Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Sõjapõgenikud ja rahupõgenikud

paadipõgenik  2011-05-18 10:16:55
Aastatel 1943 - 44 evakueerisid rootslased sakslaste nõusolekul 6 000 eestirootslast. 1944. aasta hilissuvel alustasid sakslased oma pooldajate evakueerimist Rootsi. Läbirääkimisi Rootsi võimudega põgenike küsimuses pidas Saksa välisministeeriumi ametnik dr. Kleist. Rootsi laevastik sai loa läheneda Saaremaale Karala piirkonnas, kus sakslased avasid 10 - 15 km pikkuse rannalõigu põgenikele. Sakslased andsid endale aru, et kõiki pooldajaid ei suuda nad evakueerida. Rootsi politsei, kes registereeris saabunud põgenikke, hoiab nende isikute andmeid ja tausta siiani saladuses. Ka USA missioon Rootsis abistas põgenikke Baltikumist. Ametlikes dokumentides näidati, et raha eraldati juutide päästmiseks, kuigi juute põgenike hulgas ei olnud. Muidu poleks raha ja muid vahendeid lihtsalt eraldatud.
Rootslaste andmeil jõudis 1944. aasta sügiseks Rootsi umbes 25 000 põgenikku Baltikumist. Neist 23 000 olid pärit Eestist, Lätist 1600, Leedust paarsada ja ilmselt oli vähemalt osa neist kirjas ka juutidena. 1946. aasta veebruari algul andis Rootsi 146 Saksa sõjaväes teeninud eestlast – lätlast Nõukogude Liidule välja.

Ants  2011-05-18 20:19:46
"Paadipõgenik" vist ei olnud veel sündinud kui 1944 aastal põgeneti .Naeru koht--- Sakslased alustasid "oma pooldajate" evakueerimist 1944 aasta hilissuvel Rootsi ?????? Kas oled idioot ,et lollusi suust välja ajad ? . Ainult Eestis elavad rootsi kodanikud lubas sakslane Rootsi evakueerida --mitte eestlasi . Rootsi põgeneti küll kuid ainult paatidega ja ka kalalaevadega kusjuures saksa piirivalvurid tulistasid põgenike keda nägid . Kogu rannaäär ja saared olid täis põgenike naisi lapsi, mehi mõni üksik . Mehed võitlesid "Sinimägedes" püüdes hoida kinni venelasi ,et rahvas saaks läände põgeneda. Mina olin siis poisike kuid ka ema ja õega mereääres lootuses ehk mahume mõnda paati . Asjata ei mahtunud ,kuid põgeneda püüdsid kõik kellel võimalik , veel värskelt oli meeles venelaste jälgid mõrtsukatööd Eestis 1940-1941 a. vene hävituspataljonid ja küüditamine . Ära aja siin "mullikesi" kui omal aimu pole mis toimus tookord .

Kojujäänu  2011-05-19 00:57:16
Tänases vabas Eestis on võrreldamatult parem elu, kui venelaste okupatsiooni ajal. Vene ajal oli kõigest puudus, aga enim rõhus totaalne vabaduse puudumine. Elati ühtses üüratu suures vangilaagris, kus vaimne terror inimliku individualismi ja valikuvabaduse üle rõhus kõige jubedamalt. Praegu olen õnnelik ja naudin igat päeva oma vabal kodumaal.

Maragratt  2011-05-19 13:22:28
Maragratt. "Paadipõgenik" Sa vist oled sündinud "Kuu peal".Niisugust prahti mida sa kirjutasid olen palju lugenus Kesknädala ajalehest.1943.aastal ma olin Vormsi saare peal ranna valdur.Meie eestlased,kes seda tööd tegit lasksid liiga palju Vormsi saare elanike põgeneta Rootsi ja tagajärg oli,et sakslased panid meis vahi alla ja meid viidi Haapsallu,kus panti meid keldri kinni.Järgmisel päeval viidi meid saksa valvurite all jaama ja järgmine peatus oli Irboska.See kord meie pidime valvama Eesti-Vene piiri.Mis "Paadipõgeniku" ainuke lugu on.Rootslased ulatasid sinnapõgenenud endised sõdurit välja venelastele ainult üks mees pääses ära ta lõi pleiatsi oma silma!Ants ära unusta eestlaste ja juutide hävitusepataljonite veretöid Eestis 1941.Eriti verine Pastarnak!

Magnus  2011-05-19 13:23:03
Miks küll siis, kui vabas Eestis on nii võrreldamatult hea elu, siit nii palju inimesi pageb - hakkab lausa rahupõgenikeks? Kas põgenetakse totaalse vabaduse käest - tore vabadus kehvalt elada?

