Kummaline, et Rahvarinde kodulehe toimetaja ja muidu tore sotsioloogiatudeng Ruutma pole suutnud asjasse süüvida ega mõista, et rahvarindesse kuulumine polnud 1988. aasta oktoobri-paiku mingi eriline julgustükk. Ilmselt on siin aluseks TLÜ professor Ruutsoo õudusjutud , kellele hirmutati 40-kirja afääri ajal ... nii püksi, et ei saa sellest siiamaani üle. Rahvarindele oli lõppkokkuvõttes oma õnnistuse andnud nii kohalik kompartei ja see oli kooskõlas Gorbatšovi glasnosti ja perestroika kampaaniaga. Gorbatšovile sobis asi hästi, juba tänu tema iseloomuomadustele - lõputult vahutada. Las lehvitavad oma lippe, laulavad ja esitavad oma IME projekte, peaasi, et N. Liitu lagundama ei kipu. Gorbile olid rahvarinded ka välispoliitiliseks argumendiks, mis pidi näitama sõnavabadust. Kummaline väide on see, et RR ei öelnud iseseisvuse küsimuses konkreetset seisukohta välja, kuna - kartis "Interrinde ülestõusu ohtu". No see oli küll viimane, mis 1988. aastal jutuks tuli, polnudki sellist ühingut veel olemas. 1988. aastal oli võim veel nii tugevalt NLKP KK I sekretäri käes küll, et interrinnet oleks vaja moodustada. Lisaks polnud kongress isegi mitte ettevaatlik. Minu mäletamist mööda ei jõudnud Savisaar Vellistet kongressil ära kiruda, et viimane oli "Eestimaa laulu" ajal iseseisvuse kui sellise nii suure avalikuse ees üldse püstitanud. Polnud siin mingit ettevaatust, RR pooldas sellel hetkel veel kindlat liidulepingu liini ehk suveräänsust "N. Liidu koosseisus", nii jaburalt kui see asjaolusid arvestades ka ei kõlaks. RR ei "radikaliseerunud" mitte vabast tahtest, vaid selle pärast, et hakkas ajale jalgu jääma. Oli vaja lõpuks ka konkreetne seisukoht võtta.

Hämmastavalt reaalne hinnang Rahvarinde kohta nii noore inimese poolt!Rahvarinde osatähtsust Eesti vabariigi taasiseseisvumisel on raske ülehinnata.

Artikkel on väga hästi kirjutatud. Autor on aru saanud tolleaegsest poliitilisest olukorrast. Eks on ka teistsuguseid arvamusi. Eks ERSP-lased oleks koheselt nõudnud NSVLiidust väljaastumist ja võimu nendele üle andmist, sest Tunne Kelam pidi saama presidendiks. Koheselt oleks pidanud NSVL relvajõud välja minema, sest nad olid okupatsiooniväed. Aga milline oli ERSP-lastele toetus 1988.a.? See oli vist mais 1988.a.,kui olin lõuna paiku Tallinnas Raekoja platsil ja sinna tuli üks grupp 10-15 inimest sini-must-valge lipuga. Nad suundusid tollase õpetajate maja ette ja hakkasid laulma eesti laule. Kohe ilmus ka 2-3 miilitsa autot ja jäi eemale seisma. Laulmise lõpetanud, kutsusid nad ümbritsevaid inimesi endi hulka, enne tutvustasid endid ERSP-na.Keegi ei läinud nende hulka. Lahkusin platsilt ja umbes 20 minuti pärast nägin neid tulemas läbi viru väravate longuspäi ja lipp oli kokku pandud ning miilitsaauto saatis neid. Selline oli tol ajal radikaalsete nõudjate saatus.

Jätkan,sest kaks korda mind katkestati.Savisaar mõistis, et nii radikaalsete nõudmistega kaugele ei jõua, sest Karl Vaino oli venemeelne, seepärast ta märkis rahvarinde perestroika toetuseks. Nii blokeeriti Karl Vaino tegevus. Seda näitas 1991.a putsh, mida Moskva võimud arvasid meie iseseisvuspüüdlustest. Ei maksa unustada, et me saime vabaks mitte seepärast, et esitasime oma nõudmised, vaid ikka tänu endisele kommunistile Jeltsinile, kes surus putshi maha. Olgem ikka reaalsed,putshistidele ei tähendanud midagi ei Eesti Kongress,ei Muinsuskaitse Selts,ei ERSP,ei Rahvarinne ja laulda me võisime ka täiest kõrist ega see ei suutnud Moskvat sundida alla andma.

