75-ks aastaks salastatud kirjutaja oleks võinud ka võrrelda tollast otsust ja soovi tänapäevaga, mis neist on saanud.
Iseseisvust taheti? Taheti. Ja saadigi vere hinnaga.
Kellelt? Venemaalt.
Milliselt Venemaalt? Ikka selliselt, millisega on keskbandel täna KEHTIV koostööleping.
Kas tollal nõuti, et bolševikega koos ei jätkata? Nõuti. Ja ei jätkatudki.
Täna aga puhtad punased võimul ongi.
Kas tollal taheti sotsialismi, kus üks elaks teise arvel? Ei. Sest iga tööka eestlase põhimõtteks oli ennast ise toita ja lastele haridust anda.
Mis on meil täna? Puhas sotsialismiehitamine käibki. Ikka töökatelt ja ettevõtlikelt röövida raha ning see jagada lollidele ja laiskadele, sest nend ehulk on suurem ning ehk annavad oma häälekese võimulpüsimise jätkamiseks.
Kuidas seda mõista, seltsimees Kesknädal? Miks sa mõnitad meie esivanemate unistusi ja tegusid iseseisvumiseks ja iseseisvumisel? Keda sa TEENID, seltsimees?

Stalin ka Eestis püünele!!

Siiski ei pruugi talle langev aupaiste olla põhjendatud. Rahvuste enesemääramisõigus oli kirjas juba VSDTP 1903 aastal vastuvõetud programmis. Tema siin nimetatud põhjapanevat teost "Marksism ja rahvusküsimus" on ka lihtsalt populaarteaduslikuks brošüüriks hinnatud.
Hilisemast, N Liidu moodustamise etapist on teada Stalini „autonomiseerimise plaani“ ja Lenini pakutud föderatsiooniprintsiibi konkurents milles Joss sugugi progressistina silma ei paista. Stalini kava tähendanuks, et eraldi liiduvabariike ei tule vaid kõik endise tsaariimpeeriumi rahvad kuulunuksid Vene Föderatsiooni; võitis aga Lenini pakutud kava;
kaasaja Venemaal on Lenini arvustajad öelnud et sellega ta pani Vene riikluse alla aegsütikuga miini (заложил «мину замедленного действия под здание нашей государственности»); pidades silmas, et just liiduvabariikidest alguse saanud eraldumispüüdeid Gorba poolt ettevõetud uutmise ajal viisid N Liidu langemiseni; mida meile ju tarvis oligi!

http://vesti.lv/news/ravviny-hotyat-priobshtitysya-k-delu-o-ritualynom-ubiistve-romanovyh
http://antimatrix.org/Convert/Books/Under_The_Sign_of_Scorpion/Under_the_Sign_of_the_Scorpion_Ru.html

tõsi, see tõsi. Tänased simsonid, rattad, savisaared, toomed, stalnuuhinid ei erine milleski 100 aasta tagustest kingisseppadest, anveltitest, vakmanitest, käspertitest ja muust iseseisvusvaenulikust punasest kõnsast.

Uljanoff-Lenin, Trotski ja vana Joss elik Stalin tegid ära. Muide ärme unustame ka eestlastele nii kallist Zinovjevit elik Apfelbaumi Radomõsklit kas mitte Anne Apfelbaumi hõimlast elik demokraatia ja ühised väärtused. Mis siis muud kui kallis Mihhail Sergejevitš... Vaid austusavaldus Katalooniale ja ei mingeid sm Saiu ja sm Miksereid. Kiemetsast rääkimata ja Cohani Jevgeškast.

Kesknädal jätab aga mainimata, et suur teoreetik Joss (no kui ta juba nii põhjapaneva brošüüri nagu „Marksism ja rahvusküsimus“ kirjutas) ei kiitnud Gustav Suitsu (sotsialist-revolutsionäär ehk esseer, meile rohkem tuntud suurepärase luuletajana) Eesti Töövabariigi ideed (neutraalne, iseseisev riik) selle talle isiklikul esitlemisel 1918nda alguses sugugi heaks, lisades et neil on Eestile midagi paremat;

mis see parem oli, selgus peatselt; see oli Narvas välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuun mida nõukogude Vene kohe ka riigina tunnustas

pöi vaja ruttu tunnustada, sest siis oleks saanud pugeda uue riigi relvadega kaitsmise sildi alla. Ainult jõudu ei jätkunud.

