Riigikogus moodustati 13. veebruaril Haapsalu raudtee taastamist taotlev toetusrühm, mille eesmärk on parlamentaarsel tasemel toetada Haapsalu raudtee taastamise ideed.
Riigikogust anti armsale rahvale teada järmist:
"Toetusrühma eesmärk on näidata parlamentaarsel tasandil poolehoidu Haapsalu raudtee taastamisele ning aidata seadusandlikult kaasa meie eesmärgi saavutamisele," ütles toetusrühma esimeheks valitud Lauri Luik. Aseesimeheks valiti Neeme Suur. Toetusrühma suurus on 15 Riigikogu liiget.

Toetusrühma kokku kutsunud Luige sõnul on esimene väike töövõit juba käes, kuna riiklikus transpordi arengukavas aastateks 2014-2020 on Riisipere-Haapsalu raudteelõik ühe võimaliku suunana ära mainitud. Sellekohane arutelu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kes arengukava ette valmistas ja seda täiendas, toimus Riigikogu majanduskomisjonis.

"Jätkame kindlasti tööd selle nimel, et avada ka Lääne-Eesti rongiliikluseks meie inimestele ja turistidele," ütles Luik.

"On heameel tõdeda, et viimasel ajal on päris mitmed inimesed, kes esialgu suhtusid Haapsalu raudtee taastamisse skeptiliselt, tulnud minu juurde ning avaldanud sellele ideele toetust. See on nende sõnul paljuski tänu uutele ja kvaliteetsetele rongidele, mis täna teisi Eesti maakondi juba teenindavad," sõnas Luik.

Toetusrühma kuuluvad veel Kalle Palling, Valdo Randpere, Imre Sooäär, Tarmo Mänd, Kristen Michal, Lauri Laasi, Rainer Vakra, Aivar Riisalu, Kaja Kallas, Kalle Laanet, Liisa Pakosta, Jüri Ratas ja Kalev Kotkas."

Täitsa kibe koosseis! Elame ja loodame! Igatahes on tähtis, et raudteeasjandus jälle on ausse tõusnud. Ja kui hea ikkagi, et Savisaare majandusministriks olemise ajal Eesti raudtee Eestile tagasi osteti.

räägivad mehed, mis nad räägivad, aga Ansipil on õigus.
Milleks seda raudteed vaja on. Kas on kaupa, mida vedada või on reisijaid äkitselt suurel hulgal tekkinud?
Raudtee likvideeriti ju seetõttu, et ei tasunud ära.
Kes maksab kinni laenu, millega ehitatakse raudtee, mis hakkab dotatsiooni nõudma? Kes maksab dotatsiooni?
On see ju vaid lõbu pidada kaht paralleelset transpordiliiki, ilma majanduslike põhjendusteta.
Elu on karm. Mitte midagi ei ole mõtet teha tegemise ja olemasolemise pärast. Ja mis kord on lammutatud, seda enam tagasi ei pruugi saada.