Uskumatu, kui tagurliku jutuga siin ERSP-lane glavlit esineb. Just Rahvarinde taktika samm-sammult edasi liikuda ja mitte kohe kõike nõuda - just see päädis eduga ja Eesti Vabariigi väljakuulutamisega. ERSP taktika - kõik ja kohe - lõppenuks Karl Vaino aktsiooniga(trellidega). Sellepärast oli ka Velliste tookordne käitumine lubamatult provotseeriv. Glavliti jutt sarnaneb tollasest ERSP häälekandjast loetuga, et kui Savisaar kutsus rahvast Toompeale appi intrite vastu, siis see olevat olnud ERSPlaste arvates Savisaare kokkumäng Lõssenkoga. Aga mis sa enda õigustuseks ikka ütled, kui Laar ja Rumessen sel ajal jooksid Toompea mäest alla, kui eesti rahvas läks mäest üles Eesti riiki ja valitsust päästma.

vaagija; õige,tegutseda tuli targalt-tasa ja targu. Sellega leidis RR ka NLiidus toetajaid kes olid igati valmis Eestit abistama. Ka nemad tegutsesid tasa,andsid nõu kuidas ja millal mida üelda. Ega see mingi nali polnud,oht kinni kukkuda oli reaalne,ometi aruka tegevusega saavutati iseseisvus. Loomulikult ei sobinud see ERSP-le,nad olid lausa marus.

Vabandan vea pärast oma viimases kommis: õige on "Kelam ja Rumessen".

Rull& Rumm on kutsikad PMs tööle pannud, et RR kommentaarides KGB poolt moodustatuks kommenteerida, põhimõttel- mida suuremalt valetad, seda usutavam on. Tegelikult olid KGB moodustatud ERSP ja Kodanike Komitee. Just nende eesotsas olid tegelased, kes täna Simmi seltskonda täiendada võivad. Parim endalt tähelepanu kõrvale juhtimise viis ongi teisi oma pattudes süüdistada. Selline käitumine on sama vana kui inimkond ja toimib pea alati.

