tegemist oleks nagu sünni t'ellimusega . et valitsus tellib ja maksab oma t'ellimuse'eesst .
mujdu aga jabur jutt sest rahhva'arrvu pole ülttse vaja kasvatada, sell tuleb lassta kahaneda 300000'ni ning lootta et uus olugorrd ja uued suhhted seda lanngu siis kõvasti vähändavad .

esitin kunagi valitsusele kava sünni t'ellimusegohhta . kujj üleslejjan sis toon ka siin ära . ette mujdugi üttlen et ma ise seda ej p'oolda, se oli vajd ükks arukas võjmalus tejste põhjendamatute jahumisteasemel .

Vot see on õige jutt! Nõukogudeajal polnud meil mingeid välismaa autosid, arvuteid ega riideid! Kõik tegid kolhoosipered ise. Kaalikast sai autosi voolida, metsast sai riidekiudu ja arvuti tegi kolhoosipere ise, kes sai sirbiga heina kraavist ja viis lehmale. kõik oli endal kodus olemas, midagi ei olnud vaja osta ega raha. lisa sai kolhoosist normipäivi eest või öösi põllult, või antsid traktoristile puskarit siis too tõi!

Brežnevgi olevat imestanud, miks üliõpilastele makstakse stipendiumi - tema käis sel ajal raudteejaamas tööl, kus sai kõike tasuta.

lejttsin oma 2003.a'l esitatud sünnitamisd'ellimuse ettebaneku üles ja toon siin ositi ära . vabandan ette et se on kirjutatud ametlikus vigases kirjaviisis . et lugu on 10a vana sis ka majnitud arvud toettuvad tollasele ajale ja nndmetele .
veel lisan et ma ise seda t'ellimust ej p'oolda ehhki selles onn oma pakks iva sees .

Ettepanek: ehtestada riiklik sünnitamistellimus

Loetav ettepanek on segu senisest halast sündimuse tõstmise ümber ja minu ettepanekust tagada igale lapsele ja õppivale noorele elamisväärne isikuline elatisraha koos rahvaarvu vähendamise kontrolli alla võtmisega. Sest erinevalt seni avalikkuse ette lubatud propagandistlikest bangladešiliku sündimuse ülistajatest olen seisukohal, et Eesti peaks vaatama kaugemale tulevikku ning vastavalt sellele kohandama ka oma siseriiklikku poliitikat. Pilt on ju lahtiste silmadega analüütikule selge: inimlikult madalate kirgede võidujooksus raisatakse ning hävitatakse loodust, loodusseadustest eemaldudes moonutatakse inimeste mõttemaailma, nõrgendatakse inimese vastupanu- ja kohanemisvõimet, võltsteooriaid kaela määrides varjatakse inimkonna eest tõenäoseid ohte.

Mida peaks tegema Eesti?
1) Kõigepealt kindlasti seisma oma iseseisvuse ehk riikliku iseotsustamise eest. Ehkki eelmises mihklikuus õnnestus pimedal ning ahnel võjmuklikil seniilsustpõdeva eesistuja ja ebapädeva või sahkerdamisalti õiguskantsleri toel meelitada rahvas oma loomulikest õigustest loobuma, ei saa sellisel tobedal poliitilisel kasuahnusel tugineval liidul olla pikka eluiga. EL kas laguneb või muutuvad selle kliki käsuliinid sedavõrd fiktiivseteks, et vormiliselt hingitsev liit kaotab sisulise toimimisvõime.
Seega peaks Eesti eesmärgiks olema seda jaburat liitu igati õõnestada seestpoolt silmas pidades oma iseseisvuse taastamist kasvõi de facto. Ainult nii suudaksime ise otsustada oma riigi siseelu üle ning vältida võõra võimu vigade tagajärgi.

