me.ntt onn ikka kerjatud russigeelest, võmm aga omag'eelne .

ej saa Jaaguga nõusstuda et Narva n'oavennda oleks tulld paluda . kujj ikka akkad polits''ejjnikule vasstu sis anna aga tulld . vaatta kujdas jänkide mõrvavillmides väga kõvad vennad kohe talttsaksmuuttuvad kujj on polits''ejjnikul sihikul . sest nad t'eavad et mitteguuletumisel järrgneb kohe lausa kohustuslik viimane lassk . sest sääl onn 'eesõjjgus korravallvuril, mitte pätil nagu Jaakksoovib .

Artikkel on välja toonud just need olulised puudused, mis takistavad politseilt head tööd ja töödistsipliini. Seadus võimaldab mõelda, et ah ma täna ei tee, mul aega küll, keegi minult mingeid tähtaegu asja lahendamiseks nõuda ei saa. Soovitaksin kõigil lugeda Viktoria Lagutina raamatut Lasnamäe valge laev. Laidla artiklist nähtub, et korterivarguste lahendamises pole politseis asi paranenud.

Härra Oja, lugupidamisest Sinu, kui aastates mehe vastu, ei saa ma Sulle vastu vaielda, sest kindlasti suurte elukogemustega, ma pole politseis koolitust saanud. Võib-olla nii ongi neid õpetatud. Mind kasvatati ja õpetati omal ajal teisiti. Inimest austama ja hoidma. Ka kõige suurem terrorist on inimene ja teda tuleb ka inimesena kohelda. Jah, võibolla kohus oleks selle naise tapja mõistnud eluks ajaks vangi, aga ka tahtnud surma mõista, kuid ta poleks seda saanud teha, sest seadus ei luba. Me kõik, aga eriti seaduse ja korra eest valvurid, peavad punktuaalselt ise seadustest kinni pidama. Jah, meie riigist on tehtud politseiriik. Liiga palju on selle kohta näiteid. Minule õpetati kaks aastat enesakaitse, lähivõitluse, relvaga ja relvata rünnete vastu. Põhitõde seisnes selles, et relvitut ründajat relvaga ei tõrjuta. Erand on siis kui ründaja on füüsiliselt tugevam ja osavam. Külmrelvaga ründaja vastu mingil juhul tulirelva ei kasutatud. Relva kasutamiseks peeti juba relva kabuurist väla võtmist. Tulirelv pole mänguasi. Igasuguse tulirelvata ründaja vastu on politseil tõhusaks kaitsevahendiks kumminui ja pisargaas. Kumminuia löök on üliohtlik ja sõltuvalt löögi kohast, toob kaasa raskeid tagajärgi. Näiteks noaga käe pihta lüües kukub nuga käest ja see käsi on kauaks rivist väljas. Inimesed mõtlevad emotsioonidest juhitutena, aga seadusi teevad asjatundjad. Meil küll selles osas jätab see töö üsnasti soovida. Kui Ustimenko, kes tappis seitse süütut inimest, istub nüüd vanglas ja elab palju muretumalt, kui suur hulk meie elanikest vabaduses, siis tekkib trots, et miks teda maha ei lastud? Aga seadus ei lubanud seda teha, kuigi rahvas peaks seda õiglaseks. Nii, et eriti need, kes on kutsutud seadustest kinnipidamise üle valvet pidama, peavad ise ennekõike seadustest rangelt kinni pidama.Nad peavad olema eeskujuks. Kahjuks meie õiguskaitseorganid tervikuna selles osas jätavad palus soovida.

Jaakk, saan su mõtteviisist ässti aru . olen ju isegi erinevajd ajuloputisi läbind .
ent kuj jällgi elu läbi aja sis ega kuridegude ja kurjadegiate osadähhtsus ole masendavalt muuttund . oma osa on ka l'ooduslikul enesegorraldusel . näjttäks saadad 100 mõrsukat üksikule saarele kuss on võjmalik ennd ülalbidada . aasstabärast seda saarttkülastades on mahalöödud ehk vajd 10, ülejäänd elavad aga kinndla korrajärrgi . isegi kinndlamalt kuj mejje oma "vabaduses" . sest elu ise sunnib oma elu korraldama oludest tingituna .
selle isegorralduse aga k'eerame kihhva me ise . akkame sitta pilppabäl ojjdma, mõttleme vällja igasugu õjjgusi ning k'eerame oma elu ise tukksi . säältt ka vasstuolud vannglas kinlustatuse ja vabaduses kinlustamatusevahel .