leigar, 05.10.2008 16:07 delfist:
Eesti Kongress võitles kõigest jõust Eesti vabanemise vastu rahumeelsel teel. Nemad tahtsid ameerika rahadega teha äkšonit ja valada verd kodusõjas. Siia saadeti väliseestlasi, kes sõiamsid kodueestlasi metslasteks ja metsarahvaks (nt Hain Rebas).
Teiselt poolt ründasid eestlust ja iseseisvuse ideed interrindelased. Mõlemad jõud, nii Eesti kongress kui Interrinne, töötasid iseseisvusmise rahumeelse protsessi vastu, hääletasid sinimustvalge riigilipuks kuulutamise vastu ,eesti hümni "Mu isamaa!" riigihümniks tegemise vastu ja lõpuks ka sinimustvalge lipu Pika Hermanni torni heiskamise vastu.
Rahvarinne viis aga kõik need asjad läbi ja need püsivad tänase päevani.
Eesti kongress ja Interrinne töötasid käsikäes, neid rahastasid vastavalt USA ja Moskva. Mõlema nende Eesti-vastase jõuga pidi Rahvarinne vaidlema ja neid vaos hoidma ja rahustama. Sellega nägid Rahvarinde liidrid Edgar Savisaar ja Marju Lausiristin meeletut vaeva.
Lisaks püüdsid kodusõda ära hoida rahva seas usaldusväärne poliitik Arnold Rüütel ja Eestit rahustama saadetud eestimeelne tippdiplomaat Vaino Väljas. Nad mõlemad olid ühed vähesed ,kes on tänase päevani endiste tippkommunistidena säilitanud rahva mõistlikuma osa usalduse.
See kõik tähendab, et juba tol ajal ei käinud meie pühal Eestimaa pinnal mitte ainult rahvuslik vabanemisvõitlus, vaid omavahel võtsid mõõtu ka USA ja Moskva. Rahvarinnet polnud kummalegi vaja (ütlen veel kord - ühe "relv" oli EestiKongress ja teise oma Interrinne). Rahvarinne oli ainus eestimeelne jõud, kelle pühaks unistuseks oli siis ja on jäänud tänaseni "olla vaba rahvas vabal maal". Rahvarinde toetuseks kogunesid eestlased Eestimaa Laulule - 300 tuhat oli meid seal.
Hilisem on olnud vaid varanduse, raha ja võimu jagamine -USA võitis, sest nende rahadega tegutses algul Eesti kongress ja pärast võitis nende esindaja Isamaa 1992. valimised, hakates esimese asjana laiali jagama 50 aastaga loodud Eesti ühist vara. Tänaseks on see vara otsa saanud ja seisame ka esimese täielise kriisi ees. Kriis algas aga neil aegadel, kui Lauristin valis USA tee ja jättis Savisaare koos kodueestlastega maha. Eks raha oli nii armas!
Kuid Savisaar ise oli ka süüdi, et ei osanud hinnata ahnuse suurt osakaalu oma rahva kurjades südametes - selgus, et me ikka ei tahntud saada vabaks, vaid rikkaks. Kuid rahaideoloogia on hukutavam ühele väikerahvale kui kommunismiideoloogia. Kui kommunism vägistas Eesti keha, siis raha on võtnud meie vaimu.
Laupäevane Rahvarinde 20 aasta sünnipeäva pidu linnahallis näitas, et on siiski veel rahvuskaaslasi, kel on "üks unistus - olla vaba väiklusest, tigedusest ja ärapanemisvaimust, mida on täis meie igapäev igal tasemel - koolis, kodus ja tööl; meedias ja poliitikas, majanduses ja kultuuris. Eesolev kriis võib meile lisaks õudustele tuua ka puhastuse.

ALLAH AKHBAR! kuskilt oli lugeda, et seal linnahallis oli tervelt inimest 300 palverännakul käinud - ülejäänud siis järelikult kõik padinal koos lauristiniga usa tee valinud? no on tõprakari, ei taha mitte, et nende hing päästetud saab!

to kopi kommentaar - oi kui õige jutt, mäleten seda kõike veel omastkäest.

leidus "vabadusvõitlejate" hulgas neid, kes oleksid tahtnud väikest kodusõda maha pidada. Väliseestlaste hulgas oli ka neid, kes heameelega oleksid tahtnud sellist mõttetut "vabadusvõitlust" raadioteel juhatada. Õnneks läks kõik mõistlikul viisil.

arbole. Linnahallis võis nüüd olla kindlasti vähem inimesi, sest Rahvarinde kongressile trügisid ju ka need, keda rahvas muidu poleks kuulanud nagu Trivimi Velliste, kes 17.juunil Lauluväljakul esines ja siis teatas vangis istuvale Enn Tartole, et 200000 inimest nõudis tema vabastamist. Olin ise 17. juunil Lauluväljakul ja kuulsin,et ta esines ja enda nimel nõudis Tarto vabastamist. Rahvas oli päris vait tema esinemise peale, ainult "omad" poisid lärmasid. Niisamuti on ta trüginud ka teistele Rahvarinde üritustele, sest muinsuskaitse seltsi üritustel oli rahvast käputäis.Niimoodi trügisid Rahvarinde kongressile ka ERSP esindajad jpt. Teie jutu põhjal on nad tõprakari. Selliseid tõpraid sinna enam vaja polnud.

väidan jätkuvalt, et Eesti Komitee oli KGB projekt. Et see projekt sai taha väliseestlaste toetuse, siis siin maksab meelde tuletada, et väliseestlased juba elasid maailmas, kus raha oli jumalaks tõstetud. Meie olime veel naiivsed ideelised, nemad seal valdasid raha võimu jõudu ja vastavalt sellele kujundasid oma eelistused ja soovid.

teemale jätkuks - läheb vist palju aastaid veel mööda, enne kui tegelikkus avalikustatakse.

to glavlit;
//professor Ruutsoo õudusjutud , kellele hirmutati 40-kirja afääri ajal ... nii püksi, et ei saa sellest siiamaani üle//
Aga sellegipoolest ei võtnud ta siis oma allkirja tagasi. Näiteks J.Kaplinski võttis oma allkirja tagasi.