ehtestada - kehtestada

2) Nägema ette loodusvarade ammendumist ning viima Eesti rahvaarv nende otstarbeka tarbimisega kooskõlla ning muuta need isegi endale kasulikuks kaubaks. Järgneva 97 aastaga oleks vajalik (demograafia 100 aasta plaaniga, kui kasutada nõukogulikke oskussõnu) viia rahvaarv 0.55-0.6 miljonini.
Tulemuseks oleks roheluse mitmekordne kasv 1 elaniku kohta. Tööstusmonstrumite sajad miljonid elanikud oleks meie looduslikkuse põhitellijad ning me saaks ka oma kerjuse mõttelaadi muutes lahti liigsest tööpuudusest. Isegi kui ammenduvad maavarad, suudaks me oma väikese rahvakogumi tarbeks toota teistest sõltumatult toitu, sooja, riiet ja elektrit. Asulate laialipaisatuse tõttu kallineks küll transport ning paljude teenuste omahind, kuid aeg kujundaks ka uue mõttelaadi ning tarbimisharjumused.
Rahvaarvu vähendamisega kaasneb ka asulate elanikkonna vähenemine ning koos sellega ka varjatud ning seni üldse mittekäsitletud rahvuslust kaitsva rahvusliku mõttelaadi muutus. Eestlane muutuks looduslähedasemaks ning loobuks paljudest praegu meid hävitavatest euroameerikalistest pahedest.

Viljakaks eaks loetakse naistel 15-45 eluaastat. Kuid selline mehhaniline viljakusiga ei arvesta vaimselt otstarbekat sünnitamisiga. Viimane annab lapsele suurema eelduse sündida vaimselt arenenumana, et olla paremini valmis õpinguteks ning seega ka elus läbilöömiseks ja rahvuse vaimutaseme tõstmiseks. Ise pean (tunde järgi) selliseks vahemikuks 17-27 eluaastat. Selline ajavahemik võimaldab naisel vabalt sünnitada 2 või erivajadusel ka 3-4 last. Igatahes tuleks 2-3 aastat alandada esimese lapse sünnitamise iga, mis viimastel aastatel on olnud 23-24 eluaastat ning kasvab veelgi. Veelgi rohkem peaks langema sünnitaja keskmine vanus (praegu ligi 27).

Kuna tellimuse esitamisel ei saa isikuti talutava täpsusega ennustada poja või tütre sündi, siis arvestades nende peaaegu 1:1 (poeglapsi on viimastel aastatel sündinud 4-6% rohkem) suhet tuleks seda esmasünni tellimisel üldse vältida. Samas me teame, et naised (meeste osa me ei tea) jaotuvad sooliselt sünnitamiselt 4 liiki: 1) sünnitavad ainult tütreid, 2) sünnitavad ainult poegi, 3) sünnitavad peaaegu võrdeliselt, 4) sünnitavad kõikuvalt. Kuna viimastel aastatel on meil suurperede arv oluliselt vähenenud, siis sellised andmed on pärit vanemast ajast, kus pere laste arv oli valdavalt 5 või rohkem. Teatud tõenäosusega aitaks sünnitatava lapse sugu määrata naise naisvanemate sünnituste uurimine. Kui need uuringud ei taga aga vähemalt 2/3 tõenäosust, siis kaob ka selle otstarbekus.
Poeglapsed oleks küll kasulikumad (siirduvad rohkem välismaale tööle raha koguma, kasutavad rohkem libude teeneid ega sünnita ise tellimatuid lapsi), kuid kuna nende ennustamise alus on nõrk, puudub lapsetellimisel ka vajadus sugusid eristada.

Mitmikesünnitamisi ei tohi karistada. Nende osa on vaid pisut üle 1% (1 tellitu juures isegi ~0.7%) ega ole oluliselt määrav.

Rahaline tellimus aitab tõsta ka esimese sünnituse iga. See suurendab võimalust, et naine sünnitab vähem lapsi tellimuseväliselt.

Et aastati võib surmade arv suuresti kõikuda, siis oleks arukas võtta aluseks viimase 3-5 jooksva täisaasta keskmine. Tellimuse suurus võiks sellest keskmisest moodustada 70-80% (praegu moodustavad sünnid surmadest ~70%), sõltuvalt rahvaarvu vähendamise kavast (suurus, sujuvus, vanuserühmade suhe) ning ka tellimusvälistest sündidest. Muidugi võib sünnitada ka tellimusväliselt, kuid arvestades eestlasele iseloomulikku ahnust ja kadedust poleks see kavale ohtlik. Samuti võib liigsündide korral vähendada riiklikku sünnitamistellimust.

