Kui riigis on ligi kolmandik varimajandust,siis Rõivas ütleb et see pole nii, KUS OECD ON KINDLASTI KASUTANUD TEIST METOODIKAT JA EI TEA MIDA VEEL?Miks Brüssel ja USA Eestit endiselt oma pailapseks peavad? Vastus on , et plaanid on kaugele ulatuvamad kui tajume.Uue Maailma Valitsuse koosseisus ei saa olla hea majandusega rahvuslikke riike, sest see pikendaks nende riikide eksisteerimist.Too aga takistab ülemaailmsel vabamüürlaste maffial oma laiaulatusliku programmi ellu viimist.Ühe kildkonna jaoks on meie riigis taas saabunud periood, nagu 90.alguses,kus varastati avalikult, nii palju kui võimalik, nõukogude ajal meie tööga loodud kapital. Nüüd toimub see varjatult ja rafineeritud vahenditega. Mõistagi saavad sellest finatsterrorismist oma protsendi vaikijad , kes on kohustatud kisendama sellise alatuse üle.Selle kõige jätkudes toimub meie silme all Eesti riigi laus hävitamine, kus oleme selles mängus kaasosalised, sest jätame täitmata meie Põhiseaduses sätestatud kohustuse kaitsta oma riiki reeturite eest mistahes vahenditaga .

Peab ütlema, et tõega näkku kirjutas õieti. Tarmo Urbi sõber USA-s (leedulane) leidis senati arhiivist dokumendi, kus juba eelmise sajandi 30-ndail aastal leiti, et Euroopas olevad Baltimaad on mõttetud väikeriigid ja need tuleb üldse liita Venemaaga. Seda me nägime juba Jalta ja Teherani kokkulepetes. Reformierakond ja IRL viivad ju ellu USA poliitikat. Elame-näeme.

varimajandust hinnatakse kaudsete näitajate põhjal mingitel kindlatel eeldustel. Eesti puhul pole üks eeldustest, kapitalisiirde suurus, normi piires. Seetõttu kapitalisiirde raha kaob "varimajandusese".

Tarmo Urbi sõber leidis arhiivist dokumendi, milles leiti...

Uhh, vabamüürlased pressivad jälle peale, seekord "tõega näkku" nime all. Et need masuurikad ka ei väsi! Vanasti kantseldas Kesknädalas neid salaprotokollide kummardajaid Lemme Krimm, Postimehes nuhtleb massoone agaralt keegi Eesti mees Maardust, kesknädalas nüüd siis "tõega näkku"...

USA suhtes oli see vast õigus, et Baltimaid peeti mõttetuteks väikeriikideks. Sama meelt oldi ka Euroopas. Jaan Poska elu ja tegevus on täna päevakorras - Eesti on ikka armastanud rõhutada, et Lääne toel saavutasime oma iseseisvuse aga see väide on ju peaaegu täielikult vale. Poska oli Esimese maailmasõjajärgsel rahukonverentsil Pariisis ja naases sealt Eesti iseseisvusele tunnustust saavutamata. Ja mida seal imestada, Poska ei olnud enne Uljanovi võimuhaaramist Venemaal ka ise eriti veendunud Eesti iseseisva riigina eksisteerimise võimalikkuses. Alles hirm bolševistliku režiimi alla sattumise ees pani paljusid seni iseseisva riigi võimalikkuses kahtlejaid ümber mõtlema.
Heakene küll - mis puutub tänapäeva, ajad ja olud on muutunud. Kui Esim. maailmasõja järel ei pooldatud väikeste rahvusriikide teket, siis nüüd on olukorrad teised. Nüüd nähakse Venemaad ümbritsevates väikeriikides võimalust Venemaale "naha vahele " pugeda, et olgu väikesed või suured, peaasi, et oleks tagatud neis USA hegemoonia. Ja seda võimalust kasutataksegi.

Sellisel juhul oleks mõttekam Baltimaadel ühineda kui lasta ennast ükshaaval lasta anastada,mida ka Rüütel püüdis vähehaaval saavutada.Ilvesel oli see esimese asjana lõhkuda ja seda tehakse siiani.

1943. aasta 8. juunil algas New Yorgis kohtumine USA presidendi Rooseveldi ja Tšehhoslovakkia endise presidendi Beneši vahel, keda Roosevelt kuulas kui Euroopa eksperti. Leiti, et Besaraabia, Bukovina, Valgevene, Lääne - Ukraina ja Balti riigid jäävad NLiidule. Poolale otsustati anda kompensatsiooniks osa Ida - Preisimaast (Oder - Neisse liinini), Slovakkia kaotab iseseisvuse ja läheb tagasi tšehhide võimu alla.
Hiljem, kui Roosevelt konsulteeris enne Teherani konverentsi samas küsimuses Churchilliga, siis viimane toetas kõike NLiiduga seonduvat, keeldus aga Poolale midagi kompensatsiooniks andmast. Poolat, aga ilmselt ka Balti riike, pidasid inglased nn Antanti nurisünnitiseks.
1943. aasta Teherani konverentsil teatas Stalin, et tema ei ole vähem inglane kui lord Curzon 1919. aasta Antanti Pariisi konverentsil. See tähendas, et NL-i piir jääb piki Curzoni liini kehtima ja Baltikum jääb samuti NL-i koosseisu.
http://en.wikipedia.org/wiki/Curzon_Line

Jääb kehtima igihaljas ütlemine, et palju raskem, kui vabaduse kättevõitlemine, on vabaduse hoidmine.

Balti riigid mingilgi viisil ühtse riigina - sel asjal oleks jumet, see oleks juba arvestatava suuruse ja majandusliku ning militaarse võimekusega riik, no vast kõvem kui Soome. Mul on omas tutvusringkonnas arukalt arutlevaid inimesi kes aga suhtuvad asja teatava pessimistlikkusega - Leedulased on teatavasti uhke jne rahvas ja sestap kardetakse, et sest riigist saaks "Suur Leedu Föderatsioon"