mis puuttub relvakäsitlem'isse sis ej saa küllmrellv 'olla alati tinngimatu tulirelva välistaja . nii võj tejsiti on nuga abirellv miss muudab jõu vahegorrda . samuti saab nuga visatam püsstoligavisates sa ülldjuhul aga vastast ej tapa .
on küll olemas nn ohu piiri mõjste aga sageli ej lähä se kokku olukorras olial ja ilisemal kohhtuistungil süüdistaja ja kohhtunikega .
onn aga ka põhimõte et kuj kurjategia ejj allu korragajttsja n'õudmisele sis ta ejj üttle lahhti oma kuridegelikust kavatsusest . edasi tuleb aga ilus alin, kass poleks saand tejsiti . ej tohigi tejsiti s'aada . kujj igaükks teab et mitteguuletumisel saab kuuli sis on ka kurjadegiad nu.nnukesed nagu jänkimaal .

kurjadegia ümmbergasvatamine onn ülttse üks vasstuoluline valttkonnd . näjttäks pole mitte iga mõrrvar loomult kurjadegia, samas on seda aga pisivaras . paljud tappjad on tapp olude sunnil ning vajd teattud isikujd . tejstesuhhtes pole nejl vähimattki kuridegelikku kavatsust . aga mejje l'oeme ta enesestmõjstetavalt mõrsukaks ning kuj kallist kajttsjat palgata ej suuda sis isstugu oma 7 võj 10 aasstat .
ise rahhvagulul olnuna olen saand innata ni mõnndagi . omavahelistes aruteludes kohalikus "üligoolis" oleme aga jõud üsna ükksm'eelsele v'eendumusele et kohhtunike töö muuttuks oluliselt kuj nad ise saakks enndabooltt k'innimõjstetujd tunndmaõppi säl samas vannglas võj l'aagris . aga kass mejje kohhtunike kasvatuseulkka k'uulub ka korrabärane k'inni'isstumine kurjadegiatega ? vaatt kuss onn mejje õjjgusemõjsstmise tegelik iva .
ma ej pea siin silmas ühhtki kinndlat juhhtumit, vajd räägin ülldiselt .

Sinu poolt käsitletav teema on kuritegudest ja kurjategijatest väga keeruline ja selle üle on vaieldud sajandeid, juba Vana Rooma aegadest ja Hamurapi seaduste väljatöötamisest. Sa ütled, et ei ole loomult kurjategija. Itaalia antropoloog Lombroso teooria järgi sünniti kurjategijatena. Nendel olid vastavad keenid ja kurjateijatele omistatavad tunnused, nina, kõrvade, silmade kuju, kolba kuju, kätte ja sõrmede pikkused jms. Meie riigis võib ka täheldada, et kes varastasid, valetasid, tikkusid parteisse karjääri pärast nõuka ajal, need tegutsesid samadel alustel, printsiipidel ka nüüd, taasiseseisvunud Eestis. Needsamad kes siis represseerisid, jätkasid seda tegevust tänini, sõltumata riigi valitsemiskorrast.Meenuta Tiit Madissoni vangistamist enne ja nüüd. Parimate rahvuslaste represserimist pronkspuusliku saagas jms. Ütleme kokkuvõtvalt, et pätid jäävad alati pättideks-viimaste all tuleb mõista laiemalt vargad, valetajad, kurjategijad ja muud liiki sulid.

kolba kujujärrgi saab tõessti väga paljud liigitada näjttäks varasteks ja tappjateks . see pole ülttse umbl''uu .
inime ej sünni kül kurjadegiana aga tall on sünnist saatti 'eeldus s'äädust mitte järrgi . vajd kümmnendik ej võta võõrast ka siis kuj selleks on suurebärane võjmalus . mina olen se vaheb'äälnä kess ise küll ej säti oma elu varastamise 'eesmärgil aga ejj üttle ära ka vasstavat võjmalust kasutamast . vähämalt viimasest 20'st aasstast ej tule küll ühhtki korrda m'eelde .
täjjästi erinev on kuridegeliku kallduvuse m'ääramine pol`iitikas . isegi kuj näjdäteksvõtta Anrus, Ettkar ja 101 pätti Varrgamäl sis ega sellgejd välisejd tunnusejd ejj erista . kujj midagi sis ehk vejdi rassvund olekut ja üllbet suhhtumist aga see lajjeneb ka paljudele m'uudele tõusikutele äris ja elus .
kinndlasti p'ooldan ma seda et kõjgi kurideod peakks olema avalikud . samuti kahtlustised mida minngi näpukadõttu pole suudetud vormistada .

üks iseloomulikumajd kuridegeliku loomuse tunnuseks on süüdistatava võj kahtlustatava kohene vastus 'eks küsige mu kajttsjalt' . juba see näjttab et kajttsja on palgatud sihid'eadlikult kuridegevuse varrjamiseks . 'ausal inimesel ju sellist vajadust ej tule pähägi .

