![]() Lenk Õhtulehes: „Kuidas võime nii juhmid olla?"
Millu
2012-03-21 09:11:20
Kuhu on jäänud Balti Manufaktuur?
Anti veel kollastele Eesti kodakontsus, et suure kohaliku kombinaadi p...sse keerasid.
Enn Oja
2012-03-21 10:14:29
kulla Eimar, võime juhmid olla ikka küll ! näitäks ebasäädusliku kodakontsussäädusega ääläõiguslikeks sahkerdatud 'rahvas' "valib" põhisäädusevastase valimissäädusega endale nelikjõugu miss igasugusel sääduslikkusele sülitab .
ja loetleda võiks vel paljutki aga asjasträäkides pingutab Eimar kohati asja tundmatta üle nagu ikka taolistel juhtudel kui lugejad asja ei jaga ning kaela võib määri mida tahes . olen nõus et merelaevanduse mahaparseldamine oli kahjulik lausa igast küljest . aga Ookeanigaseoses usub Eimar ettesokutatud arve nagu Andruski sest ei suuda ega soovigi näha arvude taha . et olen neil külmutus, traal, veo ja tehaslaevadel ise sõit sis Eimarile teadmiseks et enamik neist laevadest olid juba vanad, ülejäänd osa aga väga ebatootlikud . ned olid ehitatud Tojtse temokraatisse republiigis ning kütust sõid ned aplad mootorid nagu 'saurused' . et uutes oludes odav savetski kütus asendus kalli maailmaturuomaga sis lihtsalt ei suudetud seda enam tasa teeni . kalapüük pole alkklasside mata tehe kus jagad kindla arvu kindla arvuga . arvestda tuleb ka ülesõitudega, kütusetankimise ja lossimislaevaootaisega, samuti mittepüügiliste tormipäävadega . Eimar ju ei saagi teada et mejje püügialad olid Norramerest Kanadani, samuti lõuna Atlandil kus torm sagedane . aga rohkem kui 7 palliga laseb traali vette ainult riigikogu lollpää . samuti ei kujuta Eimar ettegi seda et täis traaliiivates ei tohi oida vastu lainet sest vööri ja ahtri vaheldumisi langedes ja tõustes võivad vajjerites kõikuv pinge nad katkirebida ning mitmekümnetuhandelisest traalist ültse ilmajääda . selliseid juhtumeid oli pea igal püügireisil . takkaotsa on ka erinevatel kaladel oma püügiaeg . näitäks mere ahven Irmingeril kogunes just lehegu alguseks ja tasapisi ääbus 3 kuuga . paastugu lõpus saime loomusega 2-4 tonni, lehegu algusest aga 30 . ükskord oli isegi vähämalt 50 taga (oli töö õnnetus et väljapääsunöör ei and traalikogunend kalade survele järäle) aga kuna vinsid ei suut seda pardaleiivata sis tuli traali teha sisselõige ja 20 tonni (20000 kilo) kajakatele ja albatrossidelekinki . ülesõit Eestist üle Atlandi 12-13 sõlmega aga võttis enam kui nädala . seda ei tehtud mitte tasuta purjedeall . ing suudeti seesoida vaid tänu sellele et leiti kokkuostjad Nipponist kess igal aastal oma külmlaevad saadid (tänaseid olusid ei tea) neisse püügikohtadesse et omadele kala kokkuosta . Irmingeril oli laevu 80 ümber ning mejje teed ristusid vettjagades sageli . ehki kiirus oli nadi (meil 3-4 sõlme, 'krokodillidel' ja nipponlastel kuni 6 sõlme) sis tagatolknes ligi miil traali, Teiviseväinas iidlestapüüdes kakski . maarott (ja Eimar) ei oska ettegikujutada mis siis toimus kui 2 traali omavahel takerdusid .
Enn Oja 2
2012-03-21 10:14:56
riike oli esindatud 14, Nipponist Pulgaariani välja . mejje traaleril oli 57 meest ja 7 naist, iislandlastel, vöörlastel, nipponlastel kordades vähäm . mejje kolakas ei suut uuele alsile üleminna ilma osa traalist pardale iivamatta, tõelised kaariigid aga tegid nina all täis pöörde ja panid tagasi ilma aega viitmatta . pisikesed nipponlaste 'marud' tegid traalides 6 sõlme mejje kobaka 3 vastu .
