pika jutuasemel oleks Antts võjjnd äramajjni et raha kogusest tähhtsam on selle vasstavus kaubale ning riti just nõuttavalekaubale . samuti seda et ajalises võrrdluses onn ülldanndmetest tähhtsamad suhhtarvud ning inimrühhmade majanduslik suhe .

Lahe luhemine . Aga mõtlemist tekitasid mõned seigad. Esiteks kui euro liitu astus n.t Eesti ,siis kroonide väärtuse ümberhindamine eurodeks ja selle koguse juurdetrükk ei ole ju emissioon . Rahamassi väärtus ju kogu areaali ulatuse jääb konstandiks.Või isegi vähendab koguväärtust ,olenevalt vahetuskorsist ja selle tagatiseks olnud likviidsetest varadest.
Teiseks : raha juurdelubamist turule ei tohiks tekitada ei iive,hinnatõus ega ka raharingluse aeglustumine vaid kauba ja teenuste massi juurdekasv
.Tasakaalustatud majanduses ei saa raharinglus aeglustuda ja kui saab ,siis on selles juba sees üleliigse raha tekitatud hinnatõus ja ringluseks mittevajaliku raha kogus. Mida rohkem jääb kasutamata kasumit seisma ,seda kiirem tuleb hinnatõus.
ESM taoliste vahenditega raha ringlusest kõrvaldamine aga on alus majanduse elavdamiseks. See loob ju vundamendi laenunõudluse kasvuks ja võetud laen tagab jäigema kohustuse ennastsalgavalt töötada.

mõttlikule
majandust ejj elavda rahaulga kassv võj kahanemine vajd n'õudmine, k'aasa'arvatud uue turu lejjdmine . kujd ka selle täjttumisel jääb ikkagi elavdajaks n'õudmine .

Nõudlus kui selline on alati vajaduspõhine ja just nõudlus tekitab kauba ja teenuste tootmise kasvu

Arvan, et siiski nõudlust ei teki, kui raha ostjal ei ole, tööta nii ennastsalgavalt kui suudad. Kroonid vahetati eurodeks, emissiooni ei olnud - nõus. Kuna näiteks kinnisvara hinnad on eorodes nüüd sama numbriga kui olid kroonides, siis see tõestab seekord küll midagi muud: ka siis kui emissiooni ei ole, võib tekkida 1500% hinnatõus.

aga siin ehk ongi mõtlemise koht. Kui nõudlust ei teki ,siis vaid sellisel juhul kui raha pole . Üleliigse raha olemasolul tekib nõudlus ja kui turud märkavad liigse raha teket ,on hikkad koheselt tõusualdid. Hinnatõus ,millest räägid ,ongi tekitatud läbi pangalaenude,eurotoetuste ja muude kombinatsioonide ,mis viisid kiirele hinnatõusule . UUe raha juurdevool tõstab hindasid veelgi .Samas ei lase odav dollar ka ESM il raha kürvaldajana edukalt töötada,kuna esiteks pärsiks see Euroala eksporti ja teiseks viiks enamuse euroala riike suurde viletsusse. Ainus võimalus on vaid edasi liikuda ja reha turgudele edasi paisata,tulgu siis mis tuleb.

kuj pole raha sis ej tähända se ülttse n'õudluse p'uudumist, siis on tegemist võjmetusega oma n'õudlust rahuldada .
ooppis p'eenem värkk on liikkse rahaga . siis tuleb männgu küll n'õudlus ent ajnult vormiliselt . sest sisuliselt mis kasu on sellest kuj rikkuril on 10 autot, 5 pesumasinat, 10 telekat, 5 r'aali, 10 moblat jne . kasutada saab ta korraga ikkagi ajnult ühht . ülejäänu on lihhtsalt vanaraua ladu . ejj ela ju 'rikkamalt' ka see lapps kellel kusskil kolikammbris 100 mängukaru võj 50 autot . igavene unnik lausa pärsib lapse sihipärast tegevuslikku rakendatust ehk arengut ülldiselt sest ta elab kasutamiseks tarrbetu koli unnikus .
onn ammu t'eada et igasugune raha j'uurdetoottmine tingib kohe ka selle väärttusetustumise ning viimase aste sõlttubki raha liikksusasstmest . aga rahvas kuj tarrbia ja isegi pankkurid ja majandusmehed ej suuda alati talutavates p'iirides innata n'õudmise ja pakkumise vahekorrda ning sellest on tingitud ka majanduslikud plahvatised ehk mejjemõjsstes masud . s'eega muuttub majandus lajjneliselt ka siis kuj ta t'eaduslikult on suhhteliselt kõrrgemal tasemel (labida'asemel onn esku) . aga lajne on rahhvale ikka talutavamolld kuj minngi terav sakk 'alla võjj üles . jusst järsskus k'aasab ka tervamajd ällbäjd ning nejsst paranemine nõuab rohhkem 'aega ja v'aeva . nagu pr'aegu mejje vennasvabariikkides l'õunamajjl .
majandusnäjttajate muuttumisele annavad veel öhe oobi igatsortti sahkerdajad . need on pankkurid ja muud toodete ja t'ööjõu vahendajad . kaa p'iisab võj lahhtilassta lora euro väärttusetustamisest kuj suur osa kipub oma eurosid veel ullema rahavasstuvahetama . ka see mõjutab turrgu ja inimeste käjttumist oli ju mejjegi televenndade markkadenali ere näjdä inimeste rumalusest ja kasuahhnusest .
ja tagatipuks raha sukas'äärdäkoguvad tegelased . arrvan et ENSV's t'aolist kogumist kujj ajjgust polttki . sest siis oli inimese edasine elu kinndlamalt määratud ning tänavale saj k'eegi j'ääda vajd ennda tunngival tõrkkumisel . olen ise tunnistajaksolld kujdas Tarttus linnakomiteesst elistatti et looge kassvõj minngi kohht j'uurde aga see selsimes peab tööd s'aama . s'äädusega rihitaklkse se asi juba ülalpool korrda . se ej käjjnd kül minukohhta, olin säl juhuslikult mujjd assjuajamas .

