See oli 1998 kui tulid seadusemuudatused ja tollasest tervishoiukorralduse seadusest viidi välja punkt mis kohustas linnu ja valdasid finantseerimast nende raviasutuste kommunaalkulusid... Ahh jaa 2000. a sygisel oli tevishoiutöötajate 1 h hoiatusstreik kell 8.00 ,s.t vana vahetus jyi kohvi ja ei läinud veel koju ja uus tööletulnud vahetus vestles nendega! Siis ei muutunud midagi ja hoiatusstreiki ei kartnud ei tollane koalitsioon ega habemega Siga Oskari valitsus,viletsus...

Milline mõtetu tagasihoidlikus valimiste eel. Ütlema oleks pidanud "Keskerakond tõi raha tervishoidu". Kõlab ju paremini. Kui

http://www.epl.ee/?artikkel=224800 Patsientide esindusühing sunnitud uksed sulgema (16) Arstide Liit taunib patsientide esindusühingu tegevuse lõpetamist Ühing kaalub võimalust pöörduda abi saamiseks Euroopa Nõukogusse 13. jaanuar 2003 Paber | Trüki Autor: Helen Eelrand, Anti Ronk Foto: Rauno Volmar Peaaegu kümme aastat haigeid nõustanud patsientide esindusühing lõpetab ilmselt märtsist tegevuse, sest sotsiaalministeeriumi eraldatud 200 000 kroonist tegevuse jätkamiseks ei piisa. Möödunud aastal sai ühing ministeeriumilt 624 000 krooni ning sama suurt toetust lubati esialgu ka tänavu. Kuigi sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluvate asutuste eelarve tõusis tänavu rohkem kui sada protsenti, põhjendati väiksema summa eraldamist rahapuudusega. Ühingu esinaise Pille Ilvese sõnul võimaldab 200 000 krooni tegutseda kaks kuud, mis on ette nähtud koondamisest teatamiseks, ning koondamistasude maksmiseks. “Kahju, kui see nii läheb,” ütles Arstide Liidu eestseisuse liige Andres Lehtmets, kelle sõnul on patsiente esindav organisatsioon demokraatliku ühiskonna üheks tunnuseks. “Ühingul on laiem ja tasakaalustav roll kui ainult üksikisikute abistamine,” lisas Lehtmets. “Mingil juhul pole see arstide- vastane ühing, vaid aitab välja tuua kitsaskohti meditsiinis.” Patsiendil kaob sõltumatu abi. Praegu on esindusühingul kabinetid neljas linnas. “Kahju on mitte inimeste koondamisest, vaid sellest, et patsiendil puudub edaspidi abiline ja võimalus kaebuste korral nõu saada, praegugi on meil mitu juhtumit pooleli,” märkis Ilves, kelle sõnul on ühing 16 000 juhtumi lahendamisel inimesi tõhusalt aidanud. ##End samuti patsiendiorganisatsiooniks nimetav Patsientide Nõukoda Ilvese hinnangul ilmselt üksikjuhtumitega tegelema ega patsiente vastu võtma ei hakka. “Ida-Euroopa esimese sellise ühinguna oleme keskmisest suurema rahvusvahelise tähelepanu all ja meie eeskujul tahetakse näha, kuidas demokraatia ja inimõiguste kaitsele suunatud projektid endistes sotsialismimaades edenevad,” lausus ta. Vaidlusi põhjustanud patsiendiseaduse eelnõu ei sätesta praegu, kes tulevikus patsientide õigusi kaitsma hakkab, kaalutud on näiteks eraldi ombudsmani ametisse määramist. “Milleks hävitada potentsiaalne rakuke, kelle kogemustest tulevikus kasu oleks?” küsis Ilves, kelle hinnangul võib üheks rahata jätmise põhjuseks olla ühingu liigne innukus ravikindlustuseta isikute huvide kaitsmisel. Ministeerium loodab patsiendiseadusele. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo sõnul on ministeerium ühingut seni jõudumööda toetanud, ent ei saa väljuda riigieelarve piiridest. “Ministeerium on saanud raha sotsiaaltoetuste maksmiseks veidi juurde. Tegemist on inimestele seaduse järgi makstava rahaga,” lisas ta. “Patsientide esindusühing vastutab mittetulundusühinguna ise oma rahaliste vahendite eest.” Tappo kinnitusel pakkus ministeerium ühe lahendusena, et esindusühing keskenduks psühhiaatriliste patsientide esindamisele, sest nende näol on tegemist kõige haavatavamate patsientide grupiga. Tema sõnul puudub praegu ka garantii patsientide nõustamise kvaliteedi osas. “Kui patsiendiseaduse eelnõu parlamendis seaduseks on saanud, siis on ka teada, kas patsientide nõustamise ja esindamisega hakkab tegelema mõni riigiasutus või mittetulundusühing,” lisas ta.