See saksa vanamuti unelm siit minu ja minu laste kulul omale fosforiiti jms veel väärtuslikumat maapõuest vedama hakata ja oma seismajäänud rämpskaup siia lükata, on mulle absoluutselt vastuvõetamatu. Õppigem ajaloost!!!
Kui sakslased siia "ristima" ja "kultuuri" tooma tulid, oli Eesti õitsev kõrgtsivilisatsiooniga maa, kus erinevalt sakas puuatradest kasutati rauast põllutööriistu, mis siis talupoegadelt viimseni igaks juhuks rööviti. Külasepad tegid aina uued. "Saksad" ei osanud nendega midagi teha, esimesed läänimehed (nn "mõisaomanikud", kellel polnud isegi rentniku õigusi) õppisid alles siit põllumajandustehnoloogiat.
Piibel on meie vana üleilmse usu tahvlitelt vigaselt maha kirjutataud, British Museumis ja GB kuninganna arhiivis on asitõendid. Sakslastel omal polnud 13. saj. ristiusust õrna aimugi, see põhjendus mõeldi välja alles 18. sajandil, et tuldi mitte röövima, vaid ristima ja kultuuri tooma. Autorid on umbkeelsed ja poolkirjaoskamatud sakslased Miller, Baier ja Shclötser Peterburi kantseleist. Osa arhiive samas hävitati. Paraku on arhiivid suutes osas iidse, tuhandeaastase süsteemi tõttu taastatavad. Saksalased vedasid 13. saj alates esimesena siit välja meie imekõlalisi kõrgtehnoloogilisi kirikukelli, meie kirikute (pühamute) kuldriste (kujult nagu "malta rist"), siis hobusekoormatega siit röövitud hõberahasid, eesti kalleid vaipu, mett, sadu tuhandeid kariloomi. Eestlasi oli ca 250 000, kellest pool hävitati. Eestlased olid pururikas rahuarmastav rahvas, omatoodanguga varustati poolt Euraasiat Roomast Indiani. Moslemitüdrukud kippusid vägisi siia orjadeks, kui isandal polnud hõbedat kauba eest maksta (sellest meie tõmmud piigad). Eestlased olid küll orjapidajad, aga söödi orjadega ühes lauas ja elati ühise perena. Võib arvata, et Eestis oli vabariik, kus puudusid seisused ja päritavad ametikohad, nagu see oli Velikije Novgorodiski.
Eesti oli ilmselt Prantsusmaalt Jaapanini ulatuva õnnemaa TaRTaaria (Taara Aaria) osariik, harimatud germaani "saksad" kirjutasid alles 18. saj. keskel kokku selle pudru, mida nüüd lastele koolis ajaloo pähe tuubitakse. Liiga palju on väljakaevamistel fakte ja ka ehedaid arhiivimaterjale, et see nii oli. Ajalooteaduses on absoluutne revolutsioon juba aset leidnud, millal see "lihtrahvale" avalikustatakse, on iseasi. No najla saab.
Tartu Ülikool, ärka surmaunest! On viimane aeg, et mitte rongist maha jääda!

Muidugi tuleb enne Eesti oma raudteed korda teha!

Raudtee ehitamine nõuab eelnevat majanduslikku kaalutlemist. Kui raudtee Haapsallu rajati tsaariajal, siis ainult kuurordi pärast. Kuid kas nüüd tegutsevad seal sanatoorium ja kuurort aastaringselt. Haapsalus pole minu teada korralikku sadamat. Meri on seal ju madal. Pole ka suuri tööstusettevõtteid, mille toodangut vedada. Kõigepealt tuleks rajada tööstusettevõtteid, sest vaevalt inimeste vedu ennast õigustab. On olemas hea maantee ja hea bussiühendus. Aga bussifirmad läheks siis pankrotti. Kuid taastada raudte ainult sellepärast, et varem oli, see pole põhjendus. Põhjendus olgu majanduslik.

keskkonnasääst pole siis argument!

kesskonnagajtse ikka onn . aga me lähäme ajaga nagun''ii üle el''ekktrile ning isegi kuj võrrelda el''ekktriautosid ja el''ekktrironnge sis mejje elanike arvujuures tuleb el''ekktriauto ikkagi palju odavam . v'eelgiodavam tuleks mujdugi el''ekktri pu.ss ja kiirustamist mittevajav el''ekktri tramm aga kuj mejl ej teki el''ekktri võj raha p'uudujääkki sis ej kao ka el'ekktriautod kusskile . inimgonnd juba jaguneb nõnna .

tsaariajal oli raudtee transpordiliik, millel ei olnud konkurenti kiiruse ja mugavuse osas. Ainus, mis võis korraga vedada suuremat hulka inimesi või kaupa.
Ja seetõttu ka ainus, mis ühendas riigi erinevaid piirkondi.
Ilma majanduslike kaalutlusteta ei saa midagi ehitada.
Ometi näeme, et Rail Balticul ei olegi äriplaani, on mingid suureks fantaseeritud oletused.
Haapsalu puhul pole ühtki konkreetset numbrit, mis raudtee vajalikkust tõendaksid.
Ja ei ole arvestatavas tulevikus ette näha tehnoloogilisi muutusi, mis meie oludes raudtee esile tõstaksid.

