to Ants 2012-07-24 16:46:07
Eks sinusuguste puupeade jaoks on ajalugu ikka usu küsimus!

Põhiseaduslikus Assamblees ilmavalgust näinud põhiseaduse eelnõu on väidetavalt pärit USA-st, William Hough III sulest.

Eesmärk oli taastada Eesti Vabariik eksiilvalitsuse kaudu aga sekkus CIA

Kavas oli tuua Rootsist siia eksiilvalitsuse juht Heinrich Mark. Kaitseliit oleks olnud tal laeval vastas.
Mark oleks deklareerinud, et eksiilvalitsus annab võimu üle ja määranud Arnold Rüütli peaministriks presidendi ülesannetes. Tema oleks pärast seda valitsuse ametisse määranud.
Algul oli see ka Eesti Kongressi seisukoht. Siis toimus kannapööre, kongressi juhid ei soovinud enam õigusjärgsuse alusel Eesti Vabariiki taastada. Küllap arvasid, et saavad ise võimule. Kongressi juhid osutusid liiga saamatuks, et Eesti Vabariik õigusjärgselt ja tõeliselt taastada.
Pärast seda andis Heinrich Mark peaministrina presidendi ülesandeis 1991. aasta 1. märtsil oma toetuse 3.märtsi 1991.a. (preventiiv)referendumile Eestis riiklikku staatust puudutavas küsimuses, kus osalised pariteetsetel alustel nii õigusjärgsed Eesti Vabariigi kodanikud kui ka nö okupeeriva riigi kodanikud!
Seega, 1991. aasta 20.augusti otsus tugines 3.märtsi 1991.a.referendumile, kus EV kodanikud koos väidetavalt okupeeriva riigi kodanikega (mida arvavad paljud eestlased), otsustasid ühiselt üles ehitada uue riigi ja loobusid selle referendumiga 1918.a.enesemääramisest. Ja 20. augustil astus Eesti NLiidust välja vastavalt selle konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria või Saksamaa puhul.
Kui okupatsioonivõim oli okupeeriva riigi seaduste alusel korraldanud 20.-28.06.1992 nn. "Eesti Vabariigi uue põhiseaduse” vastuvõtmise, pani peaminister presidendi ülesandeis Heinrich Mark ja valdav enamus tema kabinetiliikmeist 1918.a. loodud Eesti Vabariigi suhtes 16.juulil 1992 toime riigireetmise, kui lõpetas eksiilvalitsuse tegevuse.

http://www.vorumaateataja.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=98%3Ajueri-toomepuu-nii-pohjalikult-kui-mart-laar-ei-ole-rahvast-petnud-uekski-jaergnev-valitsus&catid=18%3Aarh

Jüri Toomepuu: „Nii põhjalikult kui Mart Laar ei ole rahvast petnud ükski järgnev valitsus”
Valimispropagandas näidatud luud ei pühkinud platsi puhtaks, see pühkis rahvale prügi silma. Eesti ajaloo kõikide aegade kõige suurem viga oli Laari valitsuse tahtmatus rakendada Genfi konventsiooni sätet, mille alusel oleks võinud nõuda Stalini poolt Eestisse asustatud okupantide lahkumist. Selle asemel hääletasid laarlased ja savisaarlased, enamlased ja kelamlased menetlusest välja minu eelnõu, mis oleks lubanud alalisteks elanikeks ja tulevasteks kodanikeks saada ainult Eesti Vabariigi loal, nagu on tavaks teistes riikides.

Eesti Vabariik oli ainus liiduvabariik, mille Ülemnõukogu ei saanud NL-ist lahkumiseks vajalikkku kvalifitseeritud häälteenamust kokku nagu NL-i konstitutsioon ette nägi!
Ülo Nugis on kirjutanud, et Moskvas putš käis ja putšistide võidu korral oleks meid saanud väga lihtsalt konstitutsiooni rikkumise eest kohtu alla anda. Oli üks sobiv saadik, kellega peeti korduvalt läbirääkimisi, aga tulutult. Selle saadiku nimi oli Kaido Kama.
Nõukogude Liidu konstitutsiooni järgi oli Eesti Vabariigil vaja 70 Ülemnõukogu liikme häält, et NL-ist välja astuda. Kokku saadi 69. Üks hääl jäigi puudu ja seega on 20. augusti 1991. aasta otsus tegelikult juriidiliselt tühine! Sellele vaatamata pigistas Nõukogude keskvõim silma kinni ja aktsepteeris Eesti Vabariiki 1991. aasta 6. septembril iseseisva riigina.
Mingist okupatsioonist või selle lõpetamisest polnud juttugi, õigus iseseisvuda lähtus NL-i konstitutsioonist.

http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=3074&Itemid=227&lang=et
Jälle Velliste! Kas tõesti juhuslikult?

Huvipakkuv on von Ribbentropi emissari M. Neuendorfi kohtumine EW välisminister Selteriga hotelli Palace numbritoas 1939. aasta novembri algul.
Selter kordas sellel kohtumisel juba septembri-kriisi päevil korduvalt esitatud soovi saada Saksamaalt poliitilist toetust. Ta teatas, et Eesti valitsus on valmis suurendama Saksa sõjalaevastikule vajamineva põlevkiviõli tootmist miljoni tonnini aastas, kui Saksamaa toetab Eesti iseseisvuse säilitamist venelaste liiga kaugele minevate nõudmiste korral. Neuendorf kirjutab: «Lõpetuseks kordas ta veelkord Eesti presidendi soovi, et ollakse valmis andma Saksamaale väga ulatuslikke kui mitte otsustavaid õigusi Eesti põlevkiviõli ja fosforiidi kaevandamisel, kui Saksamaa omalt poolt esineb Stalini ees Eesti riikliku iseseisvuse eestkõnelejana.»

Kolmveerandliitrine viinapudel, mida varem «riigivanemaks» kutsuti, sai peale 12. märtsi 1934. aasta pööret uue nime - «isehakanu».
1937. aastal, pärast Rahvuskogu poolt Pätsile antud riigihoidja tiitlit arutleti, et Päts hoiab tõesti võimust kümne küünega kinni. 1939. aastal Kunstihoones toimunud näitusel oli väljas presidendi kaks portreed, millest ühe kohta öeldi «Mussolini ja Pähklipureja ristsugutis» ja teise kohta «roosa näoga irvitav laip».

Ettevõtjad pidasid Selterit siiski ausaks meheks, kes siis, kui talle maksti, lubatud asja ka korda ajas. Kui Selter välisministriks siirdus, sai rahva juttude kohaselt tema uueks sissetulekuallikaks juutide elamislubadega äritsemine.

Üks on selge: Eesti sisemine lõhestatus soodustas 1939. - 40. aasta alistumismeeleolusid. Madalast elatustasemest, korruptsioonist ning võõrandunud võimust võiks ehk samuti otsida põhjusi, miks 1940. aastal, vähemalt esialgu, võõrvõimuga (passiivseid) kaasaminejaid oli suhteliselt palju.

1939. aasta sügisel, seoses Punaarmee baaside loomisega Eestis, alustas Uluotsa valitsus eestlaste küüditamist Punaarmeele antud baaside piirkonnast.
Saadi ka soodsaid ehitustellimusi baaside ehitamistöödel!

.....aplodeeris Matti Päts...ikka nii oli.Mina originaalis kyll pyksitegemist ei mäleta, miks te koik sinna allapoole naba nii naaldute....