Poola jalkafännid: Lwiw ja Wilno on Poola linnad!
http://ukraina.ru/news/20141024/1010957249.html

Eesti Leegion, hilisem 20. SS - Diviis, sai väljaõppe Krakowi piirkonnas Debicas Poolat okupeerinud väeosana. Esimestena suunati diviisi samuti Poolat okupeerinud politseipataljon "Ostlandi" eesti kompaniid. “Ostland” tegutses Lvivi getos, saabudes sinna nädal peale banderalasi, põletas maha Žitomiri sünagoogi, valvas Babie Jaris jne.
Politseipataljon "Ostlandi" eesti kompaniide baasil moodustati peale rindeväljaõppe saamist pataljon "Narwa", mis suunati Ukrainasse tagasi, siis juba SS - tankidiviis "Wiking" koosseisu.
Olles Poolas, käisid leegionärid ka judeneinsatz’is ja aitasid küüditada poolakaid Saksamaale tööteenistusse.
1945. aasta 18. märtsil lõppes Eesti Diviisi lahing Poolas Opolie (Oppeln) all kaotusega, kogu rasketehnika aga ka staap tuli maha jätta, hiljem toodi staap siiski piiramisrõngast välja.

http://holocaustrevisionism.blogspot.com.ee/2013/04/blog-post_14.html

Sakslaste tapmne Poolas 1939. aasta suvel.

http://seva-riga.livejournal.com/430187.html

Poolakad erinevaid okupante tervitamas.

http://www.runivers.ru/doc/d2.php?SECTION_ID=7538&PORTAL_ID=7530
Poolakad Wehrmachtis ja SS-is, samuti juudi politseinikest Saksa poole peal.

http://www.apn-spb.ru/publications/article6159.htm
Peale Poola okupeerimist astus 100 000 poolakat Saksa erinevate politseistruktuuride teenistusse.
Kokku läbis aastatel 1939 – 45 teenistuse erinevates Saksa jõustruktuurides pool miljonit poolakat, seda küll mitte üheaegselt.
Punaarmee vangistas II maailmasõja jooksul 60 000 Saksa poolel võidelnud poolakat, kelle saatuse vastu poolakad, aga ka eestlased huvi ei tunne.
Sedagi, et Toila pargis asuva Saksa kalmistu mälestustahvlitel on samuti märgata hulk poola nimesid...

http://politikus.ru/articles/28936-ded-novogo-glavy-evrosoyuza-sluzhil-v-karatelnyh-batalonah-ss.html
Ka Donald Tuski vanaisa võitles Saksa poole peal, fotol koos SD - julgeolekupolitseinikega.

1933. aasta aprillis kohtusid Genfis Saksa propagandaminister Goebbels ja Poola välisminister Beck.
Leiti, et Saksamaa ja Poola huvid Ida – Euroopas langevad kokku. Mõlemad riigid võivad oma territoriaalprobleemid lahendada Nõukogude Liidu ja Balti riikide arvelt. Poola võib saada Danzigi koridori eest Leedu ja väljapääsu Mustale merele, Saksamaa pretendeerib Lätile ja Eestile.
1934. aastal ilmus Berliinis E. Von Reibnitzi brošüür „Der deutsch – polnische Ausgleich“.
Selles teatati, et Saksamaa ja Poola ei saa jääda ükskõikseks Kaug – Idas ja N.Liidus toimuva suhtes, ja et ühiseks võitluseks kommunismi vastu tuleb luua Poola – Saksa blokk.
Soovitati anda Ukraina ja Leedu Poolale. Saksamaa saab vastutasuks Danzigi koridori, Ülem – Sileesia, Pomorze ja Poznani.
1934. aasta 26. jaanuaril sõlmiti Saksa – Poola mittekallaletungipakt.
Pilsudski aegne Poola oli Saksamaa liitlane ja Pilsudskit kavandati kuni tema surmani 1936. aastal Poola - Saksa ühendarmee etteotsa kallaletungi korral Nõukogude Liidule.
1938. aasta 14. märtsil kutsus Poola Seim rahvast üles marssima Kaunasesse. NLiidu hoiatus takistas plaane ellu viimast. 17. märtsil järgnes Poola ultimatum Leedule, milles nõuti diplomaatiliste suhete sisseseadmist 48 tunni jooksul.
1938. aasta 28. mail teatas Hitler kõrgematele ohvitseridele, et kõigepealt ajame asjad Idas korda, seejärel annan teile 3 – 4 a. aega Läänes suuri tegusid teha. Kaaluti variant rünnata NLiitu, minnes Poolast mööda kahes suunas: Balti riikide ja Rumeenia kaudu.
1938. aasta 29. septembri Müncheni sobingu taustal said ka Poola ja Ungari oma osa Tšehhoslovakkiast. Poola esitas nõude ka Lätile kuulunud Dvinski (Daugavpils) piirkonna kohta. Ukraina rahvuslastele öeldi aga ära.
Poola oli riik, kellele Saksamaa teatas Austria Anschlussi üksikasjadest, ja soovitas Poolal sama teha ka Leeduga, ainult Memeli piirkonna tahtis Saksamaa endale saada.
Hiljem “tulid” Poolas võimule Inglise orientatsiooniga poliitikud ja Danzigi koridori suhtes kokkuleppele ei jõutud.
1939. aasta 26. jaanuaril toimunud von Ribbentropi ja Becki kohtumine ei andnud tulemusi ja liitu NLiidu vastu ei saavutatud. Von Ribbentropi visiit Poola ja selle ebaõnnestumine oli pöördepunktiks Euroopa poliitikas. Poolakate keeldumine NLiidu vastasest liidust tähendas ka Eesti Saksamaale orienteeritud neutraliteedipoliitika pankrotti.

Sakslaste massiline represseerimine Poolas ei saanud jääda vastuseta.
1939. aasta 1. septembril, peale mitmeid vastastikuseid provokatsioone piiril, alustasid ennetavat sõjategevust Poola vastu Saksamaa koos Slovakkiaga. Viimasel oli territoriaalseid vaidlusi Poolaga. Saksa armee koosseisu kuulusid ka ukrainlastest koosnenud väeosad.
Sama tahtis teha ka Leedu, et Wilno (Vilnius) piirkond tagasi saada, kuid NLiit keelas selle ära.
Pärast seda, kui Poola valitsus oli riigist põgenenud ja suured Poola väeosad sakslaste poolt sisse piiratud, alustas NLiit 17. septembril Poola ukrainlaste ja valgevenelastega asustatud alade okupeerimist, mis nüüd kuuluvad Ukrainale ja Valgevenele. Sama tehti ka Wilno piirkonnaga, mis anti Leedule 27. oktoobril pidulikult üle.
Nõukogude ja Saksa väed kehtestasid omavahelise kontrolljoone piki nn lord Curzoni liini, mille Antant (Inglismaa ja Prantsusmaa) kehtestas juba 1919. aasta 8. detsembri Pariisi rahukonverentsi otsusega. Poola seda otsust ei tunnistanud ja ka Punaarmee ei suutnud territooriumi tollal välja võidelda.
https://de.wikipedia.org/wiki/Curzon-Linie

1939. aasta 12. septembril andis Hitler Abwehri juhile Canarisele korralduse luua ukrainlaste üksused poolakate ja juutide hävitamiseks (UNA).

http://ria.ru/world/20150908/1237964282.html?utm_source=infox.sg

Poola: Saksamaa ei ole see riik, kes sunnib Poolat põgenikke vastu võtma.