Parts peaks siis ka enda vastu olema aus ja rääkima eestimaalasele ära susserdamised oma korteritega

Küsimus Äripäevas Juhan Partsile Kui see pole korruptsioon siis mis see on?Juhan Partsi ametikorterite muundumine eraomandiks sügaval 1993. aastal,Isamaa valitsusajal, andis Justiitsministeerium Juhan Partsile Tallinnas Lasnamäel, Alvari 35 majas kaks kõrvuti asuvat korterit – 2- ja 3-toalise. Osa sellest elamust oli ostnud Justiitsministeerium oma ametnikele ja kohtunikele tööandja-eluruumideks, mida seadus ei lubanud elanikele erastada. Parts erastas erandkorras siiski oma elamispinna, müüs korterid maha ja ostis Tallinnas Nõmmele maja. Segased on ka tema korterimüügi asjaolud. Tehing toimus 1997. aasta 24. märtsil, mil Parts müüs korterid Endel Mahlapuule justkui ühe 5-toalise elamispinnana 120 000 krooni eest. 25. augustil 1997 müüs Parts ühte neist korteritest (nr 8) veel kord, aga nüüd juba Valeri Filippovile 220 000 krooni eest ning Mahlapuu volikirja alusel. Mõni päev hiljem, 1. septembril 1997 müüs Parts ka teise korteri (nr 7) samal viisil ja 178 000 krooni eest, seekord Terje Smirnovale. Kuidas ühest korterist, mis müüdi 120 000 krooni eest, sai mõne kuu pärast jälle kaks korterit, mis müüdi nüüd juba kokku 398 000 krooni eest? Kuidas sai selle kinnisvara hind tõusta viie kuuga 3,5 korda? Kas Justiitsministeeriumilt Partsile ja hiljem Partsilt edasi müüdi elamispind ühe korterina seepärast, et vältida seadusest tulenevat kohustust maksta tulumaksu erastatud korterite puhul siis, kui tehinguid on ühe aasta jooksul sooritatud rohkem kui üks? Olles ise munitsipaalmajas linna üürnik tahan ka MINA VÕRDSUST.Või on seda liiga palju küsitud alamrahva poolt? Vastus:Minu korteri erastamine sai enne riigikontrolöriks nimetamist piisavalt läbivalgustamist. Nii et hea küsija, kes seda teemat aeg-ajalt uurib , võiks tegeleda millegi muuga. Millest me veel räägime?Kala hakkab mädanema peast...

Ebaaus on panna ühte patta ühekordse hüve saajad ja nende küsitavate hüvede jagajad. Eelmainitutega omakorda ei sobi ühte patta panna korruptsioonipüramiidide arhitekte ja tippe. Nõukogude ajal said paljud oma korteriorderi ka lihtsalt niisama, lõpuks õnn naeratas. Kuid samas on väga paljud rääkinud, kellele ja mida meeleheaks tuli viia või teha. Viisakas oleks iga üksikisiku puhul eeldada, et ta ei susserdanud. Kui me ei tea vastupidist tõestavaid fakte. Loomulikult on poliitikutelt selliseid asju vaja küsida ja loomulik oleks ka ammendavalt vastata. Kui korrata ei jõua võib linti lugeda või netti üles riputada. Aus inimene avalikkust tõesti ei karda.

Minu arvates tähendab susserdamine või vusserdamine mingi asja ära rikkumist või valesti tegemist.

"Susserdamine" ja "vusserdamine" on täiesti erinevad asjad. "Vusserdamine" tähistab igal juhul mingi asja nässuminekut (vussiminekut; läks vussi või aeti vussi) või lihtsat nässuminekuohtu (ka oskamatu tegutsemise tõttu). "Susserdamine" võib lõppeda susserdaja jaoks positiivse tulemusega (näiteks ärastamisega-erastamisega), kuid teistele ka kehva tagajärjega.

Tänan, Magnus , et sa ütlesid, et "vusserdamine" ja "susserdamine" on erinevad asjad, mina ei ole siiamaani tulnud sellepeale, et neil võiks olla mingi vahe. Veelkord - aitähh.