http://www.mu.ee/?mid=3&pid=189&id=13205 05. aprill 2005 7/61 Patsiendiõigus jäi riigi abita Prindi Patsiendi õiguste eest võitlevad kaks nimekamat ühingut Eestis on valdkonnad tinglikult omavahel jaganud, kuid riigilt nad otse enam raha ei saa. Eesti Patsientide Esindusühing (EPE) Pille Ilvese juhtimisel jätkab klienditeenindust patsientide õiguskaitsel põhiliselt välisrahaga. Eesti Patsientide Nõukoda (EPN), mida veab Kaido Kolk, on saanud oma projektideks seni raha riigilt. Kuigi ühingud riigieelarvest raha enam ei saa, võivad patsientide esindusühingud taotleda raha hasartmängumaksu fondist, märkis sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe. Hasartmängumaksu Nõukogust teatas Margit Käpp, et 2004. ja 2005. aastal ei ole saanud fondist raha ei EPE, EPN ega Patsiendikaitse Keskus Radix (juht Ludmilla Luukas). Sotsiaalministeerium on patsiendiesindustele jagatava raha hulga olematuks vähendanud aastatega. Kui 2003. aastal jagas sotsiaalministeerium 200 000 krooni seitsme patsiendiesindusühingu vahel (kusjuures 107 000 sai EPN), lisaks veel sihtotstarbelisi eraldusi, siis 2004. aastal sai vaid Eesti Patsientide Esindusühing 500 000 krooni sihtotstarbelist raha psühhiaatriliste patsientide nõustamiseks. Pärgmäe sõnul on sotsiaalministeeriumil plaanis käesoleval aastal psühhiaatriliste patsientide nõustamise teenust tellida riigihanke korras. Mõtteviiside võitlus riigiametis EPE juht Pille Ilves nentis, et seni ei ole EPE pidanud ühtegi riigihanget tegema, mittetulundusühingutele on raha jagatud ikka projektikonkursside kaudu. Kanada mudelit järgiv EPE alustas tegevust Kanada valitsuse rahaga ja väljaõppega 1993. aastal, esialgu Psühhiaatriliste Patsientide Esindusühinguna. 1995. aastast saadik rahastas ühingu patsiendiesindusteenust sotsiaalministeerium. Patsiendiesindusühingute riikliku rahastamise lõpetamise tagamaade üle arutledes ütles Ilves, et tema meelest on tegu vana ja uue mõtteviisi pideva võitlusega. “Kord on peal uus mõtteviis, mis arvestab patsiendi õigusi, siis jälle vana armas paternalistlik mõte, et “inimene ise ei tea, mis talle hea on”.” Eelmisel aastal kulus EPE-l kokku 1,8 miljonit krooni, millega hoiti töös EPE nelja kontorit (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis) ja remonditi Tallinna kontorit, maksti üheksale töötajale palka, korraldati koolitusi, infoseminare ja foorumeid, loetles Ilves. EPE peamiste rahaallikatena nimetab Ilves lisaks sotsiaalministeeriumile ja hasartmängumaksu fondile välisallikaid: Open Society Institute (Budapest), Hamlet Trust (London) ja Balti-Ameerika Partnerlusprogramm (AEF – Avatud Eesti Fond ja USAID – USA Rahvusvahelise Arengu Agentuur), Hollandi, Kanada ja Briti saatkond jne. Samuti toetavad Tallinna, Viljandi ja Pärnu linnavalitsused EPE