iidlesta püütsime erinevalt teistestlaevadest pimesi sest meil pold traali suul kajaloodi ning me ei tead isegi seda kass mejje traal ültse mööda põhjavenis, iidlest onn aga põhja kala . üldiselt mainin vaid sedaet kõik laevad vajasid väljavahetamist . mõni kõlbas oma lõpupäävadel vel vaid ankrusseisva külmoonena, mitte rohkem . tänaseks peaks nad kõik olema Paarati läänärannikul tükkidekslõigatud ning uuesti ülessulatatutena teisel kujul murjaneitteenima . osa esserteemme müüdi sinna kohe . kohalikud õpetatti neil laevadel välja ja ehk mõni loksub tänagi, neil sellised vanad rüsad kombeks . ültse ei taha Eimar tunnistada aga seda et Ookean oli miljonilistes võlgades . nagu ka seda et laevad seisid tegevusetult 2 aastat Patareilähädal lahel ankrus . sest SSSR-i arvel saadud püügialad kadusid ning päälä Irmingeri olid nad kõik tasulised . üdini loll ning merevõhik Mart aga ei soovintki merekalanduse päästmiseks midagi ettevõtta . temajaoks oli ju 95% ujuvkoosseisust slaavlased ja neile tuli juba sellepärast vesi päälätõmmata . Ookean oli Mardi ja teiste tainapäädä kamba esimene vaenlane . iljem läks samateed merelaevandus . ent sääl olid teised põhjused . kui nüd tahaks mingi ilge rahasüstiga elustada ni ookeanipüüki kuiga kaubavedu sis kõleb isegi üllatisena aga kalapüükitaastada oleks isegi kergem . kaubavedu nõuab aga sissesõidetud liine ja ajaga juurdund suhteid prahtiatega, neid liine meil aga enam pole . meid lihtsalt ei võeta Nedloidi, APLi, Evögriini, Märski ja teiste mereteede valitsejate ulka . juhuveod onn aga ajas kõvasti kõikuvad . väljapääs pole ka odvates laevades sest uued ning karmid nõuded teevad taoliste ärilise pinnaloidmise oodatust kallimaks, vaa on põhimõtteliselt uusi laevu otse tokist . aga ! meil pole selle ebasäädusliku klikikarja seas ühtki(!) kes sellest asjast ültse midagi taipaks . selle kliki juhtmõte onn endiselt andruslik võimalikult vähä muutusi ehk 'lass minna kõik allamägä nagu lähäb, siis ei pea vaevanägäma !' .
Enn Oja
2012-03-21 10:19:06
ültse aga unustin Eimarileöölda et kui onn olemas traktorid sis pole vaja enam üle mõistuse toota labidaid . onu Eimar ütleks kohe vastu et 'riideid on kõigil alati vaja' ja nii se ka onn aga kui sa toodad eba majanduslikult sis ned samad eestlane ja estoonets seda kallimat toodet lihtsalt ei osta . ehk asja iva peitub selles et me ei oska enda odavat tööjõudu odavalt tööle panna . sest me oleme ülearu ahned ja lollid . ja seda olen ma mejjekohta korrand juba liigagi sageli .
2012-03-21 11:10:28
Eesti tööstust on arendatud tööstustootmise likvideerimise kaudu. Selleks oligi vaja "omandireformi", eriti aga ettevõtete sokutamist välismaalaste kätte, et saaks vabrikuväravad kinni ja eestlastest võõraste orjad...
SP
2012-03-21 11:35:02
Eimar võiks ikkagi seda küsida neilt, ettevõtete töötajatelt endilt, kellele nad oma vara müüsid, nii kui neile selle õiguse anti. Keegi ei soovinud mingit aktsiat, sooviti selle kohe rahaks teha ja ninni-nänni osta.
Kui ikka lattu toodetud labidaid polnud vaja, lukke mida sai naelaga lahti teha, keegi ei vajanud. Unustatakse ära, et paljud ettevõtted juba ENSV ajal püsisid pinnal ainult tänu subsiidiumitele, kulud ja tulud polnud tasakaalus, kuigi raporteeriti ulmelisi plaani ületusi. Seadmed millega töötati olid moraalselt ja tehniliselt vananenud ja ebaefektiivsed. Moderniseerimiseks vahendid aga puudusid. Väravate avanedes selgus ka tõsiasi, et kellegil sellist toodangut tarvis ei ole, et on ainult meile maalitud illusioon vajalikkusest, kõik see oli šokeeriv ja tekitas depresiooni, mis pärssis tööstus progressi. Puudus sisemine tahtmine ja vahendid. Riigijuhid, nende sea ka Savisaar tegelesid juba oma asjadega, intriigide punumisega ja oma positsioonide kaitsmisega, rahvas oli aga tegelikult jäetud omapäi.
muigaja
2012-03-21 13:44:49
SP, ära lahmi.Eestis oli ikka tööstus maailmatasemel. "Volta" elektrimootoreid veeti kogu maailma, "Marati" pesu oli ka nõutav kaup. Tallinna ekskavaatoritehas valmistas nõutud rootorekskavaatoreid, jne,jne. Polnud siin mingeid subsiidiume vaja. Praegugi veel toodetakse "Vasara" lukke, neid toodab ka Läti ja veel mõni välisriik. Pole neil lukkudel häda midagi. Uute keeruliste lukkudega on aga see probleem, et kui keegi võtmeauku mõne tiku topib, siis lõhu uks maha. Vasara luku sai kergemini ära lõhkuda. Aga said nõukogude ajal kõik tööd ja ei põgenenud keegi välismaale, sest korter ja toit oli odav, polnud ühtegi kodutut ega pomši, polnud ühtegi narkomaani ega pederasti. Elati normaalselt, nüüd on ülirikkad ja kodutud ning töötatöölised. Loll rahvas valis omale sellise valitsuse.