aga tõsiasi on see et mida rohhkem raha on käjjbält väljas seda pettlikuma pildi rahast saab . ikka 'aegajalt samuti lajnetena tungib se sukasäärä raha majand'usse ja taas on tasakaal mõneksajaks rikutud . öheinimese p'aarsada eurot mujdugi runnda ejj anna aga sadade tuhandete raha juba märgatavalt . ja eks se tojmi samam'oodi ka p'öördvõrrdelises olukorras ehk kujj on võlad . pankkade võlad maksab k'inni küll rahvas aga paljude eraisikute võlad jäävatki üvitamatta .
s'eega on vajadus vormiline ja sisuline . vormiline vasstab võjmalusele ja sisuline vajadusele . kuj mull on võjmalus aga p'uudub vajadus sis ma seda kolu ejj osta . kuj ma aga söön mitte n'iipalju kuj vaja vajd kuj palju mahub sis ka sellega olen oma koha liiduvabariigi majanduses äramäärand .

Nõus kommenteerijatega, aga päevakorral on tööinimeste lahkumine ja selle seos raha kõrvaldamisega ringlusest. Kui Hiinas 400 miljonile poole sajandiga liitus miljard elanikku, kas siis nad saavad hakkama nüüd ikka sama jeenide kogusega, mis oli käibel enne rahvaarvu suurenemist? Kui ringluses olev raha kogus ei ole kuigimoodi sõltuv riigis elunevate inimeste arvust, siis neid euro tugevdamiseks suunatavaid miljardeid võiks olla isegi enam kui hädalistel vaja.

pisut keelelist teavet:
Tsunkkuos on käjjbäl Ü''ANN, Nipponis ENN .
mejje keeleklikk nõuab mejltt vigaste vahenduskeeltetõttu samuti vigasejd sõnakujusid nagu 'jü''aan' ja 'jee.n' . aluseks onn 'ääldamatu 'y' mida mejjl võhiklusest onn akatud 'ääldama 'j' - yuan, yen .
ü''ann on tegelikult 1 silpp aga mejjl pole sobivat 'uuläälikutähistavat tähhtä et ü+a lugeda öheks silbiks .

veel 5 aastat ja Ü"ännist saab hüään, mis pistab aplalt kinni kogu maailma valuutad. Ilma ühegi erandita.

Tahaks lisada,et inimeste juurdesõnd või nende arvu vähenemine ei ole otseselt seotud raamassi suurusega majandusruumis,sest inimmass pole kaubaartikkel ( ärgem arvestagem siin inimkaubandust) Raha tekib juurde vaid kaubavahetusest ja ka siis peab eksisteerima ekvivalent millega võrrelda kauba väärtust rahas. Kauba müük annab raha korraldajale võimaluse ja ka kohustuse muuta sissetulev valuuta kohalikuks rahaks ja kui seda nt. vahetada pole siis tuleb juurde trükkida.
Nii siis raha saab teatud riigi raharingluses olla just nii palju kui on kaupa ,inimese sünd ei saa olla raha tekkepõhjuseks .
Tahtsin aga lisada hoopis midagi muud ,aga läks meelest ja ei suudagi enam meenutada.
Tahaks vaid lisada,et sellised artiklid on alati teretulnud ja näitavad ka tavainimesele ,mis tegelikult on toimumas ja kuidas maailmavaluutade vaheline sõda meid vaesustab ja kuidas dollari õitseaeg hakkab kustuma ning et selle maailmaraha langus tekitab ohtu kogu Maale.

Inimmass vajab raha, et toota ja tarbida, so ellu jääda. Kui hiinlased oleks miljardilise rahvamassi tegevuseks hakanud USA pankadest raha laenama, oleks nad nn finantsdistsipliini raames tegelenud nüüd protsentide tagasimaksmisega ja jäänud kängunud agraarmaaks kus tööstust on võimalik arendada ainult välismaiste investorite rahadega.
Lisaks, et kaup ei teki iseenesest, kui selleks ostuks ka raha on, on vaja inimest kes kauba toodab. Inimene on primaarne.