Lugupeetavad teeb daatumid selgeks millal üks ja teine väljakuulutati. Muidu eestlased samastuvad juba soomlastega kes ei tea millal loodi riiklus Soomes. Vabariigi väljakuulutamine ja kommuuna väljakuulutamine, raske või?

mida sa targutad, igav või?;

24. II Vabariigi tunnustamine 18ndal ei tulnud Vene poolt kõne allagi, seepärast seda siin ka ei mainitud;

ja üleüldse tulid Töövabariik (mitte segi ajada Eesti Vabariigiga) ja Kommuuna jutuks vaid selleks, et näidata Kesknädala poolt üleskiidetud Jossi vähe tagasihoidlikumas valguses kui kommenteeritavas artiklis talle omistatud; aru ei saanud või?

veel bolševike programmilisest enesemääramisõigusest rahvastele:

bolševik Anveltile oli juba ammu enne Kommuunat tehtud ettepanek kaaluda punase Vabariigi väljakuulutamist; mis arvatavasti oli ka üheks sotsialistide-revolutsionääride Töövabariigi idee tagasilükkamise põhjuseks; nõnda polnud Kommuuni kiire tunnustamine mingi üllatus; ning ühtlasi vastas see bolševike programmilistele seisukohtadele;

aga niisamuti ei läinud programmiga vastuollu ka Soome iseseisvuse tunnustamine 17nda detsembris kui põhjanaabrite delegatsiooni seda palumas saabus; sommidele anti lihtsalt võimalus näidata, kumb vabariik, kas punane või valge, neil rohkem poolehoidu saab (üsna pea lahvatas ju sealgi (kodu)sõda);

Eestiga käituti vähe teisiti selles mõttes, et kõigepealt tunnustati punast Kommuuni ja alles seejärel valget Vabariiki

http://vapsid.weebly.com/prohvet-karl-reits.html#.Wc6WHI-0N0y

Apostlite teod 10:34 Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: „Tõepoolest, nüüd ma
mõistan, et Jumal ei ole erapoolik,
35 vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda
kardab ja teeb õigust.
36 See on sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele,
kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse kaudu, kes on
kõikide Issand.
37 Te teate seda, mis on sündinud algul Galileas ja siis kogu
Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas Johannes -
38 kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha
Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki
kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga.
39 Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on
teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema,
riputades ta ristipuu külge.
40 Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja
lasknud tal saada avalikuks;
41 mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt
ette märgitud tunnistajaile, meile, kes me oleme temaga koos
söönud ja joonud pärast seda, kui ta oli üles tõusnud surnuist.
42 Ja tema on käskinud meid rahvale kuulutada ja tunnistada,
et tema on Jumala poolt määratud elavate ja surnute
kohtumõistja.
43 Temast tunnistavad kõik prohvetid, et igaüks, kes temasse
usub, saab tema nime läbi pattude andeksandmise.”

44 Kui Peetrus alles neid sõnu rääkis, langes Püha Vaim
kõikide peale, kes seda sõna kuulsid.
45 Ja kõik need usklikud ümberlõigatute hulgast, kes olid
Peetrusega kaasa tulnud, jahmusid sellest, et Püha Vaimu andi valati ka
paganate peale,
46 sest nad kuulsid neid võõraid keeli rääkivat ja Jumala
suurust ülistavat. Siis hakkas Peetrus rääkima:
47 „Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on
saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?”
48 Ta käskis nad ristida Jeesuse Kristuse nimesse. Siis nad
palusid teda jääda mõneks päevaks nende juurde.