Minul oli analoogiline lugu, kus vanainimese korterist varastati telekas, mak ja raha päris palju. Ei tulnud politsei kohale, soovitas avalduse kirjutada. Siis ei vastatud ja nüüd aasta hiljem teatati, et asja uuritakse. No kui nii, et tähtaegu polegi, siis muidugi võibki uurima jääda, eks mida rohkem selliseid asju köes seda ihkem ülemale öelda, et tööd on palju, pange palka juurde.

Politseis vast ikka niisuguseid lollpäid ei tööta, kes arvamas et nende ülemused saavad nende palka tõsta.

Kuuleme, et politsei töö on joodikute autoroolis püüdmine. Ainult sellest me raadios, telekas, lehtedes, kõik kohad nende kiitmises kubiseb. Varvara tapja on meie pollidele uhke. Nii on ju kena kuritegusid toime panna. Mis palkade tõstmine peab ikka olema korrelatsioonis töötulemustega. Ega politseiautodega ringisõitmine pole mingi töö tegemine vaid aja surnuks löömine ja rahva raha raiskamine bensiinile. Jaagul on õigus ega see Vaher pole mingi maag, kes politsei tööle paneb, kui ta seni pole seda teinud ega oskagi kvaliteetselt teha. Kui juba niimoodi läbi otsimist tehakse nagu Tarmo Laul Põlvamaal, kus just selle lohaka töö pärast hukkus ise ja veel hulluks läinud peremees. Miks ta hulluks läks? Vot see jäi aastase kohtueelse ja kohtuuurimise saladuseks. Kuidas neid niimoodi rahvas saab austada või usaldada. Nüüd loodetakse, et Vaher uue PPA juhina teeb imet.

Politsei reformimised on läbi viidud asjatundmatult. See nelja prefektuuri loomine on täiesti arusaamatu. Miks selline tsentraliseeritud kaugjuhtimine? Kontroll ja kontakt juhtkonnaga viiakse kaugustesse. Asendatakse mingite kogemuste ja teadmiste poolest mitte nõuetele vastava kaadriga, kes kohtadel seda tegelikku tööd peavad juhtima. Mis on nende nelja prefektuuri ülesanded ja roll selles süsteemis, kes peab igapäevaselt kogu kaadri tööd kohtadel juhtima?

Mina tean mida räägin, Tee sina ka nii. Politseis ikka ei ole nii lolle, kes arvavad, et ülemused ei saa palka tõsta. Üksvahe eriti said usinamad politseinikud tulemustasu rohkem kui oli põhipalk. Siis olid politseinikud teedel nii agarad trahvima, et kui suulise hoiatusegi mõnikord harva tegi, siis ütles, et peab kirjalikult tegema, sest peab tulemusi näitama. Ülem sai väga umbmääraseid palgalisasid määrata, just oma äranägemise järgi- põhimõttel, see on tubli töömees ja peab rohkem saama.

Sellest kirjutasid ju ajalehed kui palju kümneid miljoneid eraldati aastas politseile tulemustasude maksmiseks. See raha läks ju isikkoosseisudele väljamaksmisele üksnes ülemate korraldusel.

Nõukogude miilitsas töötas Tallinnas Keskrajooni kriminaaljälituses Ilmar Vaher. Tubli töömees oli. Kas Elmar Vaher on tema sugulane või koguni poeg?

Mis tähtsus sellel on,mida kellegi isa-vanaisa vøi sugulane tegi,hinnata vøix ikka igat inimest ta enda tegemiste järgi!

Kui me lahkusime Stalini pärandiga riigist, siis lauluväljakul eufooriliselt karjusime Heinz Valguga võidu, et me saame vabaks. Kas keegi tollastest sealviibijatest tahtis sellist riiki ja vabadust, mille me saime, vabandust, ise endale võtsime? Esimene Laari valitsus ja strateegilisemad riigiametid täideti kommunistide ja Rein Sillari meestega. Kaasa toodi nendega ka nende vana suhtumine ja ideoloogia, mis tugines valetamisele, varastamisele, riisumisele spekulatsioonile ja väguvallale. Lugege Viktoria Lagutina raamatut Lasnamäe valge laev. See on faktiline ümberjutustus üheksakümnendate alguse politseist. Aga sellist harimatut, tänavalt korjatud politseid, rumalat, võhikut siseministrit, pätistunud prefekti Harju politseisse, endist represseerijat kohtunikku politsei kõrgeimaks juhiks ja kapo juhiks endist kgb kaastöölist, me ju tahtsime. Eks ise meenutagem kuidas see aparaat töötas ja kuidas neid kurjategijaid edutati. Kuidas uuriti ja mõisteti kohut riigireeturite Simmide üle, kui välisluure nad üle tosina aasta reetmistöö järel avastas. Need võtted, et vastutatakse vanemate või vanavanemate eest on üle toodud nende sulidega, aga ka see Stalini tõde, et tooge inimene, probleemi me leiame. Kas meelest lainud, mis Tiit Madissoniga tehti? Kuidas parimaid, julgemaid rahvuslasi mõnitas ja karistas politsei pronkssõduri mässu eel ja järel?

