Lenk on jalle väsimatult oma valijate pärast muret tundmas. Kui meditsiiniline teenindamine Kagu-Eestis seesugust rada edasi veereb (või lonkab?), siis poleks küll varsti mingi ime, kui Kagu-Aasiast tulnud perearstid peavad hakkama võru murret murdma. Eks see med-teenindus kipu küll mõneti vet-teenindust meenutama, aga mis teha - seda õnne oleme ju ikka ise tahtnud, kuimitu korda valimistel oma tahet teada andnud. Küll oleks alles mürts, kui vagad ja vagurad lõunaeestlased, innustatuna oma esindajast Riigikogus, hakkavad ühtekoondununa tegema rahulolematustörinat ja nõudma vähemalt nõukaaegselgi tasemel arstiabi.

Aga mida Lenga Heimar siis välja pakub. Idee, mida ta siin kuulutab: "Tartu Ülikooli arstiteaduskonna viimaste kursuste üliõpilaste kaasamist tervishoidu" pole ju mingi jalgratta leiutamine. Seda ilmselt kaalutakse ka sõltumatult KE-st. Kusjuures teatud määral rakendatakse seda ka praegu. Küsimus on vastutuses, kas mitteväljaõppinud arsti saab panna vastutavaks valeravi eest? Ega vist, kuid kes siis vastutab? Kuid lahendab see siis probleemid. Kas see siis tagab, et peale lõpetamist jääb arst ikka Uugametsa perearstiks.
Äkki võiks taastada teatud suunamise peale lõpetamist. Mõistagi nendel erialadel, kus on tööjõupuudus. Olaks nagu õiglane, et riikliku tellimuse alusel hariduse saanud isik ei putkaks kohe välismaale ning täidaks ise ka mõnda aega seda "riikliku tellimust". Muidugi on suunamine kirvetöö, kuid kui omaregulatsioon ei toimi siis võiks kaaluda riikliku tellimuse mõtet.
Teine võimalus on teha arstiõpe nn tasuliseks, millest vabastab näiteks ... X aastat kohalikus meditsiinisüsteemis töötamist. Kes tahab võib end sellest välja osta. Või maksta arstidele haigekassa kaudu stipendiumi ning lõpetamise järel kohustab X aastat töötama siinses süsteemis. Sama võiks kehtida ka muudes tööjõu puudust kannatavates erialades. Arenenud stipendiumisüsteem aitab ka teisi kohalike haritlasi kinni hoida. See peaks jagunema omavalitsuste, riigi ja eraettevõtjate vahel. Mõistagi pole sellist stipendiumi vaja aladel, kus niigi on üleproduktsioon. See paneks võimekaid noori ka võib-olla muutma oma erialavalikut ja vähendaks kooli kõrval täiskohaga töötamist.

Viimase kursuse tudengite kasutamine perearstina on jaburus kuubis. Tegelikult ka residentuuri ajal ei tohiks nad iseseisvalt üksikult arstina töödata. Jah, Tallinnas perearstikeskuses saab selliseid tulevasi tohtreid kasutada abiarstidena aga kusagil külakolkas üksinda??? Tegelikkuses kasutas kunagine Perearstide Seltsi esimees M. Tiik residente enda asemikena Valgamaal asuvas nimistus, ehk seaduse silmis oli kõik OK, sest suunav/õpetav/abistav spetsialist nagu olemas, mis sellest, et vabariigi teises otsas.
Teadmised ja tööoskused kõrvale jättes - perearst peaks olema ikka pikemat aega ühes kohas töötav ja oma klientuuri tundev arst, mitte juhuarstid.
Aga jah, kritiseerida oskan ka mina aga õiget ja tõhusat lahendust pakkuda??? Ei ole ka see lahenduseks, et KOV võtab "äripoole" enda kanda. Väikevallad ei suuda perearstidele pakkuda konkurentsivõimelist palka. Äralörtsidud nimistutes pole piisavalt inimesi, et HK-lt saaks piisavalt raha ja hakkata lisaks materjaalse poole toetamisele ka veel arstile lisapalka maksma??? Vähe sellest, et raha ei jätku, arvan, et vallavalitsuse liikmed poleks nõus arstile tema soovitud palka maksma.

Eesti on niigi ülerahvastatud ja seega ei peagi arstiabi eriti kättesaadav olema.

kord 4 aasta jooksul tuleb Lengile meelde Lõuna- eestlane. Hubitav kas see on juhus, et varsti valimised tulemas ? Lenk- oleks sa naisterahvas ütleks sulle leebelt, et ole lits aga meesterahvana sa oled lits kuubis.

jukule
Pole küll Lenki tegemisi jälginud aga arvan, et vähemalt korra kuus külastab ikka mõnda Lõuna-Eesti asustatud pukti.