Ja ükskord võib juhtuda, et seesama Putin tuleb ja võtab neil kraaksujatel kõri pihku.Mis te kirete nagu kuked sitahunniku otsas?

et Eesti vajab heatasemelist raudteeühendust Euroopaga, mis rahuldaks ka meie regionaalpoliitilisi vajadusi, ning seepärast kulgegu Rail Baltic läbi Tartu. Nõnda oli majandusgeograaf Hardo Aasmäe Delfi teatel kõnelnud eile Jõgeva- ja Tartumaa majandusklubis.
Rõhutatakse, et Aasmäe oli Rail Balticu senise planeerimise suhtes kriitiline, märkides, et Eesti (regionaal)arengu seisukohast väga oluline trassikoridori valik tehti lähtudes uuringust, mille autor ise tunnistab, et seal kasutatud andmed on kontrollimata, ning et sisuliselt olevat see "otsustav" uuring lausa ühe-mehe-töö.

Säh sulle mitmekülgset ja põhjalikku uuringut!

mis rahuldaks regionaalpoliitilisi vajadusi, rääkinud Aasmäe. Läbi Pärnu rajatud kiirraudtee tagavat tema sõnul Kesk- ja Kagu-Eesti mahajätmist (kelle kasuks ja kelle huvides?), sest kaht suurt raudteed ei suudeta ülal pidada.

Majandusklubis oli räägitud ka seda, et Tartu konkurentsivõimest sõltub Lõuna-Eesti, aga ka Kesk- ja Ida-Eesti maakondade tulevik.

Aga võib-olla polegi oma elanikkonnast tühjeneval Eestil neid piirkondi enam tarvis?
Või ongi selle Eestiga nagu kunagisel kurikuulsal karikatuuril "Sitta kah!"?

Üks Karilaid oli gum laude transpordi inseneeria lõpetaja.
1. Võrgustik koosneb RB ja kokkukogumis võrgustikust, e. kohalikust. Ilma üheta pole ka teisel mõtet.
2. Savisaare ajal ehitati asjalikult välja Koidula
3. Kuid seal jäi ühendamatta selles komnurgas võimalus eesti siseselt Tartu-Koidula ja Koidula-Võru-Valga-Riia 2km jupp.
4. Õige RB trassi valik oleks juba pool Haapsalu el. raudteetrassi (Riisipere-Nissi)
See ühendaks ka Hiiumaa
5.Edasi suunduks see trass Vigalani (Virtsu vana raudtee) See ühendaks Saaremaa.
6.Pärnu-Jaagupi-st Pärnu
7."EINO" lahendus õige.

Edgar Savisaar! miks oled oma palgalistel kommijatel keelanud Kesknädalas kommimise, ei ole enam keda naeruvääristada rumalate kommide eest.

Ja ükskord võib juhtuda, et seesama Putin tuleb ja võtab neil kraaksujatel kõri pihku.Mis te kirete nagu kuked sitahunniku otsas?

EW plaanid raudteede rajamisel olid tavainimestele teada olevast märksa suuremad. Näiteks Entsüklopeediakirjastuse väljaande "XX sajandi kroonika" I osast võib lugeda, et 16. märtsil 1932 tegi Riigikogu muudatusi raudteevõrgu arendamise seaduses: Sindi-Vändra-Türi-Põltsamaa-Jõgeva-Mustvee, JärvaJaani-Ambla-Tapa, Viljandi-Tõrva-Valga ja Abja-Tõrva-Valga raudtee valmimise tähtajad jäetakse eelarve nappuse tõttu lahtiseks. Ehitustöödeni jõutakse 1940. a vaid Abja-Tõrva-Valga liinil.

