagajärjed käes. Püha Mees ju hoiatas, et ei ole vaja Ameerikas elanud ideoloogiliselt ebakindlat elementi, vaja on karastatud ja end tõestanud nõukogude kommunisti, muidu tulevad rahutused - ei usutud. Nüüd aga on juba raskem tõestada, et oled alandlik ja ustav impeeriumi, partei ning FSB üritusele. Üks kõige suuremaid vigu sai tehtud sellega, et sai loobutud nõukogude inimesele, vene imperialistile armsatest rubladest ning nendele vastuvõetamatu kroon. Ja jällegi - Isake Bureshin ju ütles, ärge tehke, kasutame rublasid edasi, ei usutud. Millal lõpuks hakkame oma Suurt Juhti ja Püha Meest uskuma? Kokkuvõtteks, mitte mingi hinna eest ei tohi selga sirgu ajada, mitte mingi hinna eest ei tohi midagi ise otsustada sest see võib meie peremeeste tahtega vastuollu sattuda ja tulevikus tõesti tõsiselt kahjustada Jestonskaja Gubernija ja selle tulevaste juhtide ning nomenkatura kohta VF sõbralikus peres. Võib juhtuda, et meie professorid ei saagi sooja kohta hoolimata nende ülimast alandlikkusest ja kes seda alandlikkust meile siis üldse on suuteline õpetama?

tükeldamine lähendas veidi anglosakse ja saksakeelseid rahvaid aga tšehhide, slovakkide, sakslaste, ungarlaste ja poolakate omavahelist sõprust see küll ei edendanud. Nii oli ka Baltimaade mistahes ....oon 1940.a. ja 1944.a. venelaste ja kohalike rahvaste sõprusele ränk löök. Juristid, ÜRO ametnikud ja Peda prohvessorid võivad või särki rebida, aga rahvas arvab ikka nii nagu arvab. Lõimumist, mõistmist, lähenemist ja sõprust ei tasu püssitorudest (olgu või langetatud) ja sõdurisaabastest küll otsida. Sõdur võib olla jumal ja kangelane vabastamise hetkel, aga midagi püsivat positiivset sõduri abil saavutada ei saa. Olgu sõdur või surnud ja pronksi valatud.

Me allume praegu vist Brüsseli imperialistidele või kuidas? Ja Brüsselil on omad suhted ja mängureeglid Venemaaga.

Muidugi, sõprust tuleb otsida Saksa sõduri monumendist ja tema püssitorust! Siis on kõik korras, sest nemad olid vabastajad! Rahva arvamus tugineb tihti aga puudulikule ja valele informeeritusele.

Probleem tekkis pärast Lihula mälestussamba mahavõtmist Kentmani tänava nõudel.Oleks natside mälestussammas jäänud, poleks pronksmehe ümber keegi kära tõstnud.

To: 00:04:47 Ah, et sinu arvates meid ohustab mingi müstiline Brüsseli impeerium!? Ja tegelikult nõukogude võim koos Partija ning KGB-ga, Putin, tekkiv Vene impeerium ning FSB, sm. Savisaar koos oma kesikutega, Zarenkov ning Konstitutsioonierakond, Klenski ning Nochnoi Pozor ning Krasnaja Proffessura püüdsid ning püüavad meid selle impeeriumi eest päästa!? Kas nii, seltsimees?

peeti ENSV turiste 1960-te alguses venlasteks, musitati ja kallistati ning kingiti punaseid kaelarätte. Kuid pärast 1968 aastat ei räägitud enam vene keeltki ning venelastega (ka venelasteks peetavate eestlastega) käituti salvavalt vastikult. Turismigruppides vene naised lausa nutsid alandusest ja ehmatusest. Ilmekamat näidet sõdurisaapaga saavutatud kahest diametraalselt erinevast tulemusest on raske leida. Mitme professori eakaaslased olid 1968 Tšehhoslovakkias malevas ja vaevalt , et tulevased professorid kaastudengite juttu vähem uskusid kui "Noorte Häält". Mõni käis hiljem ise turistina Prahas ja koges omal nahal. Ka NSVL-i turismiobjektidel võis kuni selle riigi lõpuni kohata äärmiselt ülbelt oma venelastest võõrustajaid mõnitavaid tšehhe. Mis "tarkusega" see kogemus kuulsal 1960-te põlvkonnal nüüd asendunud on?

peeti ENSV turiste 1960-te alguses venlasteks, musitati ja kallistati ning kingiti punaseid kaelarätte. Kuid pärast 1968 aastat ei räägitud enam vene keeltki ning venelastega (ka venelasteks peetavate eestlastega) käituti salvavalt vastikult. Turismigruppides vene naised lausa nutsid alandusest ja ehmatusest. Ilmekamat näidet sõdurisaapaga saavutatud kahest diametraalselt erinevast tulemusest on raske leida. Mitme professori eakaaslased olid 1968 Tšehhoslovakkias malevas ja vaevalt , et tulevased professorid kaastudengite juttu vähem uskusid kui "Noorte Häält". Mõni käis hiljem ise turistina Prahas ja koges omal nahal. Ka NSVL-i turismiobjektidel võis kuni selle riigi lõpuni kohata äärmiselt ülbelt oma venelastest võõrustajaid mõnitavaid tšehhe. Mis "tarkusega" see kogemus kuulsal 1960-te põlvkonnal nüüd asendunud on?

Sa teed seda, mida Brüsselist öeldakse ja kui palju kobised, siis tulevad sanktsioonid!

Eestlast ei sallita Tðehhoslovakkias ka 20.SS-Diviisi pärast.

läheks palju libedamalt, kui NSVL sõjaväe Tallinna garnisoni staabi akendest ei oleks Pronkssõdurit näha olnud. Siis oleks ta läinud koos Leninite Kalininitega, sest staap oleks kindralstaabile saanud raporteerida: Ei näinud! Siis poleks ei Pärnusse ega Lihulasse mingit mundrimeest püstitatud ja tigedaid või kinnimakstud veidrikke poleks keegi kuulanud ja tähele pannud. Aga ega kõik juhused saa õnnelikud olla. Vaestele prohvessoritele mõeldes ütleksin, et parem pronksmees platsil kui luukere kapis.

Eks nende mälestussammaste pärast klaaritakse Eestis tulevikus veel väga kõvasti arveid! Omad järeldused ja stsenaariumi Eesti jaoks teevad mõjukad juudiorganisatsioonid jne.

ei tea keegi 20-st SS diviisist midagi. "Tšehhi põrgus" tapeti eestlasi saksa SS-laste pähe. 1970-80-tel aastatel austati eestlasi igal raudse eesriide tagusel maal peale Serbia ja Venemaa. Muidugi vaid juhul kui teati üldse Eesti olemasolust. Ja Venemaal oli väga mitmesugust suhtumist.

Ei ole meil ja venelastel aimugi, mis plaane peavad hiinlased nagu ei teadnud midagi mongolite mõttemõlgutustest ükski rahvas Horezmist Ungarini 13.saj. Aga seda võiksime küll teada, et kui hiinlane Venemaad sabast pigistab, siis nõksatab ka ninaots ja pea hakkab sabale paremat kohta otsima.

Kümme professorit, esindades Eesti intellegentsi,on oma sõna öelnud.Nüüd ei jää Ansipil muud üle, kui ajada kokku kakskümmend professorit, kes esineksid vastupidise avaldusega. Eks näis.