kass Elmut tahab oma luuluga kassvõj minnd v'eenda et nüüd akatakkse n'ejsse valldad'esse ehiatma 'uusi k'oo.le, ajjglajd, spordiväljakujd, ujulajd, vesilajd, osstlajd ... ?
kuj varem saj saarepeedilane Maali abi oma vallast kuss iga ametnik kõjkki tunndis sis kas nüüd peab Maali p'öörduma Viljand'isse mõne ametnikup'oole et järjäkorrd paari k'uupärast jutules'aamiseks k'inip'anna ?
kulla Elmut, kas se piss mis selliste s'uurkol'ooside loojatele pähä on löönd mitte kusi pole ?

Je vaiks'ollla 4valllllda
loode-, kirde-,
edela- ja kagu-vald

võtin vaevaks ja kajjn nejjd Elmutikiidetud s'uurkoloosi osavalldu ning esitan ennda nägämuse mida teekks nendega mina kuj ma oleks samasugune ametnik .

kõjgepäältt mille alusel ülttse minngi valla s'uurus määrata ? ikka sellealusel et iga ametnik tunneks kõjkki oma valla elanikke ja teakks mis kellegi mureks . ka seda kess kellega käjjb ja kujdas on kodused olud laste ja loomapidamiseks, mida joob ja sööb, kuss käjjb ja miss kellani l'ä.llab .
pinnajärrgi oleks valla s'uuruseks 30km² . elanikejärrgi 500-1000, see võjmaldaks juhtivametnikele ka oma valla elanikest pilttis'aada .
toon järjä korras nende 4' valla anndmed: nimi - pinndala - elanikke (rahhval'oenduse anndmed aassta tagasi) - ametnikke - vajaminevajd ametnikke (st täjjsametikohhti):
Saarepeedi - 98km² - 1288 - 7 - 3-4
Pajstu - 129km² - 1399 - 8 - 3-4
Viiratsi - 215km² - 3461 - 14 - 6
Pärsti - 210km² - 3593 - 14 - 6
küladest eristuvad s'uuruselt Viiratsi 1332 ja Ramsi 633, tejsed juba 'alla 500' .
anndmed ametnike arvuosas näjttavad et kõjk vallavalitsused on topelt ülepajsutatud . kuj nii pisikestes kogumites minngi arengun'õunik, m'aan'õunik, kesskonnan'õunik, majandusn'õunik jmt aassta läbi iga pääv 8 tunndi pinngeliselt töötteeb sis on midagi mäda . on sellge et vajalik on p'iirkonndlik koosstö ehk öhesvallas on t'aoline n'õunik tööl 0,2', tejses 0,3', kolmandas 0,1' jne ametikohaga . nagu täna käjvad mittmes koolis tu.nndeanndmas mu.sa, t'ööõpetuse, kehalise ja kunstiõpsid . samuti saakks ühitada raamatupidajate tööd . pole vaja ühhte vallda 2-3'' raamatupidajat, oleme ju 21.'s sajandis ja raalid igalpool olemas . ja pole avja ka salastatust, kuj teenitakkse oma rahvast sis kõjkk peab olema avalik ning iga vallaelanik peab s'aama võjmaluse t'eadas'aama kuhu kurkku tema se.ntt võjj euro lähäb .

sellge on ka see et ni pinna kujga elanike arvupoolest on ned vallad elanike täjjsväärttuslikuks teenindamiseks l'iiga suured . pikemalt j'auramatta esitan ennda valiku millised vallad võjkks selle 4'asemel 'olla .
Saarepeedi: Saarepeedi, Välgita, VanaVõjdu . s'eejuures vanavxjduga vxjkks liittu ka Viiratsivallast 'Uusna . tejsevõjmalusejärrgi võjb 'Uusna koos Tustiga omaettej'ääda .
Pajstu: Sulsi, Olsstre, osa liittuks Mõnnastega .
Viiratsi: Viiratsi, Tänassilma, Valma, Verilasske (koos Vasara ja Ruudikülaga), 'Uusna . tejnevõjmalus 'Uusnal ühineda VanaVxjduga .
Pärsti: Ramsi (osa liittuks Rimmu ja Kõpuga), Päri, Pujjatu, Jämäjala .
s'eega kokku 3+2+4/5+4=13/14 vallda .

