on (kahjuks!) täit tähelepanu väärt - kipub tõeseks kiskuma...

on lõpus teave, et Kesknädala seisukohad ei pruugi kattuda Kortspärna omadega? Eugen Vegesi lool näiteks pole. Millised seisukohad on siis Kesknädalal?

Venelased tulevad Eestisse Krimmi tegema? "Krimmi" tegid kommunistid juba ammu ära, võtsid meie Vabadussõja tulemina Eestiga liidetud Petserimaa ja Narvatagused alad ja liitsid need taas "põlise Venemaaga"(Need ei kuulunud Eesti ega Liivi kubermangu) Samuti võtsid kommunistid Venemaalt Krimmi ja kinkisid selle Ukrainale. Venemaa tabas soodsa hetke ja sai oma Krimmi tagasi. Petserimaaga ja Narvatagusega on asjad veidi keerulisemad, Eesti "soodus hetk" on väheusutav ja ega Venemaa oma "põliseid alasid" (Petseri pole isegi Orduriigii alla kuulunud.) "kinkima" ei kipu, seda enam, et neid pole teatud mõttes ka mitte venelased Eestile andnud vaid ikka jälle kommunistid. Vastutasuks tunnustas Eesti Vabariik kommunistide (bolševike) võimu Venemaal mida Valgekraatlik Venemaa poleks Eesti suhtes eales teinud, Eesti Vabariiki poleks tunnustatud ja sellega oleks kaasa läinud ka Lääs, igastahes.
Kui soodsa juhuse tahtel saaksime oma kaotatud alad tagasi, kas seda nimetataks ka annekteerimiseks nagu me Krimmi puhul seda sõna teatud naudinguga tarvitame?Meie õigus- ja õiglustunne on ikka väga valikuline.
Venelastele pole Eesti maa kunagi eriti erilist huvi pakkunud, huviobjektiks on ikka meri olnud. Peetergi jättis eestlased rahumeeli Balti parunite meelevalda andes siinsete maade valitsemise Rüütelkonna hooleks. Balti erikord. Saanud mere, oli Venemaale otseselt vaja vaid randu ja saari, et sõjaline merekaitse kindlustada.
Ka tänane Venemaa ei näljusta Eesti järele aga seda niikaua kui meri tema jaoks vaba saab olema. Peaks hakatama Venemaad sessuhtes blokeerima, siis tuleb kindlasti kuri karja. Aga see piirijutt siin on jumalast õige - mittemingid piirid, mahamärgitult, muidu kokkuleppelised jne, pole kunagi kedagi kinni hoidnud, ei hoidnud isegi Hiina müür, mis siin ikka rääkida.

Puutini patrioot?

http://majandus24.postimees.ee/2982089/latvijas-balzams-i-laohoone-poles-maha

Autori paradoksaalset tragikoomikat lugedes tekib tahtmatult tõdemus, et ega siin midagi võimatut ole, see kõik võib ka tõeks osutuda. On vaja vaid veel rohkem suurt naabrit ärritada, provotseerida ja sõjaõhutamisega tegeleda ning see kõik võib teoks osutuda. Paneb kummastama senine arusaam, et ka tänapäeval tulevat vaenlane tankidega vaid näiteks üle selle võsastunud piiri. Nii nagu kunagi püssirohu avastamise järel sai kõik piigid ja mõõgad, kui tarbetu, nurka visatud, nii oleme ka tänapäeval jõudnud tõdemuseni, näiteks et tankidega enam ühtegi sõda ei võida. Näiteks kümne tanki vastu saavad edukalt hakkama kümme poissi, kellel tankirusikas õlal. Juba Iraagi sõja aegu kaotas Saddami vene tankidest koosnev tankiarmee lahingu enne lahingu algust, sest kaasaegsed tankirusikad leidsid tankid üles juba enne, kui nad maa kumeruse tagant üldse veel ei olnud jõudnud nähtavalegi ilmuda. Siit edasi minnes on ammu juba selgunud, et tänapäeval on kõige lihtsam riike vallutada ilma ühegi pauguta, lihtsalt naabri maid ja metsi üles ostes. Seda kummalisemana kostavad vastuväited, et me ei ole midagi oma maadest ja metsadest maha müünud, seda olevat vaid mingi tähtsusetu 0, protsenti? Käesoleva artikli järgi võime küll tõdeda, et seni kui me endiselt pea liiva alla peidame, olemegi märkamatult oma riigi rikkale ülesostjale ilma ühegi pauguta maha ärinud.

Kas parteitul pensionäril on mingi viga küljes,mõni tsentristlik haigus näiteks
või on ta koos Esimees Edgaga nõukaajal ajalugu studeerinud.

parteitu pensionär tunneb pidevalt muret meie riigipiiriga sahkerdamise eest, samal ajal kui dr. Oibolit tundub ise haige olevat:

https://www.google.ee/?gws_rd=cr,ssl&ei=mojcU4egMY3T4QT1tIGoDA#q=heiki+kortsp%C3%A4rn+riigipiir