Ratsamonument oleks paslikum. Keset Tallinna lahte suur Eedu kuju, kelle selja on punt noori naisi-tema nn. sekretärid.

ise küsin, ise vastan

REIN RUUTSOO:
""Ärapanijas" õhku paisatud nali on tihti mõjukam kui poliitiku sõnavõtt."
Postimees, 19. veebruar, 2008

to glavlit;
//tõstab Ruutsoo kummalisel kombel esile 16. novembri 1988 ÜN otsuse//

Suveräänsusdeklaratsiooni (edasises tekstis: SD) vastuvõtmist loetakse N.Liidu juriidilise lagundamise alguseks. 1989-aasta kevadel & suvel võtsid analoogilise SD vastu ka Leedu ja Läti Ülemnõukogud (edasises tektis: ÜN).
Vaino Väljas valiti ÜN liikmeks asendusliikmete valmistel 1988.aasta sügisel. Samal ajal valiti sinna ka Rahvarinde (edasises tektis: RR).üks juhte Edgar Savisaar. Need olid juba tõelised valimised mitme kandidaadiga.
SD vastuvõtmine on näide tollaste peamiste poliitiliste jõudude tõhusast koostööst ja rahva mobiliseerimisest selle otsuse toetuseks.
Väljavõtteid V.Väljase jutustusest: „16. novembril (1988) võtsime vastu SD. See oli esimene taoline NSVL-is. Tagasivaates võib öelda, et võidu pant oli rahva toetus. Kui seda poleks olnud , poleks me suutnud Moskvale midagi selgeks teha ja meil oleks aadrit lastud.“
Rahvast mobiliseeris tollal võimas RR. 26.novembril tühistas Moskva keskvõim Eesti SD, kuid Eesti ÜN jättis selle jõusse - tänu rahva toetusele.

Ajendiks SD vastuvõtmisele sai see, et N.Liidu keskvõim valmistas ette N.Liidu konstitutsiooni muudatusi, mis vähendasid liiduvabariikide õigusi. Eestis, vastupidi, oli juba aasta aega arutatud Eesti isemajandamise&iseotsustamise ideed (mis tähendas piirikontrolli, oma raha, vastavat seadusandlust jms.).
Töökollektiivid kogu N.Liidust kiitsid konstitutsioonimuudatused tormiliselt heaks (nagu tollal kombeks). RR otsustas päästa, mis päästa annab. Otsustati ära kasutada olemasolev N.Liidu konstitutsioon, milles oli tollal sõna ’suveräänsus’, aga see oli lahti kirjutamata. RR otsustas ’suveräänsuse’ Eesti jaoks lahti kirjutada.
Asjasse pühendati ka EKP eestimeelne juht V.Väljas (kes sai EKP juhiks 16.06.1988). V.Väljas hakkas sõna ’suveräänus’ oma kõnedesse põimima ja seda ka N.Liidu keskvõimuga suheldes kasutama. Suveräänsuse teemal arutati pikalt ja laialt raadios ja ETVs. SD esialgse teksti (mida ÜNs natuke muudeti) kirjutasid valmis RAHVARINDLASED ÜN presiidiumi juhi Arnold RÜÜTLI residentsis Kadriorus (praeguses presidendilossis).
Asjasse pühendati ka KIRIKUTEGELASED. Kirikutes peeti palvusi ja helistati ühekorraga kelli SD vastuvõtmise õnnestumiseks.
ÜN 16.11. 1988.a. istungi eel leppisid ÜN eestimeelsed liikmed kokku, et istungit valitakse juhatama.V.Väljas.
Nõnda pöörasid üheskoos tegutsevad tegija-inimesed Eesti ajalugu !

Nii see oli - hea, et toona toimunut siin tutvustad - tänased noored ei tea tookord tegelikult juhtunust ju midagi - see on meie Eesti Vabariigi tegelik ajalugu.

teate, sõbrad, neid ilkujaid ju tegelik ajalugu üldse ei huvita. Nemad maandavad majanduslangusest tekkivaid madalaid tundeid Kesknädalasse. Kusagil peavad nad oma allakäiku ju välja elama ja - vastavalt intellektile- valisid nad selleks Kesknädala.