Näiteks täna esitas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon arupärimise sotsiaalminister Pevkurile: millega päädib meditsiiniõdede järjepidev väljavool Eestist?
Nii noored kui ka vanema generatsiooni meditsiiniõed eelistavad Eestis töötamise asemel lahkuda välismaale. Nende lahkumisest on saamas peatselt veelgi teravam probleem kui arstide äraminemisest.
Kui näiteks Rootsis on 1000 elaniku kohta 18,9 õde ja hooldusõde ning Soomes 16,5 õde, siis Eestis kõigest 7,1. Nii on juba praegu, aga "üha paremaks" see vabaduse nautimine läheb.
Eestist lahkub aastas rohkem meditsiiniõdesid kui neid juurde koolitatakse. 2010. aastal võttis Terviseametist dokumendid välja 201 õde, samas kui diplomi sai vaid 150 inimest.
Mida oskab sotsiaalminister kosta sellest, kas on loota, et meditsiiniõdede palgad tõusevad tagasi vähemalt kriisieelsele tasemele? Sest lahkumise peapõhjuseks on madalad palgad, kehvad töötingimused ja suur töökoormus. Häda on nii suur, et lisaks kärsitutele ja üleilmset tööturgu sinisilmselt uudistama tõttavatele noortele on nüüd hakanud ära minema ka õdede vanem põlvkond.

Kuhu me oma hää ja vaba eluga oleme sedasi jõudnud ning kuhu veel edasi läheme?

Tööandja  2011-05-19 14:00:30
Eelkõige lahkuvad hõlptulu otsijad, kes tahavad ei millegi eest ministri palka. Olid minugi juures tööd otsimas mitmed "soss-sepad", kelle tööpanus vastas hädavaevu alampalgale, aga nõuti KORDADES suuremat tasu. 80% tööotsijate tööviljakus jääb nii madalaks, et nad ei küüni isegi töötu abiraha määrani. Kuidas on võimalik maksta nt. 500 euri töötasu, kui töötaja tööpanust saab tellijale müüa vaevu 100 euriga???

Ennustus: need "saagi jahil" med.töötajad lõpetavad bordellis või kusagil kolkas hooldekodu "siibri-spetsialistina".

kysija  2011-05-19 14:13:45
Aga ikkagi tahaks teada: mis saab Eesti tervishoiust, kui "saagijahil" medtöötajad välismaal kurvasti lõpetavad? Kellega neid asendatakse?

Jaanus  2011-05-19 14:30:37
Eks Eestist lahkujaid on ka sellepärast palju, et aastatel 1934 - 1991 oli lahkumine Eestist raskendatud. Vaid aastal 1944 tekkis väike võimalus.

tegelikkus  2011-05-19 14:33:39
http://www.ohtuleht.ee/427394
Eesti noorte ainus võimalus: lahkuda välismaale.

tegelikkus  2011-05-19 14:36:47
Õige link.
http://www.ohtuleht.ee/427398

kysijale  2011-05-19 15:33:29
Vastus peitub lõbusas laulukeses: "Kes on rikas... kes on vaene..."

Ants   2011-05-19 20:13:25
Jaanusele väike täpsustus aastatel 1934-1940 ei keelanud mitte keegi Eestist lahkumist . Võta välispass ja mine . Aga alates 1940 aasta vene okupatsiooniga tõesti enam kedagi minna mujale riiki (peale Nõukogude Liidu )) ei lastud

selgitaja  2011-05-20 11:17:44
to Ants
Enne 1940. aastal alanud okupatsiooni polnud Eestist võimalik lahkuda - Pätsu režiim oli välispassid tühistanud. Kes siit pääses, tegi seda illegaalselt, end sakslaseks nõidudes või riiklikke eriülesandeid täites. Seetõttu saigi pühamehest president anda oma riigi Stalinile üle n.ö täies isikkoosseisus. Olnuks Eestist võimalust välja pääseda, oleks okupatsiooniohvreid olnud hulga vähem.

Maragratt  2011-05-20 13:06:53
Maragratt to selgitajale.Ajad jälle tühja tuult taga.Kuidas oli,et enne sõda nii palju eestlasi tulid Austraalia?Keegi ei keelanud Pätsi aeg Eestist lahkumist!Kui pileti jaoks raha oli olemas sa võisid minna kuhu tahtsid.Paljud tulid Eestisse tagasi,enne,kui venelased võtsid võimu üle.Paljud ostsid endale välismaalt teenitud rahade eest talud.Kahjuks kui venelased tulid nad kaotasid oma talud ja mõned saadati Siberi.Kuidas ma seda tean?Kui ma Austraalia tulin siis oli üks mees minuga ühes laevas kes teenis Ameerikas heads raha ja Eestisse tagasitulles ostis omale talu.Austraalias ta pidi kaks aastad teenima kuhu riik saatis sind.Kui ta kaks aastas möödus ta ehitas endale kana farmi.See oli eestlase elu tolkorral!