//kartis "Interrinde ülestõusu ohtu". No see oli küll viimane, mis 1988. aastal jutuks tuli, polnudki sellist ühingut veel olemas//
Oli ikka küll! Interrinne asutati 1988.aasta juulis.

//1988. aastal oli võim veel nii tugevalt NLKP KK I sekretäri käes küll, et interrinnet oleks vaja moodustada//
1988.aasta 17.juunil sai Eestis kompartei juhiks Vaino Väljas, kes asus Rahvarinnet toetama. Sestap moodustasid RRi vastased komparteilased Interrinde.
1989.aastal lõid interrindelastest komparteilased V.Väljasest ametlikult lahku, moodustades oma kompartei, mis sai rahvasuus nime „ööpartei“ (asutati öötundidel).

//RR pooldas sellel hetkel veel kindlat liidulepingu liini ehk suveräänsust "N. Liidu koosseisus“//
Peab meenutama, miks liiduleping üldse jutuks võeti. Nimelt tahtis N.Liidu keskvõim muuta N.Liidu konstitutsiooni selliselt, et vabariik ei saaks N.Liidust lahkuda. Üle N.Liidu peeti töötajate koosolekuid, mis muudatusettepanekud heaks kiitsid. Eestis otsustati teisiti – otsustati vastu olla, sestap otsustati Eesti suveräänseks kuulutada. Võimsa Rahvarinde toel võttis Ülemnõukogus 16.11.1988.a. vastu suveräänsuse deklaratsiooni, millega sätestati Eesti seaduste ülimuslikkus N.Liidu seaduste suhtes. Seda loetakse N.Liidu juriidilise murendamise alguseks, sest see oli esimene kord, kui ühe liiduvabariigi seadusandlik võim hakkas N.Liidu keskvõimule seadusandluse vormis vastu. Tollal oli see julge samm.
Selleks ajaks, kui N.Liidu juht M.Gorbachov liidulepinguid tahtma hakkas, Eesti seda enam ei tahtnud. A.Rüütel saatis M.Gorbachovile äraütleva vastuse.
M.Gorbachov kavatses sõlmida kõigi vabariikidega liidulepingud 20.augustil 1991.aastal. See kavatsus ajendas nn. augustipuchi. Puchistid pidasid liidulepingute sõlmimist N.liidu lõpuks ja - nende oma sõnul - tahtsid nad N.Liitu päästa.

//suveräänsust "N. Liidu koosseisus", nii jaburalt kui see asjaolusid arvestades ka ei kõlaks//
Praegu on Eesti suveräänne Euroopa Liidu koosseisus.

"M.Gorbachov kavatses sõlmida kõigi vabariikidega liidulepingud 20.augustil 1991.aastal."??????????????
nüüd vist eksis küll su jumalik näpuke kusagile valesse kataloogi - minu mäletamist mööda oli liidulepingu sõlmimine plaanitud 91.aasta lõppu. või eksin?

to arbo 2008-10-07 15:27:38
//või eksin?//
Sa eksid.
Allikas: ¤¤ The coup of August 1991 was timed to prevent the signing of the new UNION TREATY which would have fundamentally recast the relationship between the center and the republics in favor of the latter, and was scheduled for AUGUST 20. On August 18, a group of five military and state officials arrived at Gorbachev's presidential holiday home at Foros on the Crimean coast to attempt to persuade him to endorse a declaration of a state of emergency. While Gorbachev was held virtual prisoner, the State Committee ordered tanks and other military vehicles into the streets of the capital and announced on television that they had to take action because Gorbachev was ill and incapacitated. By August 21 the leaders of the coup had given up. An exhausted Gorbachev returned to Moscow to find it totally transformed. When he visited the Russian parliament, Eltsin's stronghold, he was humiliated by Eltsin and taunted by the deputies. Reluctantly, he agreed to Eltsin's dissolution of the Communist Party which was held responsible for the coup and resigned as the party's General Secretary. Eltsin thereupon proceeded to abolish or take over the institutions of the now moribund Soviet Union¤¤ Jne.