Tundub, et "õhuvõngutamist"tahetakse "riigiloomeks" teha. Kui Maanõukogu ajalugu uurite, siis näete, et selle valimiste käigus anti 40% häältest Eesti bolsevikele. Tallinnas isegi 47% ja Narvas 49%. Nagu kogu tsaariimpeeriumis nii ka Eestis toimis "kaksikvõim" - nõukogud ja Kerenski aegsed kubermanguvalitsused. Paljukiidetud "maanõukogu" ei omanud mingit võimu - see oli ka Eestis nõukogude käes, kelle eesotsas seisis Kingissepp ja kellele Poska ametlikult võimu üle andis. Maanõukogu aeti laiali Kingissepa meeste poolt 15 minut pärast töö alustamist - siiski jõudsid nad ennast "kõrgemaks võimuks" kuulutada. Seejuures ei seadnud nad eesmärgiks iseseisvust nagu ka 1988.a.a suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtnud Eesti NSV ülemnõukogu. Nad kuulutasid ennast Venemaa koosseisu kuuluva autonoomse eesti kõrgemalks võimuks. Miks siis seda tähtpäeva nii üles puhuda proovitakse. Aga seetõttu et 24.02 1918 Endla teatri rõdult eesti Iseseisvusmanifesti väljakuulutus oli samapalju riigi loomine kui ka maanõukogu "kõrgem võim". Järgmisel päeval okupeeris Eesti Saksa keisririik, Päts pandi trellide taha, Vilms põgenes Soome kus ta valgete poolt "punase pähe" maha lasti. De facto tekkis Eesti Wabariik alles novembris 1918 kui kindralkuberner Sechendorf Riias tsiviilvõimu Maakogu esindajatele (Päts oli veel vangilaagris) üle andis. Ükski lääneriik seda Eesti riiki ei tunnustanud ja Päts peaministrina anus Briti laevastiku juhatajat Eestit okupeerima ja Briti protektoraadiks tegema. De jure sai Eestist riik alles bolsevistliku venemaa poolt tunnustaise järgselt Tartu rahulepinguga. (Muide enne seda tunnustas Lenin Eesti punaste väljakuulutatud Eesti Nõukogude vabariiki - see aga kaotas sõja Eesti "valge vabariigiga" ja lõpetas enda tegevuse) See, et Balti riikide kodanlike valitsuste tunnustamine uues olukoras bolsevikele kasulik oli - on iseasi..

Kes julgeb eelpoolesitatud fakte kahtluse alla seada???

julgen. Esitatud kuupäevad ja selgitused on küll selged, kuid usub neid tõe pähe vaid ufokad, kel pole maistest tegemistest aimugi.
Näiteks de iure tunnistamine. See ei alga sugugi mõne üksiku tunnustamisest, vaid see seisund võib saada tunnustuse ka tagantjärele. Meie juhul olid 23.02.1918. (Pärnus) ja 24.02.1918. (Tallinnas) iseseisvumiskuulutused OMA AJA tingimustes ja seda ei saa me 99 või 100 aastat hiljem oma tavade järgi mitte millekski pidada. Toon näite ka Catalunya iseseisvuse väljakuulutamise kohta 988.a. Meie tänases mõistes oli see vaid ühe krahvi luul, kuid peale catalàde tunnistavad seda iseseisvumise algaastaks paljud muud teatmeteosed, need aga pole kellegi 1-2 teisitimõtleja haigushood. Näiteks Aschehaug og Gyldendals Store Norske leksikon: ... vestre del, som opprinnelig ble kalt grevskapet Barcelona, ble fra 988 selvstendig.
Vene Vikipeedia: Однако в 988 году по-луразрушеный город без помощи франков снова становится свободным, и Боррель II провозглашает
независимость своего графства.
Nationalencyklopedin 1993: Från 988 var grevskapet Barcelona, som K. ursprungligen hette, helt oberoende av den frankiska monarkin.
Catalunya: Fart com estaven de pagar impostos a París
per res, al març de l'any 988 el comte Borrell es nega a renovar el pacte de Vassallatge amb el nou rei franc
Hug Capet, instaurant la independència dels seus comtats.
Mõned peavad Catalunya iseseisvuse alguseks isegi varasemaid iseotsustusõigusi: ENE: Tähtsaim oli 874 iseseisvunud Barcelona krahvkond.
Tietosanakirja (1912): V. 888 Barcelonan kreivit tulivat itsenäisiksi ...
Brockhaus (1901): Grafen regiert wurde, die sich nach Karls des Dicken Tode (888) unabhängig vom Frankenreiche machten.
Wikipedia: In 987 Borrell II, Count of Barcelona, did not recognise Hugh Capet as his king, making his successors
(from Ramon Borrell I to Ramon Berenguer IV) de facto independent of the Carolingian crown.