:)))  2011-05-20 15:09:50
Maragratile

Ära aja udu.


to maragratt and others  2011-05-20 15:32:44
jah,n niru küll kui kogu elueesmärk,õigemini elust arusaamine ,mõtted,tunded,püüdlused ja Aeg on allutatud unistusele ehitada kanafarm.
Nõukaajal vihati just seda-st.see oli su töölkäimise aeg-aeg,mis kulutasid tööle,mida pidid tegema,et elatusvahendeid teenida.Arvati ja usuti,et see selline töö on sundus,mis kasvab välja nõuk.ideoloogiast ja korrast.,et see võtab ära su unistused ja võimalused.Aga see tööoli sul olemas alati,kui ühest kohast ära tulid said teises ikka.Ja selle rahaga oli naljaasi ära maksta korteriüür ja toitu osta nii palju kui kulub.Tööpäev oli 8 tundi töölistel ja 9 valgekraedel ja ülemustel ja loovtöötajatel 10 kuni 24 nagu ikka.Unistused ja võimalused aga võtsid ära inimesed meie ümber.Trügimisvahendid olid veidi teistsugused kui nüüd.Aga inimesed meie ümber pole ju muutunud.

Ants  2011-05-20 16:33:43
Maragratt räägib õigust ja mingi debiilik siin ajab udu nagu oleks Pätsu aeg olnud Eesti riigis mingi"Diktatuur ", mina olen nii vana mees ,et mäletan Pätsu aega , olin siis poisike ja ka minu vanemad sõitsid välismaal käisid Soomes, Poolas ja Ungaris , see et välispassid " tühistati" mine räägi oma vanaemale , iga eestlane võis riigist lahkuda kui tahtis. Ja läksid ka kes tahtis minna ,jutt Pätsu "diktatuurist" ja Eesti ohvitseride saksameelsusest ja riigipöörde kavatsustest on vene propaganda jutt mida ainult idioot usub . Midagi sarnast ei olnud sest ka minu isa oli eesti ohvitser ja väga sakslaste vaenulik .

tähelepanek  2011-05-21 00:03:28
Ainult Antsu juttu usub idioot!

Magnus  2011-05-21 10:23:05
Ants esindab nende meeste põlvkonda, kes Pätsu-ajal olid poisikesed ning kelle jaoks tollane Eesti on jäänudki üheks lõpmatuks jaani- ja laulupeo pidamiseks, kus Kungla rahvas istus murule sööma-jooma ja laulu lööma ning milles ülieriliseks magusaks mälestuseks kommid "Tilk piima". Niisamuti võivad ka nõukogudeaegsed lapsed jääda igavesti meenutama väheseid helgeid momente oma kooli- ja lasteaiapõlvest (nt üksik mandariin klaaskommide vahel nääripeol saadud "kingituspakis"). Elu tuleb aga võtta terviklikult. Igasuguseid helgeid seiku leiab igast ajastust, tundugu see aeg tagantjärele kui kole tahes. Igatahes ei maksaks Pätsi-aega jätkuvalt pidada mingiks õnnetipuks ning tollast presidenti pool- või kolmveerandjumalaks. Aga välispassid olid (tavakodanikel) teadupoolest tühistatud - vähemalt sestpeale, kui Euroopas läks lahti sõda. Eesti ju lootis nii kangesti jääda selles sõjas "erapooletuks" - ära oodata, missuguse võitja kaenlasse langeda. Ühtekokku on Eesti riigi käekäik aga olnud üks suur ime, mis on, tänu Jumalale, kestnud tänase päevani välja. Tõepoolest imeline on ka siin ja praegu tänu Kesknädalale meile avanenud võimalus arutada või targutada olnu ja oleva üle. Võiks koguni küsida: kas me ikka saame aru, et oleme, mõnede vaevadele ja kannatustele vaatamata, praegu õnnetipul? Kas või seeläbi, et Eesti on, oma mõningate politikaanide ponnistustele vaatamata, saanud elada rahuajas. Või peame sellest tõeliseks arusaamiseks ära ootama meie tsivilisatsiooni ähvardavad päikesepursked?

Maragratt  2011-05-21 12:26:52
Maragratt to :))) Sa oled vist punast udu täis.Minu silmad avanesid 1940-41 aastal.Paistab,et sinu silmad on ikka veel punast udu täis.Magnusele.Ka mina mäletan "Tilk Piima" ühe senti eest said kaks!See oli see aeg,kus eestlase elu hakas paranema-tööd oli nii palju,et talumehed tõid Poolast põllutöölisi.See oli minusuguse karjapoisile üks kõige ilusam aeg mu Sünnimaal!!!

1 | 2 | 3 | Järgmine

Nimi 
E-mail