Inimene on primaarne, ahned võimurid peaksid olema sekundaarsed. Või nagu ütles Obama, et pankurite ahnusel ei ole piire.

Sellisel juhul oleks tark tuletada valem ,kui palju iga juurdesündinud inimese kohta tuleks koheselt raha juurde trükkida ja kui palju kellegi surma korral ringlusest kõrvaldada. Inimene on primaarne vaid ja vaid siis ,kui ta on olemasolevate vahendite arvelt midagi juurde loonud.´Vaid lihtsustatud taastootmise arvelt saab luua laiendatud taastootmist,mis tagab raha juurdetrüki ja siinjuures majandusel ei sooja ega külma kui palju suusid süüa tahab. See ,et raha igas asendis juurde tehakse on tekitanud hinnalaviini ,mida eiam peatada ei suudeta ja trükkimine on muutunud lausa majandusharuks omaette.

raha pole minngi toottmise alus . vahendejd toodeti sadu tuhandejd aasstajd 'enne rahajuurutamist . raha on vajd mugavam vahend assju nende tinngväärttuse järrgi vahetada, ej pea alati pooltt siga seljaskanndma et sellest känsakas vahetada kinngade võj moblavasstu .
raha p'uudus aga sejsapki selels et ta pole alati kaubaga 1:1'ses vasstavuses ehk raha s'isse pole näha kas tall onn ikka see väärttus mis t'alle omistatakse . kuj ma vahetan tüki liha karttulitevasstu sis ma nään nejjd mõlemat ning otsustan ennda väärttusinnangu ja vajadusepõhjal . raha aga on nimetu, selle väärttus sellgub alati teattud ilinemisega kuj n'õudmise ja pakkumise vahekorrd lähäb tukksi .

mõned lehed tagasi öheskohas ma luulutasin võjmalusest et raha unnik liiduvabariigis on pidevalt ükks ning osakud inimestevahel muuttuvad sõlttuvalt nende panusest ja sotsjal''isstlikust toettusest ühiskassast . igatahes pole s'eegi võjmatu .

Selgituseks: praktikas juhtub pahatihti nii, et inimene, kes midagi juurde ei loo, saab üsna suure tüki sellest rahapatakast. Näiteks pankur, midagi käegakatsutavat tema tööga ei kaasne. Peaks tekkima - see on kindlustunne, kuigi sisuliselt on pangandus oma olemuselt riskiga seotud ja seega ebakindel, sest tegutsetakse põhiliselt võõra omandusega. Vastupidi raha juurdetrükkijale, kes tekitab ebakindlustunde, sest mingit tunnustatud valemit sellel emiteerijal ju ei ole. Praegune hetk tõestab, et pangandus toodab siiski ebakindlustunnet. Et siiski kontrolli tuleviku üle omada, peame umbkaudu arvutama, milliste inimkaotustega peame arvestama, so mitu kaubatootjat ei saa oma tööd teha, sest rahva ostuvõime langeb tänu ringlusest kõrvaldatavale ringlusvahendile.

Kui me piiramatult raha juurde trükiksime, siis oleks see nagu klassikaline väljapressimine: anna palju annad, alati on vähe. raha on kauba ekvivalent. Mida suuremat lisaväärtust luuakse, seda suuremaks muutub raha väärtus ja seda odavamaks muutuvad kaubad.
Nii lihtne see ongi.

Ansu viimase kommi viimase l'ausega ej saa mitte nõusstuda . sest kuj rahakogust kuj rinnglus vahendit vähändada sis ooppis vasstubidi - raha muuttub väärttuslikumaks . sest sellele on suurem n'õudmine . teattage et rohhkem v'iina turule ej lassta, kohe kerkkivad innad tuhendetesse .
kujj aga raha ülttse rinnglusest kõrvaldada nagu pakub Antts sis mille eesst sa ülttse osstad ? võjmalik on siis vajd vahetada võj kasutada minngit aseajnet, näjttäks kaartte .

Kahjuks ei ole tänane pankur enam kaugeltki vaid raha laenaja ja sellest saadava vaheltkasu arvelt elatuv . Pangad on asunud agressiivselt tegelema majanduse ja kinnisvaraga. Kui näiteks pankur virtuaalraha kasutades omandab väärtusliku kinnisvara . Kas ei tähenda see ,et raha pole enam ekvivalent vaid juba panga poolt loodud väärtus . Kui nüüd see pank selle kinnisvara müüb teise riigi kodanikule kus on käibel mingi teine valuuta ja toob seega riiki valuuta ,ning vahetab selle oma valuutaks. Mis sellisel juhul on juhtunud (?)Raha ei ole enam kaugeltki see ,mis ta oli kunagi ammmu. Rahale on tekitatud reaalväärtus ja seda väärtust turule tuues hävitataksegi riike ja majandusi.