To osutaja, mille vastu sa täpselt protesteerid. Tahtsin öelda, et ÜN koosseisul polnud mingit sisulist tähtsust. EKP käskis ja ÜN andis ükskõik millele "legitiimsuse". Ajaloohuvilisena sa võiksid ju teada, kuidas ÜN "valimine" ja tegevus käis. Paar korda aastas tuldi kokku kätt tõstma (st partei otsuseid kinnitama) ja aplodeerima. Ülemnõukogu “valimine” toimus Moskvast antud malli järgi, st kindel arv muulasi, parteilasi, naisi, töölisi, kolhoosnikuid jne. 16. novembri 1988 seisuga kuulus 285 liikmest 154 NLKP-sse, 36 ÜLKNÜ-sse, ülejäänud olid “parteitud bolševikud”. 107 olid umbkeelsed muulased. Oluliselt parem pilt ei avanenud ka Ülemnõukogu Presiidiumis. Aga vahet pole, kes nad seal olid - nad ei esindanud kedagi, keegi polnud neid valinud (OK mõni asendusliige siiski oli ka valitud sõna otseses mõttes). Kui me räägiks mingist legaalsest seadusandlikust organist, siis sellisel juhul rikuti räigelt protseduurireegleid ja ÜN realiige Väljas poleks saanud koosolekut juhatada, kuid ÜN polnud ju tolle aja mõistes mingi tõsiseltvõetav organ. Samas polnud 16.nov otsus ka otseselt vastuolus N. Liidu konstitutsiooniga. Mis oli selle deklaratsiooni juures peamine - olulisem punkt oli see, et deklareeriti ENSV seaduste ülimuslikust ENSV territooriumil. Edasised suhted N.Liiduga, pidid olema määratletud liidulepinguga. Suhteliselt ähmaselt sõnastatud N.Liidu konstitutsiooniga see otseselt vastuolus polnud. Probleem oli selles, et see polnud Moskvas kooskõlastatud. Mina ei määratleks N.Liidu lagunemise algust küll kindla kuupäevaga. Põhjuseid oli ikka tunduvalt rohkem ja olulisemaid. Kui asja sisuliselt küljest vaadata, siis deklaratsiooniks see jäigi - üks paljudest glasnosti/perestroika tormidest veeklaasis. Sümbolina tähtis, kuid ilma erilise sisuta.

to glavlit;
//Samas polnud 16.nov otsus ka otseselt vastuolus N. Liidu konstitutsiooniga//
See oli taotluslik ja nii seletati seda ka M.Gorbachovile.

//deklaratsiooniks see jäigi - üks paljudest glasnosti/perestroika tormidest veeklaasis//
Suveräänsusdeklaratsioonile järgnesid ühiskonda ümber kujundavad Ülemnõukogu seadused&otsused, näiteks:
¤ eesti keele kuulutamine ainsaks riigikeeleks (dets. 1988),
¤ seadus isemajandamise alustest, mis nägi ette oma raha kasutuselevõtu. (Selle alusel kuulutati välja kroonide kujundamise konkurss),
¤ otsus Molotovi-Ribbentropi pakti õigustühisusest,
¤ Eesti inkorporeerimise N.Liitu 1940.a. õigustühiseks kuulutamine,
¤ taluseadus, mis tegi ametliku lõpu kolhoosikorrale,
¤ otsus Eesti Panga taasrajamise kohta. (Pank alustas tegevust jaanuaris 1990).
Ja veel palju muud.

To osutaja: Sinusuguustel on tüüpiline eeskujulike õpilaste häda, et suudate õpiku punkt-punkti-haaval endale pähe taguda, kuid ei suuda protsesse seostada üldise kontekstiga. Sa ei ole ilmselt suutnud mõista perestroika ja glasnosti olemust ja rahvusvahelisi suhteid selle kontekstis. Nagu sa oled punktidena välja toonud teatud sündmused, oli see ainult üks osa suurest mängust, millel oli SÜMBOOLNE tähendus. Oluline, kuid Eesti Vabariigi reaalse iseseisvumiseni oli sealt veel tükk tühja maad. Edasise kohta saab öelda vaid, et täname õnne, et käpardlikud putšistid üritasid kirvemeetodil "endist hiilgust" taastama hakata. Keegi ei tea, kuidas oleks asjade käik edasi kulgenud, kui nimetatud sündmust poleks olnud.

teame küll, mis oleks olnud. Savisaar oleks kinnimajas, deržava reetmise eest ja Glavlit oma ametipostil, nagu praegugi, ausaid mõtteid kottimas.

to glavlit;
//Sa ei ole ilmselt suutnud mõista perestroika ja glasnosti olemust//
Mulle tundub, et sinu olemuseks on käed rüpes oodata, et keegi sulle kastaneid tulest välja tooks.

//Eesti Vabariigi reaalse iseseisvumiseni oli sealt veel tükk tühja maad//
Mina tegin sulle väljavõtte selle Ülemnõukogu koosseisu, keda sina kirusid, ajaloolistest tegudest. Tegutses kuni 1990.a. märtsini.
Järgmine ÜN koosseis jätkas Eesti ühiskonna poliitilist & majanduslikku ümberkorraldamist. Eesmärgiks seati iseseisvuse taastamine. 8.mail 1990.a. seadustas ÜN nimetuse ’Eesti Vabariik’ kasutamise Eesti NSV asemel.

//täname õnne, et käpardlikud putšistid//
Kui Eesti tipp-poliitikutel poleks olnud aastatel 1988 – 1991 häid suhteid ja tihedat koostööd Vene tollaste demokraatidega, siis oleks N.Liit siiamaani alles ja Eesti selle sees.

mäletan sellest perioodist KGBlaste hammastekiristamist RR suhtes ja Savisaart peeti nende hulgas, vaieldamatult, halvaks inimeseks, mis ei välista, et RRs olid omad koputajad. Mäletan ka seda, et ERSP ei olnud neile probleem ja EK tegevus väideti igati kontrolli all olevaks. Sõpradeks väideti olevat Trivimi Velliste ja Siim Kallas.
Nii palju kunagise aja mälestustest.