Pean lugu intelligentsest artiklist.

"Et kuningas on alasti"-seda lastakse järjekordselt lapsesuul välja öelda.Jah, kes seda Eestit nii väga ähvardab,et siin militaarstruktuuridele kriitikavabalt meie vähesed resursid magama pannakse?

Sellele artiklile on vaja sama pikka kommentaari. Autoril on vaja veel palju oppida, eriti kui soovib tulevikku ennustada. Kahjuks on terve artikkel margist mooda. NATOt on Eestil sama vaja kui Euroopal USA osalust NATOs ja Euroopa mandril.

Tuleb tunnustavalt märkida, et Kesknädala tavalise taseme ja teemadevaliku kõrval on tegemist huvitava artikliga. Igasuguste Washingtoni meeste targutamist ei maksa tähele panna.

Poja! Saa kõige pealt valimisealiseks!

Eestis kasvab lootustandev noorus. See põlvkond, kes Eesti arenguna ei näe Natole alternatiivi, on õnnerks vananemas ja ajalooareenilt kadumas.

Loodame, et õnneks saame enne NATOsse, kui "see põlvkond" ära kaob

Mida tahetakse öelda? Et kuna Varssavi pakt on kadunud, siis maailmast on ohud kadunud? Või et Eesti on US sarnane superriik, kes kõigi ohtude vastu üksi läheb? Või seda, et me nagunii ei ole valmis "isend ohverdades" ohtudele vastu seisma, aga ensepetteks siis,et ohtu ei ole? Meenutab Tshernobõli katastroofi järel TVs Dnepri ääres kalastavat meest. Reporter kysib, kas teate, et radiatsioonitase on ohtlikult kõrge ja neid kalu ei tohi püüda ning süüa? Mees vastab: "nisthevo ne vidno". NATOs rääkides ja USAD kritseerides on kasulik alati teha test: kysida miks säärane anti-US ja kaugel Lääne-Euroopa südames asuv riik nagu Prantsusmaa pole NATost välja astunud või selle laialiminekule kutsunud? Kui artikli pealkiri oleks "Eestil on NATOt vähem vaja kui Prantsusmaal või Portugalil" ning argumendid juures, siis saaks sisu üle vaielda.

Jälle on lapsesuu abiks võetud! Idee oli ju hea, aga välja tuli, nagu alati..

Afganistanis on koalitsoon,mitte NATO. Valitud seltskond.

Eesti läks üksi ka 1940. aastal. Keegi ei pääse oma saatusest.

Minuteada (?) astuski Prantsusmaa NATO-st kui sõjalisest org. välja.On seotud ainult NATO kui poliitilise organisatsiooniga.Ja seda tegi Prantsusmaa veel külma sõja ajal.

Kahju, et Eesti valitsusasutused ei ole kullalt eesti rahvast informeerinud, miks NATOt vaja on. Sama kahju siis, et peate igatsugu "Washingtoni meeste targutamist" kuulama! Alternatiiv asub ule idapiiri. Kui Eesti on NATOs ja tal on riigimehi, kes suudavad "ei" utelda (asi kaib konsensuse alusel), siis ei saa Venemaa midagi peale sundida ega ammugi mitte NATO liikmeks. Et NATO on muutumas, pole ime, sest maailm ei seisa paigal. Struktuur ja pohisuund muutub nii nagu vaja. 20s sajand on moodas. On ka ikka veel kindraleid ja ka noorukeid nagu siin, kes sodivad teist maailmasoda (voi ehk moni tahab ikka utelda "isamaasoda?"). Moned endised polkovnikud on tahtnud Eestis luua tankibrigaade, ajastul, kui isegi USA seda enam ei tee. Prantsusmaa on ammu NATOs tagasi (DeGaulle tahtis kunagi ise tervet Euroopat juhtida), sest leidis, et uksinda ei saa ikka hakkama. Kas nuud moni arvab, et Eesti saab uksinda paremini hakkama? Prantsusmaa on ka uks 19est NATO riigist, mis otsustab novembris Prahas, kas Eestile antakse kutse liitumiseks! Kindlasti on Eestis veel neid, kes soovivad tagasi itta!

Miks karta "itta" minekut? Ida on enne Natos, kui meie sinna jõuame. Autor kirjutabki, et Nato on juba Gruusias ja Afganistanis. Ja veel Kesk-Aasias.

Aitah! Sarnast kommentaari ma ootasingi. Meie oleme ammu enne NATOs kui "ida" sinna SISSE jouab. Selleparast tuleb loota, et praegune polvkond enne NATOga liikmestumist ei kao! Ja ei kao!

Nagu NATO-vastased kirjamehed ikka, ei paku ka gümnasist Palm välja mingit tõsiseltvõetavat alternatiivi sõjalise julgeoleku tagamiseks. On täiesti selge, et neutraalsus on kõige kallim variant. Sõjalise julgeoleku tagamine on aga äärmiselt oluline ka täiesti lojaalse kodanikkonna puhul -- 1940. aastal näiteks kodanikkonna lojaalsus meid ei päästnud.

Miks karta ittaminekut, küsib nähtavasti inimene, kellel mälu ulatub vähem kui 10 aasta taha (gümnasist Palm oli siis ka nii umbes 7-8-aastane arvatavasti). Vene imperialismi meetoditega tutvumiseks ei pea aga ajaloo poole pöörduma -- piisab sõjakuritegudest Tshetsheenias, mida Vene jõud iga päev, ka praegusel hetkel, toime panevad.

Neid maailma arenguid ei tea(pidades silmas tendentse)- võib juhtuda nii ,et astudes NATO-sse, saadetakse Eesti poise kunagi Tsetsheeniasse sõdima.

Kui Tshethseeniasse lastaks kasvõi kümmekond NATO vaatlejat, oleks loota, et seal praegu pidurdamatult töötavad koonduslaagrid, külade puistamised röövimiste ja vägistamistega koos, progrommid põgenikelaagrites jms korralt vähemaks jääks. Praegune üleüldine karistamatuse tunne Vene sõjaväes on ikka masendav, ainus kohtu alla antud ohvitser, alaealise vägistaja ja mõrtsukas Budanov tunnistati just kuriteo toimepanemise hetkel süüdimatuks ja pääseb karistusest. Mis puutub aga USA-Vene partnerlusse, siis kod. Nõela kartus on kahjuks põhjendatud -- lõhnab kangesti selle järele, et "diili" käigus sai VF vabad käed VF territoorimul elavate põlisrahvaste allasurumiseks ning toetust Läänest neil loota ei ole. Tshetsheeniat muidugi puudutab see väehm, sest Tshetsheenia on juba aastaid oma võitlust üksi pidanud, ilma märkimisväärse toetuseta Läänest ja islamimaailma valitsusteltki. NATO jõudude rünnak Tshetsheenide positsioonide pihta on aga vähemalt lähitulevikus siiski vähetõenäoline, sest esiteks puuduvad positsioonid, mida rünnata ning teiseks pommitamisega saab Venemaa ise ka suurepäraselt hakkama (Groznõist sai kõige hullemini laastatud Euroopa linn pärast II ms) ning teiseks on Tshetsheenia puhul ikka väga raske näidata, et see piirkond kuidagi rünnakutega NATO liikmete vastu seotud on (muide, siiamaani pole minu teada ÜHTEGI tshetsheeni võitlejat Afganistaanist tabatud).

Miks sa tõe armastaja, räägid ainult tshetseenitest aga unustad palestiinlased kes on samas seisus, ainult iisrlali taga on usa. Varem oli meile sihitud nato raketid,kui astume natose, siis vene raketid.Mida see tähendab,pole raske ennustada