13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Sõja lapsed
...
2015-10-21 11:08:05
Autor ei eksi -uues liidus on rahvusmeelsus veel enam out kui endises.
kaasaegne
2015-10-21 23:27:05
Üsna huvitavad kajastused sellest Eesti elust, mida pidid ENSV-s läbi tegema need, kes sündisid veel EW ajal, aga sattusid sõjaaja ja sõjajärgse perioodi keerulisustesse, millest neil tuli lõpuks omal jõul välja tulla.
Igatahes isiklike suhtumiste kajastused tollastest aegadest (siin nt Elle Eha memuaaride väljavõtted) osutavad ilmekalt oludele, milles ENSV inimesed pidid elama, ja aitavad paremini mõista olnut. Paraku noorem põlvkond tunneb seda perioodi halvasti ja sageli vildakalt, sest mõned "sõjaaegsed" lapsed häbenevad oma elatud elu ja tahaksid seda maha vaikida ja ära unustada, selle asemel et oma mälupilte uutele põlvkondadele pärandada. Miks eelistame oma ajalugu katkendlikult mäletada? Kas meie tänapäev üldse tasubki meeldejätmist? Võib-olla leiab sellest väärikat hoopis vähem, kui oli selle põlvkonna elus, kellest siin juttu òn tehtud?
Väga hea pilguheit
2015-10-22 14:03:22
ühe põlvkonna kujunemisse. Eriti selgemaks kujuneb see, kui lugeda ka üllitise veebivarianti - selles sisalduvad katked mõnestki väga huvitavast ja usaldusväärsest raamatust, mis kajastavad sõjaeelsel ajal ilmavalgust näinud ning ENSV-d eestimaisena hoidnud ja arendanud põlvkonna inimeste panust Eesti Vabariigi säilitamisse taastamiskõlblikuna, kui impeerium hakkas varisema. Tänu sellistele inimestele, kellest siin kõneldakse, osutus 1918. a sündinud ja vahepeal rajalt lükatud vabariik seitse aastakümmet hiljem taastamiskõlbulikuks. (Küsimus on vaid selles, mis sellest vabariigist on nüüdseks saanud.)
n.75
2015-10-22 16:27:55
Kaasaegne,need kes Brusserisse ennast kombineerisi,nemad häbenevad,mina olin peoneer ja 2Xkomsomol pole midagi häbeneda.Kõigerohkem häbenevad"kommunist-poliitalal".
?
2015-10-23 15:11:21
Komnooreks ei olnud vaja astuda kui tundsid,et süda ei luba.
Minu sugulane töötas pea kogu nõukaaja Eesti Energia peainsenerina,kutsuti küll parteisse,aga ei läinud.Temna töö oli kiiduväärne ja hariduse selleks omandas Moskva Ülikoolis ,mille lõpetas kuldmedaliga. Ka minul polnud tarvis astuda komsomoli,kutsuti küll.Mulle ei meeldi põhimõtteliselt kõiksugu koosolekud ja lõuapoolikud.Pioneer oolin.Tüütu oli need rividrillid jms. Kasvatuse vili on siis broilerifarmid või?Pealiskaudne kaagutamine.Mitte probl.süvitsi lahendamine.Eetiline,hooliv lahendamine.Pigem probl.hoidumine ja oma ametnikutoolist kinnihoidmine.
n.75
2015-10-24 09:09:04
Minul polnud võimalust eriti mitte minna.(lastekodukord)2.kord NA plaanitäiteks,patarei kapteni palvel.(Estlane oli).
2015-10-26 15:31:11
Tõeline spetsialist või muidu tubli töötegija võis ka vägagi silmapaistvas või tähtsas ametis edukalt tegutseda parteituna. Ka partei- ja valitsusorganid respekteerisid neid tublisid töötegijaid. Kehvapoolsetel läks mõnikord vaja parteipiletit.
näed sa
2015-10-27 14:10:07
Ega polnud vaja astuda jah! Aga,Ülikooli astuda tahtes,PIDID olema liige! Mispärast need,kes tahtsid Ülikooli õppima minna,olid sunnitud lõpuklassis astuma komsomoli,kui nad just medalistid polnud! Kõik me käisime suure komisjoni (10-15 liiget)eest läbi ja need siis otsustasid,kas said SOOVITUS paberi või mitte! Aasta oli siis 1960! Komisjonis istusid partei,komsomoli ja sõjaväelastest isikud.Samas kandis,kust artikli kirjutajagi!
2015-10-27 15:13:15
Aga ikkagi leidus erandeid! Mõnel vedas, ja saidki kõrgest koolist läbi ilma "ridadesse" kuulumiseta.
|
