Pealkirjas sisaldub osutus sellele, et erinevates keeltes leidub väga palju samakõlalist, mis sõnades ometi väga võib erineda. Näiteks on seda onomatopöa (kõlamaaling, loodushäälte - sealhulgas loomahäälitsuste - jäljendamine sõnas, helide jäljendamine onomatopoeetiliste sõnade või kõlakujunditega). Onomatopoeetilised hüüdsõnad matkivad loomade häälitsusi või muid loodus- või tehishääli või toiminguid, nt miäu, atsih, ha-ha-haa, öök, plärts, põmm, piraki, vinta-vänta, singa-vonga. Paljud sõnad on reduplikatiivsõnad, mis näitavad matkitava heli korduvust, nt auh-auh, liiri-lõõri, röh-röh, pliks-plaks, tipa-tapa, sulla-sulla.
Onomatopoeetiliste hüüdsõnade hulgas on nii liiteta kui ka ti-/di-liitelisi sõnu. Liitega sõnadel on enamasti olemas ka liiteta variant, nt kärtsti ~ kärts, kõlldi ~ kõll, sulpsti ~ sulps. Vastupidine aga ei kehti, nt sõnadel kuku, kukeleegu puuduvad liitelised vasted. Mõnikord on hüüdsõnadeks peetud ainult liiteta sõnu, liitelisi aga määrsõnadeks. Neid tuleb siiski käsitleda ühtmoodi, sest mõlemat tüüpi sõnu kasutatakse nii tegusõnast sõltumatult kui ka tegusõna laiendina, vrd Sulps! ~ Sulpsti! Kivi kukkus sulps ~ sulpsti vette.

(Eelpooltoodu pärineb netis kättesaadavast eesti keele käsiraamatust.)

on kõik puha poliitika. Kas nüüd hakkab mõnele muret tegema, et naabriproua koerake haugub vene keeles? Kunagine kuulus Eesti neurokirurg dr. Chevalier õpetas oma koera prantsuskeelseks, s.t Galliamaa loomakäsklustest aru saama, kuid tark peni jäi ikka haukuma kohalikus keeles.

Isand Toomas, sellist juttu ei tohiks nüüd küll kirjutada. Asjaajamiskeelte paljusus pisikeses Eestis ja veel pisemas Tallinnas oleks nagu ööbikukeele pirukas -üks keel ja üks hobune. Eesti keel oleks selle ööbikukeele rollis.

Eestlased peavad ise varmad seisma selle eest, et niisuguse retsepti järgi ühtki "pirukat" (mõnes variandis ka: "vorsti") mitte kunagi ei tehtaks. Siin on tähtis tagada õige keelehoiak (mitte ära segada keelekõrkusega, mida meil on küll ja veel endigi keskel - murrete-murrakute vahelised kiskumised, õelutsemine keele "ülipuhtuse" nimel jne). Paraku on oluline osa nn euromeelseid eestlasi vaimselt valmis hakkama inglist ka kodukeelena purssima. Eks ajaloostki teame selliseid - Kitzbergi kirjeldatud Kniks-Mariihenit või "Kosjasõidu" toimetushärrasid. Ainult et tollal oli eesti rahva keelemeelsus tervem kui praegu, ning saksiklus kallati pilkega üle.

Keele püsimajäämise sisukohalt pole paar kaotatud välisinvestorit suur hind maksta. iga endast lugu pidav riik ajab asju riigikeeles.

Kuniks Eestlasest kõrgharitlane, poliitik jne. on võimeline eesti keeles oma mõtteid väljendama, ei ole veel põhjust selle keele kadumise üle hirmu tunda - keel elab ja areneb. Kui keel muutub "küla või köögikeeleks" siis on juba üsna hilja kaotsilastut taga nutta. Ei aita siin uutele mõistetele eestikeelsete vastete väljamõtlemine - need sünnivad surnult - tähtsaim osa on eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus ja areng. Ainult ja ainult nii hoiame oma keele kultuurkeelte tasemel.

pragmaatikuna tunneksin huvi, et kus kohast see neljakeelne ametnike armee välja võlutakse. Hea kui kahekeelsegi, üle kivide kändude, ametisse saab. Mis puutub hiinlastesse, siis neil on nii jõuline tung euroopa turule, et õpivad isegi eesti keele ära, nigu naksti ja löövad massiga meie turu kinni. Saate seda veel nägema!

Mis Sina muretsed teema, Teie partei keeleks juba jupp aega Vene keel. Usun, et sellega saad hakkama. Rohelised noorkesikud valimiste ajal Tallinnas kõik umb vene keelsed. Vähemalt need paarkümmend, keda mina kohtasin.

mu meelest 97 aprillis haukusid kyll koerad gav-gav.

Huvitav, et sellised WSS-taolised "keeletargad" on ise eestikeelses eneseväljenduses kaunikesti kehvakesed. Siinsamaski jälle targutab nii, et nelja rea peale tuleb üle viie vea.

Ja siis, siin on ju sopaleht. Siin ei pea ennast jälgima.Hundikarjas ulud ikka huntide kombel.

Minu arvates on see iseenesestmõistetav, et Eesti keel on Eestis riigikeel - see staatus ei kuulu edasikaebamisele ja tagab meie keelele kaitse.

Teised keeled võivad olla kasutusel, aga kindlasti ei tohi nad muutuda riigikeele(te)eks.