kontoreid soodsa rendihinnaga. “Tahame hoida töös tasuta klienditeenust,” räägib Ilves EPE tänavustest sihtidest. “Jätkame süsteemset tööd eelmisel aastal pooleli jäänud teemadega – hetkel on nimekirjas 34 teemat, aga töötajate vähesuse tõttu peame seadma prioriteedid.” Samuti pakub EPE tasuta õigusabi neis kohtujuhtumites, milles on avalik huvi. EPN uurib ka meditsiiniõigust Kui EPE teeb süsteemset tööd seadusaktides sätestatud põhimõtete kaitsega ning kaitseb patsiendi õigusi üksikisiku tasandil, siis EPN on võtnud eesmärgiks ainult üldisema tasandi, jälgides, kuidas järgib Eesti oma seadustes ja rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud põhimõtteid ning kas raviteenused on Eestis kättesaadavad kõigile. Kaido Kolk koos juristide Kaupo Paali ja Olavi Jaggoga rääkis hiljuti arstidele meditsiiniõigusest arstiteaduskonna täienduskoolitusel. EPNi seisukohad Eesti tervishoiu edendamiseks esitas Kolk muuhulgas möödunud aasta novembris Tallinnas diabeedipäeval. Näiteks tegi ta ettepaneku suurendada ravikindlustuse osa SKP-st 8 protsendini. Ravijärjekordade lühendamiseks soovitas Kolk ühe võimalusena haigekassa juhatusel pöörduda haigekassa nõukogu poole või vajadusel kas või Vabariigi Valitsuse poole ning taotleda tervishoidu lisaraha. Kolk tunnistab, et patsiendiesinduste riiklik rahastamine on lünklik ja hoogsamaks tegevuseks oleks lisaraha vaja. “Meil ei ole praegu palgalisi töötajaid ega püsikulusid,” viitas Kolk tagasihoidlikumatele vajadustele. 2001. aastal asutatud EPNi juhid on seni teinud seda tööd põhitöö kõrvalt. Siiski võib EPNi tegevuses märgata hoo langust 2004. aastal, mil riigi otsetoetus kadus. Kolk tahab õiguseksperte EPNi töösse kaasata ja nõukoja veebilehte arendada. EPE tegevus 2004. aastal Eesti Patsientide Esindusühing (EPE): * abistas 1802 EPE poole pöördunud klienti 2091 juhtumis; * andis tasuta õigusabi 65 kohtujuhtumis (millest viis on saanud positiivse lahendi Riigikohtus); * tegeles süsteemselt 48 erineva sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna probleemiga; * viis läbi 34 infoseminari kokku 1019 osalejale ning korraldas kuus vaimse tervise foorumit; * ndis välja raamatu “Patsientide õigused: Euroopa patsientide õiguste harta. Kommentaare ja sätteid patsientide õiguste kohta Eestis” (koostaja Pille Ilves, Tallinn 2004, 64 lk). Allikas: EPE, www.epey.ee EPN tegevus 2003. aastal Eesti Patsientide Nõukoda (EPN): * andis välja raamatu “Meditsiiniõiguse kommentaarid” (autorid Olavi Jaggo, Vallo Olle ja Kaupo Paal, koostaja ja toimetaja Kaido Kolk; Tartu 2003; 112 lk); * andis välja brošüüri “Patsiendi õigused ja kohustused” (autorid Olavi Jaggo ja Kaupo Paal, koostaja ja toimetaja Kaido Kolk; 5000 eks; sh 1500 vene k); * tegi kolm teabepäeva meditsiiniõiguse teemadel. Allikas: EPN