Nt tagasivaatena 3-aastane keskmine surmade arv ning selle põhjal 80%-line sünnitamistellimus (arvestatud on kõik rahvused, k.a. kodakondsusetud).
Surmad 1998-2000
1998 - 19445
1999 - 18447
2000 – 18403
Keskmine – 18765
Sünnitamistellimus 80% - 15012 (tegelikult sündis 2001.a 12632)

Muutus järgmisel aastal:
Surmad 1999-2001
1999 - 18447
2000 - 18403
2001 – 18516
keskmine – 18455
Sünnitamistellimus 80% - 14764 (tegelikult sündis 2002.a 13001)

Kui kalliks siis see riiklik sünnitamistellimus läheks?
Võttes aluseks minu varasema isikulise elatisraha ettepaneku, oleks rahaarvud (aastaks 2004) järgmised:
Täiselatisraha 100MÜ (makseühikut e miljardikku riigieelarvest selle praegustel kujul) e 4760kr kuus,
vanus 12-17 80MÜ e 3808kr kuus,
vanus 6-11 60MÜ e 2856kr kuus,
vanus 0-5 40MÜ e 1904kr kuus.

Et sünnitataks 14000 last, on vaja sõlmida leping 13900 emaga, lisatuhande annavad mitmikud.
Aastas tuleks seega sündivate laste eest tasuda 14000×40×12=6.72 miljonit MÜ e 319.87 miljonit krooni. Kuna aga kasvades kasvab ka ealine vajadus, tõuseb vastavalt ka MÜ kogus ning keskmiselt tuleks 14000-le lapsele ja õppivale noorele eraldada aastas (praegustes hindades) 14000×60×12×18=181.44 milj MÜ e 8.84 mlrd kr. Arvestades ka elatisraha maksmise jätkamist üliõpilastele üheltpoolt ja nooremate loobumist õppimisest enne seaduslikku tähtaega, siis jääks see kulu 10-11 mlrd kr piiresse.
Muidugi ületaks see praegusi kulusid haridusele, laste ülalpidamisele ja mudele pealemaksetele kokku, kuid meie vähemalt 90-miljardilise töötasuga võrreldes oleks kaasnevad kulud täiesti talutavas suhtes ning elamiskulutusi arvestades ka inimväärne. Lõputust ning tobedast oma saba tagaajamisest oleks ammu aeg loobuda ning asuda ka elu nautima.

Seega võiks riiklik sünnitamistellimus lähtuda järgmistest põhimõtetest:
1) Eesmärgiks rahvaarvu vähendamine ning selle riiklik kujundamine, et vältida suuri moonutisi rahvastikupüramiidis.
2) Sünnitamistellimus peab moodustama viimaste aastate keskmisest surmade arvust aastani 2054 ~70-80%, aastast 2055 tõusma aastati arvestusega, et aastaks 2105 jõutaks surmade ja sündide arvu vahet stabiliseerides soovitava tulemuseni (0.55-0.6 milj elanikku).
3) Sünnitamistellimus kujutab endast rahalist kindlustatust isikuti elatisraha näol, mis moodustaks jooksvast riigi majanduslikust jõukusest püsiva osa. Keelatud on vastavad fondid nagu nt teine sunduslik pensionikindlustus.
4) Sünnitamistellimus vormistatakse sünnitamislepinguga, mille üheks pooleks on (praeguses mõistes) sotsiaalministeerium ja teiseks pooleks sünnitaja. Viimase valimisel võetakse arvesse tema vanust (soovitatavalt eluaastad 17-27), tervist (pole põdenud pärilikke ega järglasi mõjutavaid halvaloomulisi haigusi), eelmisi sünnitamisi (ebanormaalsete laste puudumine), elukohta (eelistatud oleks eramajade ning võistluse tekkimisel maa-asulate elanikud), ebasotsiaalsuse või sellele kaldumise puudumist (ei tarvita alkoholi, narkootikume ega suitseta, on terve ellusuhtumine), kodakondsust (mittekodakondsetega lepingut ei sõlmita).
Arvestada võib ka kodust keelt, nt võib oludest lähtuvalt lepingut mitte sõlmida nendega, kelle kodune keel pole eesti keel. On selge, et see tekitaks paksu verd ka väljaspool Eestit, kuid kui selle põhimõtte kinnitaks rahvas rahvahääletusel, siis on see ülim ning mingi klikk ei saaks seda oma- või teistetahtsi muuta. Pean sellist võimalust silmas juhuks, kui Eesti rahvuslik koosseis võiks ettenägematult põlisrahvuse kahjuks muutuda.
Tekkis küsimus ka nõudest pere olemasolu ja suuruse kohta, kuid arvestades ajaga kaasnevaid muutusi meie elukorralduses tuli sellest loobuda. Vanemana tuleb meest käsitleda naisega võrdselt.