Kui oleks jõutud need valmis, küll siis oleks vast olnud kitsarööpmelise raudtee hävitajatel rassimist ja vanaraua kokkuvedamist! Ometi oleksid need raudteed saanud anda hoogu oma piirkonna asunduse ja majanduse arendamisse.

KAS POLE MEIL JUBA LIIALT OLNUD LAMMUTAMIST? Mõelda vaid, kui palju on likvideeritud raudteed ja sellega seotud taristut, põletatud ja rüvetatud või muuks otstarbeks kasutatud jaamahooneid jm ehitisi. Kuulutati, et neid pole meil enam vaja.

Nüüd on juba üha enam ja üha kindlamalt märke, et ka koolimaju on meil üha vähem vaja. Eks needki hakkavad saama kas tulesurma või muul viisil oma otstarvet kaotama.

Kuri ja kurb küsimus: aga miks meil on veel nii palju kirikuid? Neidki pole ju enam vaja, sest usklikke pole kuigivõrd ja uues Euroopas tuleb lahustuda ka selles valdkonnas.

Õigus on Ansipil-pole mingit raudteed Haapsallu vaja,veel suurem tõde on ,et pole meil ka Berliini kiiresti vaja jõuda.Kui keegi on loll ja laisk ja sõidab kiiresti Berliini,siis on ta jätkuvalt loll ja laisk,pole keegi sellest kasu lõiganud-

Eelmistele lisan, et majad hakkasid meil tühjaks jääma juba pärast seda, kui hakati meie rahva peal katsetama ülimaks kuulutatud paremäärmuslikku šokiteraapiat. Eriti drastilist juhtumit mäletan, kus Tartus EPA Nooruse tänava suure tühjalt seisva ühika olid vallutanud kodutud - lõke süüdati keset saali põrandat ja seal siis ümber lõkke "nauditi" elu - kes ära väsis või päris ära kustus, see lohistati õue maja taha. Alles siis märgati neid tänavalt ja kutsuti kohale politsei ...
Aga nüüd on see õnnetu maja siiski ilusaks hooneks taastatud. Sellegipoolest saab meile ikka rohkem tühje maju, vist ligi sada tühjalt seisvat suurelamut, samuti koolimajad, jaamahooned, kirikud...
Meenub juhtum, kus sai puhatud nädalavahetusel Lõuna-Eestis ja tagasisõiduks bussi oodates jäi aega üle. Kuulsime kõrval kirikust kutsuvaid kellalööke ning nii läksime kirikusse. Algas teenistus ja kirikus oli ka üks kirikuline enne meid ... kui teenistus lõppes, kiirustas see kirikuline torni ... kella lööma ...
Aga sinna Berliini sõiduga on nii, et kellel väga kiire, see lendab lennukiga; kellel aega rohkem ja tahab sealjuures ka ilma-maad vaadata, sõidab oma auto või turismibussiga; reisijad jõuab aga lahedalt kohale viia täna kord päevas sõitev Eurolines-buss. Kust aga võtta rongitäis reisijaid??? Kas rong hakkab sõitma üks kord nädalas?

Kas keskkonnasääst pole argument? Kui kulutame raudtee ehitamiseks 100 miljonit ja sellega väldime autode heitgaasidest põhjustatud reostust 10 tuhande eest. Mis kokkuhoid või sääst see on? Mul pole Haapsalu raudtee vastu isiklikult midagi, sest vaevalt ma seda kasutan. Kui see tsaariajal tehti, siis sõitsid sellega ikka rikkad, kes võisid kalli pileti osta. Nüüd ei saa ju piletit kalliks teha, sest siis ei oleks sõitjaid. Kuid kulutused ja kasum tuleb ju kinni maksta. Edelaraudtee kulutused maksab kinni ju riik, set muidu oleks pilet hirmkallis. Ka Haapsalu raudteed peab siis doteerima.

Arutelu viib selleni,et"Railist" hakkab kulgema idapiir Venemaaga.

Viinahaua-Maskvaa Railway Express!