1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust, moodustati Nõukogude Eesti eesotsas Jaan Anveltiga, mis eksisteeris 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asuti Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
1918. aasta 28. novembril loodi Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. detsembril. 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse. See riik likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti “valgete” poolt 1919. aasta 18. jaanuaril ja taastati uuesti 1940. aasta 21. juulil.

Samaaegselt Johannes Varese valitsuse ametisse kinnitamisega aastal 1940, saatis president Konstantin Päts dr Hjalmar Mäe oma erivolitustega esindajaks Saksamaale.
1941. aasta mais loodi Soomes Saksa Abwehri ja Soome sõjaväeluure toetusel Eesti Vabastamise Komitee, eesotsas dr Mäega. Komitee määras dr Mäe Ajutise Valitsuse peaministriks presidendi ülesandeis.
1944. aasta septembris andis Saksamaa välisminister von Ribbentrop oma alluvale dr Peter Kleistile korralduse, töötada välja Eesti ja Läti iseseisvuse tunnustamise statuut.
1945. aasta 24. veebruaril tunnustas Saksamaa välisministeerium Eesti iseseisvust eesotsas dr Mäega, tühistades vahepealse Nõukogude võimu tunnustamise Balti riikides.

1744 sündis Meyer Amschel Rotschild.
Venemaal hakati punalippude all marssima ja riiki lõhestama juba 1917. aasta juunis. Kindral Kornilovi ohvitserid, kes tundsid Prantsusmaa ajalugu, said toimuvast aru ja hakkasid end “valgeteks” nimetama. Suure Prantsuse revolutsiooni aegu nimetasid just monarhistid end “valgeteks” , Prantsuse kuningavapil olnud valgete liiliate järgi. “Punasteks” nimetasid end erinevad Punakilbi (Rotschildi) poolt toetatud vasakpoolsed jõud - žirondiinid ja sankülotid, eriti aga jakobiinid. Tunnusena kanti ka punast früügia mütsi (Marianne), mis kuulus algselt kristlastele ja sümboliseeris mitraismiga seotut, hiljem aga vabamüürlastele kui vabaduse sümbol. Pärast monarhia kukutamist asendas “valgeid liiliaid” omakorda “Gallia kukk”. Mõisted "punalipp", "punaarmee", "punaabi", "punase professuuri instituut", “punane tuba”, “punapartisan” jne, on seotud Prantsuse revolutsioonidega

1874 sündis hilisem president Eesti Konstantin Päts

1905. aastal loodi B’ nai B’ rithi liikmete poolt promasoonlik organisatsioon Rotary International.

1917. aasta 23. veebruaril, tollal Purimi päeval, algas Venemaal veebruarirevolutsioon.

Aastast 1918 Punaarmee aastapäev.

1918. aastal loeti Pärnus, Endla teatri rõdult, "eesti valgete jõudude" poolt ette "Iseseisvuse manifest", samal ajal pidas aga Eesti punakaart lahinguid sakslaste vastu Keilas...