5) Sünnitamistasu makstaks sõltuvalt last kasvatava vanema olukorrast kas aasta- või kuukaupa. Teoreetiliselt oleks võimalik ka anda riiklikku võlga lapse elatisraha arvel (korraga 2-5 aastat eest elamistingimuste parandamiseks, nt maja ostmiseks).
6) Kui sünnitanu rikub lepingut ja lapse kasvatamine ei vasta lepingus esitatud tüüptingimustele, on sotsiaalministeeriumil õigus (ja lapse või tunnistajate nõudmisel või nõusolekul kohustus) leping katkestada ning laps võõrandada. Kui lepingu rikkumise põhjustab laps (ei allu vanemale), siis vabaneb vastutusest vanem. Sellisel juhul korraldab lapse kasvatamist ja tema elatisraha jaotamist sotsiaalministeerium.
7) Kui eelnevast tervislikust ülevaatusest hoolimata sünnib ebanormaalne laps, siis vabaneb vanem vastutusest ning viimase soovil läheb kasvatuskohustus üle sotsiaalministeeriumile. Korra ebanormaalse lapse sünnitanuga on sünnitamislepingu sõlmimine keelatud.
8) Lapsevanemal on õigus taodelda vähemalt 5 (oma või võõra) lapse kooskasvatamiseks lastekasvataja kutset ning tasu selle kui täistöökoha eest. Õpetajakutse olemasolul võib taodelda sama samuti vähemalt 5 lapse õpetamiseks kodus kuni 6nda õppeaastani k.a. Kui laste arv on alla 5, siis tuleb puudujääv osa hüvitada vanematel. vanemad ja ametlikud kasvatajad on seega seaduslikult võrdsustatud.

Mida siis ettepaneku elluviimine annaks?
Tunnistaks inimese allumist loodusseadustele.
Kohandaks meie elu tulevikus vastavalt võimalustele.
Võtaks kontrolli alla rahvaarvu muutumise.
Tõstaks eluvõimeliste laste osa elanikkonnas.
Tagaks eesti rahvuse osatähtsuse kasvu elanikkonnas.
Tagaks lastele ja õppivatele noortele elamisväärse nooruse ning valmistumise edasiseks eluks.
Kaitseks lapsi ja õppivaid noori valitsuste kõikuvast tasemest tingitud vigade vastu.
Peataks valitsuse sõja väikekoolide vastu.
Muudaks rahvuslikku mõttelaadi.
Lähendaks inimest loodusele.
Võimaldaks rahval leida suuremat töist rakendust.
Annaks rahvale võimaluse väljuda mõttetust poliitilisest võidujooksust ning asuda nautima saavutatut.

Järelkasvu on vaja targale ja hoolivale rahvale.
Sest ta oskab neid kasvatada Elavat austama.
Järelkasvu ei saa tänapäeval tekitada praegu elavate,veel elavate arvelt.Sest siis poleks sel mõtet.Liigi kaitse algab isendi kaitsest.

naised on väga alalhoidlikud ja ei taha sünnitada oma lapsi nii ettearvamatusse maailma. Mitte miski siin elus ei ole kindel, ka võimalus oma laps puudust kannatamata suureks kasvatada. Naised kardavad sünnitada, sest vaesus trügib sisse uksest ja aknast.

Isegi meie pealinnas Tallinnas võib tänavatel näha näljast nõrkenud ja tuikuvaid kodanikke.

sa valetad- Tallinnas on kõik tänu Edgarile lausa paksusk söödetud. SEAL POLE TOITU KUHUGI PANNAGI- NII PALJU EDGAR KÄIB SEDA MUUDKUI ANDMAS !