pr'aegu on müügil väga palju nimekate rellvade plastist tejsikujd . nendest saab lassta kül vajd ernestega ent väliselt seda tegelikust relvast ejj erista, eriti sekundi murrdosajooksul . kujj aga sellise suttspüsstoliasemel on tegelik sis juba järrgmine lassk võjb 'olla sinnd surrmav . sellebärast tulepki ka iga jäljändit võtta kuj tõsist ohhtu ning vastata vasstavalt - tina'anndes .
sama nali korrdub ka pisstodadejuures . mõni iinakas on tegelikult kerrgesti pajjnduvast alum''iiniumist aga 'eemalt ej tee vahet .

Kala hakkab mädanema peast. Kus on see pea? Vot see on küsimus, millele lai ring ei suuda vastata. Sest see on peidetud. Kelle juhtimisel andis seadusandja välja politseiriigi tekkimiseks vajalikud seadused? Kuidas saab Elmar Vaher panna politseid paremini tööle, kui seadus seda teha ei lase? Kuidas ütleb näiteks Vaher alluvatele, et olgu asi kiiresti ja korralikult lahendatud, kui seadus ei näetähtaegu ette? Kuidas saab nõuda, et läbiotsimisi teostataks seadusi järgides, kui manukaid juures ei ole ja ikka usutakse üksnes politseinike juttu? Jne. Jne.

asi pole ka ajnult polits''ejjnikes, vajd suuremaljaol kohhtutes .
kujj Antts laseb Jaagu maha sis pole vaja akata kujjd tuhhnima kass Antts 2.'s klassis kirjanduse tunnist poppi tegi võj mitte, vaja on käsitleda põhisünndmust - mõrrva . oli se kavandatud või kogematta, võj ässitas võjj ähvardas mahalastu Anttsu võj mitte . palju Ansul onn olld lappsi võj paljudele ta onn ööld 'tere' ej tohiks ülttse tojmikujd risustada .
samuti ej saa lubada nuhhkimist selleüle kas pü.ss oli õlitatud ja kas padrunid olid ostetud s'ääduslikult .
kuj misski Jaani ej kajttse sis saagu ta täjjä rauaga . ja selleotsuse võj teha ka k'iirgohus .
eriti lihhtne peakks se olema siis kuj kuridegu tojjmub avalikult ja tunnistajate juuresolekul . no mida sa säl enam jahud ja lükkad kohut aassta aasstalt edasi .

s'eega saab korravalve tojjmi vajd siis kuj polits''ejjnik saab korrdabidada vahendejd valimatta ning ka kohus tööttab otse süüsstlähhtudes . mitte minngil juhul ej tohi kurjadegialt küsida 'mikks sa seda tegid ?' . ega see tehtut olematukstee .
vajame ooppis uuel alusel karistuss'äädust .

Mis sellest uuest karistusseadustikust kasu on, kui ei ole selle rakendajaid? Kui kohtud täidavad koalitsiooni poliitikute soove, nõudmisi? Kohtud- seal on neid, kes ise vangis peaksid istuma. 1994.a. oli Herman Simm Harju prefektina andnud käsu laimukõne peale mobiilil) käsu korrapidajale mees surnult või elusalt kodust ära tuua. Politsei koos kaitseliitlaste karjaga rebisid mehe voodist, mürgitasid gaasiga japeksid kumminuiaga. Autos sõidu ajal peatati auto ja raydys kätega mejel löödi kumminuiaga silm väla. Politseinik ütles, et temal on antud õigus mees maha lasta, täna õnne, et ma seda ei tee. Kohtus selgus, et mees polnud midagi kurja kellelegi teinud. See on tõestisündinud lugu. Kohtud mätsisid poliitikute soovil kõik kinni. Hiljem ka Lavly Lepp keeldus Simmi varasemaid kuritegusid menetlema. Kuidas see erakordne kurjategija ja pätt Eesti pinnale astub, vanglast vabanedes? Eesti maa ei kanna sellist meest, ta on süütute verega määritud ja haiseb väga erinevate kuritegude ja salasepitsuste järgi.

Reeturile kaasaaitaja vabastati vastutusest ja võeti politseisse tagasi tööle?! Aga hiljem siiski koondati või mis hämarad teod seal olid? Siis ÕL avaldas Heete Simm, et on eluaeg kõrgendatud õiglustundega! Kas on Hermani kõrval elades kiiks külge tulnud? Ka avaldas lehes pahameelt, et teda reeturi naiseks kutsutakse. Huvitav kelleks ta ise ennast peab?