Polegi oluline, kas tunnistada Vikit või mitte, ajaloos on need sündmused oma kajastuse ja koha leidnud.
Maanõukogu tõesti iseseisvust välja ei kuulutanud, sest selle ametlik toiming pidi ees seisma. Võimu oma kättevõtt oli samm Asutava Kogu suunas. Olid ju siis ametis asjatundvad õigusteadlased, kellele juba selge riikidevaheline õigus, mida milleks oli vaja. Me ei saa täna takka targutada, et kõik see toimus venemaa Tsaaririigi seaduste vastaselt ning see pole seaduslik. Ka Catalunya iseseisvus pole ette nähtud Hispaania põhiseaduses, kuid ÜRO põhikirjas (1.2.) on rahvuste enesemääramisõigus olemas. Ning samale põhikirjale on oma käe alla pannud Hispaania ja ka Eesti! Mis alusel me siis oleme catalàde iseseisvumise vastu ning rikume teadlikult (= kuritahtlikult!) ÜRO põhikirja aga samas lärmame rahust ja ühtsusest ja õigustest.
Mina pean samuti EV väljakuulutamispäevaks 23.02.1918., kuid ametlikult on selleks valitud päev hiljem, et siis toimus see pealinnas ja suured ninad ise olid kohal. Kui tagasi mõelda, mis oleks olnud siis, kui sakslased oleks jõudnud Tallinna vallutada päeva varem? Kas siis oleks Eesti saanud iseseisvaks 23.02.1918.?
Nii et väljakuulutamise ja saamise vahel on ka vahe. Kuna tänaseks on nood ajad minevik, siis nii tulmalt me seda tunnistamegi.

Samuti peame eristama de iure seisundit de facto seisundist. Mitte alati nad ei kattu ning hoopis meist sõltumatutel põhjustel.

Loomulikult kõik finessid on sõltumatuse saavutamiseks tähtsad kuid tegelt kõik paneb siiski paika jõud kas seda parajasti on või ei ole. Muide oluline on ka vaimujõud näituseks Anveltil elik Suurel Jaanil ja Kingissepal oli relvajõudu piisavalt - isegi linnupriid saksmanni taga ajada kõige rumalamal ajal kuid vaimujõudu paraku nappis uue tööliste ja maatameeste riigi loomise asemel veeriti mingist teksti Kapitalismusest. Kuid eks ühises Euroopas just momendil on kõik need ettevõtmised jõu ja vaimu vahekorrast just käimas. Seega kas Euroopa on demokraatia või räägib ainult sm Mauser.

24.II on tahteavalduse esitamise päev; siiski hoolikalt valitud – hommikul lahkusid viimased punakaartlased, sakslased tulid alles 25nda keskpäevaks; nõnda jäi Tallinnas tervelt 24h iseseisvuse korraldamiseks: manifesti trükkimiseks, üleskleepimiseks ja 25nda hommikul kirikutes ettelugemiseks;

25nda keskpäeval Raekoja platsil toimunud paraadi lõpuks jõudis kohale sakslaste eelüksus jalgratastel; „Meie jõud on nüüd murtud,“ ütles minule Vilms, „kuid mitte Eesti iseseisvus,“ meenutab Konik;

veel samal päeval püüdsid Päts, Vilms ja Konik pääseda Toompeal Saksa okupatsioonivägede juhataja vastuvõtule, kuid kindral teatas, et mingit Eesti Vabariiki pole olemas ja neil pole õigust end valitsuseks pidada;

nõnda oleks 24nda manifest võinud tõepoolest ainult paberiks jäädagi kui mitte järgnevad sündmused poleks iseseisvuslasi võimule toonud; ja olles juba Toompeal võis vabariigi lätteid otsides nimetada nendeks 24nda veebruari sündmused Tallinnas