13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Ajaloo mittetundmine teeb muret
Siil
2009-02-25 09:16:54
TÕDE TÕUSEB - vale vaob.
Ja
2009-02-25 16:31:37
Samuti ei paista nii mõlelegi poliitikule sobiv olema EV iseseisvuse aastapäeva tähistamine.
kindel
2009-02-25 17:34:18
"osutajaid-teemasid" selle artikli juurde ei ilmu.
Ka
2009-02-25 17:42:03
Keskerakonna "eliit" ignoriseeris EV aastapäeva.
lisaja
2009-02-25 18:04:25
Aastal 1940 aeti Päts ja Laidoner eelkõige inglaste ja prantslaste poolt ummikseisu.
Naaskel
2009-02-25 18:53:04
Tõsi 1940-daks aastaks olid inglased ja pranslased Eesti riigi juba oma "kolmikpaktiga" Stalinile mahamüünud. Häbi tooaegsetele inglis-pransus poliitikutele , sellepärast on Inglismaal tooaegsed dokumendid siiani salastatud. Need poliitikud aga kes ei vaevunud tähistama Eesti Vabariigi aastapäeva ,näitasid selgelt oma eestivaenulikust----loodan ,et ükskord ka viimaste eestlaste "silmad avanevad" ega vali neid poliitikuid ja seda Erakonda kui valimised tulevad .
arno
2009-02-25 21:34:58
Aga kas ikka avanevad? Järsku tuleb mõni erakond kes lubab, saate nii palju kui küsite ja veel peale ka ja rüsinal jookstakse selle erakonna järel ... Targad inimesed väidavad, et inimene olla kogu LOOMARIIGIS kõige viletsamni enda vigadest õppiv olevus... Egas muidu visteist korda sama reha otsa ei komistataks.
meenutaja
2009-02-26 11:54:17
On eriti sümboolne,et 1940. aasta 17. juunil kõrvaldasid juudi kultuuriselts "Licht" liikmed Viktor Feigin ja Hermann Gutkin Pika Hermanni tornist sinimustvalge ja heiskasid sinna Rotschildide punalipu.
Aga Washington Post (7.02.1988) toob aga ära tuntud sionist Vladimir Jabotinsky kirja (2.11.1939) oma mõttekaaslastele, kus soovitab palestiinlasi küüditada samamoodi nagu seda kavatsetakse varsti teha balti rahvuste - eestlaste, lätlaste ja leedulastega.
meenutaja
2009-02-26 11:57:50
http://www.realjewnews.com/?p=95
Lisaks veel Vladimir Jabotinsky (Žabotinski) taustast.
Ka-le
2009-02-26 20:43:32
Kas see kes kõige kõvemini karjub - ma armastan Eestimaad on kõige õigem eestlane? Kas sinul oli lipp EV aastapäeval heisatud? Kahtlen. Mõni hindab vormi, mõni sisu. Nägin 24. veebr. reformikate vormirõivas inimesi Kristiine keskuse ees - kes jagasid kõigile sini-mustvalgeid lipukesi - lausa surusid neid inimestele pihku - kas tublid eestlased-patrioodid? Mina ütleksin, et nad provotseerisid inimesi Eesti lippu rüvetama. Nagin mitut inimest, kes ümber nurga jõudes, selle lipu lumehange pistsid või lausa minema viskasid. Nii ei väljendata ei enda isamaa-armastust ja ammugi ei panna kedaki teist Eestimaad armastama. See kõik on väline demonstratiivne külg, mis teeb pigem kasu kui kahju!
arno
2009-02-26 21:47:22
eelkirjutajale täienduseks mõni rida vist viimasest Maalehest. Reporter küsitleb "meie" tuntud dsuudokat Budõlinit vabarigi aastapäeva teemal ja saab sellise vastuse: Küsimus: Kuidas Teie peres tähistatakse sead päeva? Vastus: Ei kuidagi. Ei meie peres ega minu tuttavate poolt on see päev nagu iga TAVALINE nädalapäev... Vastlapäeva jah oleme küll tähistanud. Mul on raske ja isegi vastumeelt seda edasi kommenteerida aga mõelda selle üle tasuks meil KÕIGIL...
töötaja
2009-02-26 22:18:03
arnole
Väga paljudele eestlastele oli see päev tavaline tööpäev, muide!
ARVAJA
2009-02-26 22:28:06
Tere kaaskommenteerijad.
