Roald Johanson lahkus Eesti Ajakirjanike Liidust, kui läks tööle ERR-i. Ma ei tea, kas talle avaldati toona selleks survet. Olen nüüdseks ka ise lahkunud EAL-ist, sest ei suuda ega taha maksta üüratut summat rahvusvahelise pressikaardi eest.

Ja, mis see siia puutub?

Kesknädalani jõudnud kuulduste kohaselt tingis Roald Johansoni lahkumise „Pealtnägijast“ see, et ta olevat keeldunud Keskerakonna kohta negatiivset reportaaži tegemast sarnaselt Kagge ja Anna Gavronskiga.

Ega sellega leininlikud lugemised vikerraadios lõpe...

Kui Allani tsitaat aluseks võtta ja Allani enda karjääri vaadata:

- 1997–2000 arvamustoimetuse juhatajana ajalehes Sõnumileht
- 2000–02 ajalehe Kesknädal peatoimetaja asetäitjana

Siis Allan ise läks ju ajakirjanikutöölt otse ühiskassa palgale.

Võimupartei ülendab oma väärikaid poegi ja tütreid, kes ka ajakirjanduses on võimelised sõnnikust kulda tegema.

oi neid kesikuid ja nende väärastunud maailmapilti!

Nende arust saab väljaspool Keskerakonda siis karjääri teha ainult Keski mustamise hinnaga.

Väga iseloomulik peegeldus nende endi olemusset paralleeluniversumis nimega moosesesekt saabki karjääri teha ainult moosest ülistades ja teisi sitaga pildudes. Ainuvõimalus...

H.i on ta nimi mitte Kagge.

to Kalluta aga

Sina pissi duši all edasi!

Küll ikka peavoolumeedias on palju väärastunud mõtlemisega ja tegutsemisega ajakirjanikke. Kes neid on küll selliseks õpetanud või on nad isehakanud. Nad valetavad, vassivad ja laimavad Eestimaa parimaid inimesi. ehtsad valitsuse käepikendused. Kuidagi peab ju pildil püsima ja kui muidu ei saa tuleb võtta kasutusele alatud meetodid ja toetada valitsust, kes korjab hääli ilma töötulemusteta, et võimul püsida. Valitsusmeelsetel ongi tähtis vaid oma rahakott ja võimuvõitlus ja selleks ei valita mooduseid ja vahendeid olgu nad nii alatud, kui tahes. Valitsus hindab neid püüdlusi ja sedasi valetades, vassides ja laimates pürgitakse parematele jahimaadele. Aga vaesus kasvab ja võetakse vastu üks vale otsus teise järgi.

Eile Balti Jaamas, enne Moskva rongile astumist päriti Burešinilt muuhulgas selgitust ka Šveitsi pankades varjatud rahale ja tehingutele, mille kohta on esitatud korruptsiooni ja rahapesu kahtlus.

"EI MIDAGI TAOLIST. OLEN KÕIK DEKLAREERINUD NII NAGU VAJA!", kõlas Burešini reibas vastus :D

Paistab, et see "Nii nagu vaja" luiskamine enam ei tööta...

Üldiselt ei imestaks, kui Burešin jääb nüüd igaks juhuks pikemaks ajaks, võibolla jäädavalt Moskvasse. Karl Vainole seltsiks. Sõprus vanahärra Vainoga võib kasuks tulla, kuna viimase poeg Anton on üks Putini lähikondlasi.

Aga kuidas ometi??? Kagge on kritiseerinud ka teisi erakondi. Mõni aasta tagasi sai isegi Bonnieri preemia IRL elamislubade skandaali paljastamise eest vt. http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=63988773

Kas siin on tegemist nii peene vandenõude võrguga, et suitsukatteks kritiseeritakse teisi erakondi, et siis rünnata KE-d?

Kesikud ei oskagi teisiti. Kogu nende nn poliitika ongi üks suur intriig, valetamine, skandaalitsemine, vandenõud, teiste mustamine, laimamine, varastamine ja korruptsioon.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/kohus-keskerakond-ja-kesknadal-peavad-maksma-maailmakuulsale-fotograafile-huvitist?id=73970973

ullike 2016-03-17 17:51:29

Südamest - aitäh!

Ja pärast pissimist "Kalluta aga" palvetab!

2016-03-17 21:24:26

What's your problem?

Kas piss meeldib niiväga, et siin juba mitmendat korda seda teemaks tõstatad?

Kärssnina ei ole ülearu valiv. Roojab sinna kuhu juhtib.

Tegelikult on käesoleva kirjutise näol hästi näha kesikute tegutsemisviisi. Ole sa nii tubli ajakirjanik kui iganes, paljasta kasvõi IRL ja refi hämaraid tegusid ja saa selle eest ajakirjanduspreemia - kui kesiklal vaja valatakse sind paugupealt ja ilma igasuguse põhjuseta sitaga üle.

Ei tea kas Reinde kasutab sellist taktikat oma kolleegide alandamiseks. Muudmoodi, professionaalselt, ju ei saa, tase pole lihtsalt sama.

Suur ja helge, meie au ja kuulsus, kriibu, meie õilishing, ütles välja tõekuulutuse: „ Kogu nende nn poliitika ongi üks suur intriig, valetamine, skandaalitsemine, vandenõud, teiste mustamine, laimamine, varastamine ja korruptsioon.“
Sellise TÕE kuulutamise taustal olen tabanud ennast kummaliselt tähelepanekult: nagu näeme, on nüüd Savisaare vastu kogutud kogu lõputu kahtlustuste arsenal, vist põhimõttel, et küllap nendest võimalikult paljudest kahtlustustest mõni ikka vett pidama jääb ja lõpuks ka süüdistuseni jõuab. Kahtlustuste otsijatel on nüüd aega veel pikalt ja pead neil huugavad, sest esimese verstapostini, presidendi valimisteni, on veel aega uusi kahtlustusi välja mõelda põhimõttel – oleks meil vaid inimene, küll kahtlustuse talle ka leiame.
Kui nüüd teisaltpoolt vaadata koalitsiooni – refirli paturegistrit, mis on vähemalt sama pikk, kui Savisaare kahtlustuste register, siis oleks ju nagu mõlemal osapoolel patte justnagu enamvähem võrdselt, ometi hakkab silma oluline vahe – ühel poolel on vaid kahtlustused, teisel poolel pisipatte nagu polegi näha (500 eurot konksu otsas, näod reklaamplakatil, pildikese vargus jne), sest kõik on tõestatud süüdistustena megapatud miljonite tasemel, mis on kogu ruumi hõivanud. Savisaare patud kahvatuvad selle kõrval.