Huvitav, et Jüri Kuuskemaa ei tea, et sellel kuulsal maalil ("Hommik männimetsas"), mida rahvasuu "Kolmeks karuks" nimetab, on tegelikult neli karu. Vaadake ise, kui ei usu.

Tõstaksin isand Kuuskemaa, suure osa tõsieestlaste pühapäevahommikuse raadiolemmiku (kuulame pidevalt tema saadet "Memoria"), kirjutisest esile ühe väga kurvaks tegeva lõigu: "Ent aeg on nii palju edasi läinud, et kujutav kunst on asendumas installatsioonide, performance´ite ja videodega. Koguni mõned meie kunstiakadeemia [au ja kuulsus meie rusustatusest tõusvale EKA-le! - minu märkus] professorid väidavad, et kunstnikuks saamiseks pole enam vaja osata ei joonistada ega maalida. Moodne kunst ei püüa olla ei kujutav ega kaunis. Sotsiaalkriitiline suund ja literatuursus on küll samavõrd moes nagu omaaegsetel peredviižnikutel, kuid sellises vormikõnes, millest suur osa kunstipublikust aru ei saa. Põhimõte „Kunst kuulub rahvale" on hüljatud."

Tunnetades isand Kuuskemaa meelehärmi ja talle kaasa elades, seisatun mõttes tema kõrvale ning meenutan sügavas tänumeeles neile kunsti- ja muuseumiinimesi ning oma häid õpetajaid, kes on meile kinkinud kauneid hetki, täis tõelist kaunist kunsti, mida nüüdne Kivi-akadeemia püüab, nii kuidas vähegi saab, meie meeltest välja juurida.