Ma pole enam ammu kohanud valesti kirjutatut. Täna, 25.02.2009, kohtasn Õhtulehes valesti kirjutatud pealkirju. Nimelt: (1) Villu Reiljanit ähvardab šokivangistus! (2) Villu Reiljan vangi? Nüüd soovite kindlasti teada saada, et mis seal siis valesti on. Põhimõtteliselt ei ole midagi valesti. Kõik on õigesti kirjutatud, AGA - siin on üks suur aga, esimene pealkiri (1) (Villu Reiljanit ähvardab šokivangistus!) on esitatud kindlas kõneviisis, aga (2) Villu Reiljan vangi? on esitatud küsivas kõneviisis, aga Eesti keele reeglite järgi ei saa sama(s)le, artikli(s)le, või pealkirja(s)le, viite(s)le olla 2 või enam erinevat lause ülesehitust. Ps. Kuigi see otseselt siia ei puutu, arvan, kaaskommenteerijail on seda meeldiv lugeda ja kaasa arutleda.
to ARVAJA
2009-02-26 23:29:51
/Eesti keele reeglite järgi ei saa sama(s)le, artikli(s)le, või pealkirja(s)le, viite(s)le olla 2 või enam erinevat lause ülesehitust. /
Täpsusta oma pehmelt öeldes "huvitavat" väidet. Erinevaid pealkirju ei peagi siduma mingid "keelereeglid". Pealegi, küsivat kõneviisi pole olemas. On kindel, tingiv ja kaudne kõneviis. Häda korral ka keskerakondlik, kui soovite. Mine parem internetti uitama ja tõmba sealt meile midagi põnevat, Tarmo Eharand. Ole tubli!
Leo
2009-02-27 02:20:48
Leo-kellele,kes seda lehte loeb.1941 palju kooliõpetajaid viidi Suurele Kodumaale,et nemad õpiks õiget ajalugu.Paljut õpetajad ühes õpilastega hakasid 1941.aastal relvaga võitlema uute õpetajate vastu-nimelt Hävituse-Pataljonit-paljut õpetajad langesid selles sõjas paljud surid Siberis-küsimus on,kui palju vanu õpetajaid järgi,kes võiks lastele õiged ajalugu õpedata.Kes julges tollel ajal 1941 ja jälle 1944.aastal oma suud lahti teha-Uued õoetajad said uued koolid-pea teema Marx-Engels-Lenin ja mitte unustada seda suurt tarka ja tarkenõmast meest kes oli Stalin.Juut võib palestiinlasi kolkida nii palju kui ta tahab ei tähenda,et terve maailm ütleb sellest küllalt.Kuid Onu Sam ja see viimane president "Põõsas" ütles,et israelit on valitud rahvas ja neil on käed vaba terroriste häidata.Küsimus on-Kes oli terrorist 1945-46 ja pool aastad 47.Inglased ütlesid kes olid terroristid-tulevased israelased!
arbo to arvaja
2009-02-27 07:18:16
kuna prokurör nõudis vangistust, siis ongi ju kindel, et ähvardab.
kui aru ei saanud, küsi ema käest!
arno
2009-02-27 11:10:45
Aastas on 365 - 366 päeva aga tegelikku ajalugu mainitakse ja sedagi enamasti vaid riivamisi vähem kui KÜMME korda aastas... (VR aastapäeval, Võidupühal , mõlemal küüditmise aastapäeval ja mõnikord ka enne valimisi) Ülejäänud aasta jooksul räägitakse ajaloost vaid VALIKULISELT või üldse VAIKITAKSE... samas kurdtakse meie noorte väheses ajalootundmises. On vana rahvatarkus, et paljalt KURTMISEGA midagi ära ei lahenda aga tegelikke samme ... kes neid astuks või mida mida ette võtaks?
ARVAJA
2009-02-27 21:19:02
Kuidas sina siis nimetad
lauseid: (1) Kas ta tegi seda? (2) Kas ta tuli sinna õigeks ajaks? (3) Kas ta on suuteline oma lubadust täitma? Mina nimetan seda küsilauseks ja kuna lause on esitatud küsimuse vormis (küsivas kõneviisis). On tõesti olemas kindel, tingiv ja kaudne kõneviis. Aga ei maksa juuksekarva lõhki ajada. Mina otsustan lause vormi järgi, millise viisiga on tegemist. Näiteks hüüumärgiga (!) lõppevad laused on hüüdlaused, ehk siis hüüdevkõneviis. "Täpsusta oma pehmelt öeldes "huvitavat" väidet. Erinevaid pealkirju ei peagi siduma mingid "keelereeglid"." Need ei olnud ju erinevad pealkirjad, üks pealkiri (1) (Villu Reiljanit ähvardab šokivangistus!) viitab ju artikli pealkirjale (2) (Villu Reiljan vangi?), ei ole ju erinevad pealkirjad, vaid kaks erinevat sama artikli pealkirja, millest esimene viitab artiklile ja teine on artikli enda pealkiri.
to ARVAJA
2009-02-28 00:00:02
Tarmo Eharand on tüüpiline kesik, üritab arendada miskit keeletadust, kuigi elementaarsed eeldused selleks puuduvad.
to ARVAJA
2009-02-28 09:58:19
Kui Sa räägid küsivast kõneviisist, siis on arvatavasti olemas ka hüüdev kõneviis!!! Kahtlev kõneviis... On olemas ka savisaarlik kõneviis, arvajalik kõneviis, jne.
|