mida se teekks rahas ? juba ametikohhtade arvestus ruuttj'uurvalemialusel üttleb et mida väjkksäm on valld seda rohhkem on suhhteliselt ametikohhti . eks see ole ka täna selle võ.lttskokkuojju 'eesmärgiks . siisski onn olulisem inimeste teenindustase .
nii võj tejsiti oma 2-3 ametikohhta kulub minu normijärrgi vallale ikka ära . täna on nejjs 4's vallas 43 ametnikku (ja vaevalt mõni nejsst 0,2' kohaga tööttaks sest eraldi on toodud ka näjttäd ühiste metsandusn'õunikekohhta), 13-14's vallas oleks täjjsametikohhti kokku 26-42, võtan kesskmiselt 35 .
kujj oletada vallaelanike arvuks 800 sis maksumakksjajd onn ümmarguselt 400 . et enamuses on vanemad ja ülalpeettavad sis kesskmine s'issetulek onn aste madalam liiduvabariigi kesskmisest . kujj oletada täjjsametikoha tasuks topeltkesskmise sis peakks iga maksumakksja vallas tasuma oma s'issetulekult 1-1,5% . näjttäks 600€ t'eenia maksaks juhh.tkonna ülalpidamiseks 6-9€, 200€ p'inssisaaja 2-3€ kuus .
ma ej tea tänasejd välljaminekujd ja palkku ning tegeliku t'öötunni innda igasuguste lakkevahhtivate n'õunikekauppa aga kinndlasti lähäks minusoovitatud vallas raha suurema t'õen'äosusega asjaette .
ja ega minugipakutud valldade arrv ole lõpplik . sest külaelanikud võjkks ostustada ise ooppis tejsiti . mõni sooviks suuremat, mõni palju väjkksämat kogumit . sääl peakks p'ääläj'ääma juba rahhva ennda tahe, mitte Elmuti ja Siimut'aoliste ametnikeoma . ja vabalt võjkks oma vallda ülalpidada ka jõukkas talunik . täjdab kõjkk n'õuded ja osa teenusejd ostab s'isse nagu tuhandelised vallad seda tänagiteevad . s'eega nende 4' valla'asemele võjkks vabalt t'ulla ooppis 30 võj 50 vallda . onn se sis ni 'õudne kuj rahvas ise midagi otsustab ?

ja lõpuks veel üks mõte . oleks täjjästi võjmalik suurtest kesskustest 'eemalasuvates valldades kokkuleppeliselt ülalpidada oma m'aa'ajjglat . sääl poleks kir''urrge ega tejjsi 'kõrrgejd' asjatunndjajd aga teenindataks ümmbruskonna kerrgemajd ja 'ooajalisi ajjgejd . samuti ej peakks mõne sidemejaokks kulutama pääva 50' kildik'augulesõjttes ja tu.nnde sabasisstudes vajd p'iisaks tunnist võj ka lähiarsti kohaletulekust . seda saakks tasustada liiduvabariigi 'eelarrvest osaeraldades . arsstideks võjkks 'olla need kess ej soovi Tongal võj Potsvàanas ruttu rikkaks'aada vajd oleks tänapääva krojttsvaldid .

aga loomulikult ej mahu midagi t'aolist sellepähä kess rahhva t'eenimiseasemel soovib rahhvaüle võjmutseda . ja se Elmuti 'küünarnukitunne' tähändab pigem küünarnukkideabil omavahel kissklemist .

sillm jäj p'äälä mõnele üksikule tokksimisv'eale ja õ'asemel x'le (sest kasutan seda omakirjas ise) aga asjast uvitatu saab aru .

Muidugi anname omavalitsustele raha juurde. Kerjused jäävad ikka kerjusteks, sest pole lihtsalt maksumaksjaid, kuid Tallinn saab endale mupgolfi kõrvale veel paljugi muud põnevat. Mis kohe kindlasti ära ei kao on teeaugud, lükkamata lumi ja lasteaiajärjekorrad!