2012-03-21 13:51:27
Muigaja on hull - siin ei ole muud varjanti.
Papi
2012-03-21 14:23:27
ENSV kaubal oli ainult üks puudus - sellele ei osatud leida turgu.
tähenäriline
2012-03-21 14:30:20
Muigajale - selles kõiges on ju süüdi siis Savisaar, sest just tema tõi sinu ja teiste kesikute maailmavaate järgi Eestile iseseisvuse ja hävitas nõukogude võimu.
Ja praegu on ta lihtsalt vana ja tigestunud vanamehepäss, rahvas ei taha teda valida ning seepärast on Toompeal võimul nõukogude politruk. Ja mis sis selles halba on? Oma kommentaaris sa ju kiidad kui tore oli nõukogude võim. Miks sa siis Ansipit sõimad politrukiks. Ürita ikka meelde jätta, mida sa oma kommentaarides siin kirjutanud oled, muidu jääd lihtsalt lolliks siin.
2012-03-21 14:30:53
Kust olekski Marati naistepesu turgu leidnud?
SP
2012-03-21 14:51:48
muigaja! Neid Volta el.mootoreid viidi metalli kokkuostu, nad olid head vaid metalli ärikatele, tehnoloogiliselt olid nad elektrimajanduses eilne päev, Ekskavaatori tehase toodang seisis tehase laoplatsil ja jõudis samuti metalli kokkuostu, keegi ei soovinud neid tehnika šedöövreid. Ja mis puutub lulkkudesse, siis on nad mõeldud mitte lõhkumiseks, vaid ostja turvalisuseks.
Mis aga puutub väljaspool Eestit töötamisse, Eestist pärit ehitajaid oli kogu 1/6 planeedist täis, Moskvast Vladivastokini. Eesti meremehed seilasid kõigis NSVL-i laevandustes. Eestist käidi Siberis metsa töödel. Mis puutub töötutesse, siis statistiliselt neid ei lubatud kajastada, samuti oli see kriminaal korras karistatav, nimetati tööpõlguriteks. Aga neid oli ja ainult Tallinnas mitmed tuhanded, samuti olid narkomaanid, prostituudid aga sellest ei tohtinud avalikult rääkida, kirjutada.
to: muigaja
2012-03-21 15:41:07
.....Eestis oli ikka tööstus maailmatasemel. "Volta" elektrimootoreid veeti kogu maailma, "Marati" pesu oli ka nõutav kaup. Tallinna ekskavaatoritehas valmistas nõutud rootorekskavaatoreid, jne,jne......
Muidugi oli see nõutud kaup.Aga ainult "suure kodumaa" avarustes (ja ehk ka mõnes sots,riigis).Avatud turu tingimustes see polnud lihtsalt konkurentsivõimline. NB! Marat on veel alles ja toodab isegi! .....Aga said nõukogude ajal kõik tööd ja ei põgenenud keegi välismaale, sest korter ja toit oli odav, polnud ühtegi kodutut ega pomši, polnud ühtegi narkomaani ega pederasti. ..... Saad sa ise ka aru,mida kirjutad??? Keegi ei põgenenud välismaale???Kuidas nad olekski saanud?Ainult salaja üle piiri minnes (ohuga kuuli saada).Ja nendest, kellel õnnestus põgeneda, ei tohtinud isegi rääkida! Täpselt samamoodi olid ka kodutud, homod, narkarid jne.Kuid sellised kõik saadeti kuhugi kaugemale ning kuna NSVL-s oli "kõik korras", siis ka sellistest tegelastest ei tohtinud rääkida!
Enn Oja
2012-03-21 17:29:56
SSSR-i kaubavahetusest võiks palju äid arvulisi näitäituua aga kuna pole omaaekseid väliskaubanduse teatmikke kääpärast sis piirdun vaid meeldejäänuga .
mejje kaup võeti vastu valdavalt VMAN-i maades vastastikuse kaubavahetuse raames sest omavahel oli ärajaotatud milline riik ehitas laevu, milline lennukeid, milline vedureid jne . enamik laevadest toodi ENSV-sse põhiliselt Polskast ja Ostojtslandist, kauksõidupussid Modjorostanist, muud Ukraiinast ja Rassiiast . sõiduautod ainult Rassiiast ja sapakad Ukraiinast . ENSV toodang läks sinna vastu aga ka andamitootavatesse Aahvrika riikidesse (nagu praegu kerjame ninaesist läänäst mejje !) . just Volta mootorid läksid meilt Kinealahe riikidesse, mitte ag AÜ-sse, Nipponisse või Vraanssi . nii oli ka muukaubaga . Aahvrikaga oli mõnus kaupa'vahetada' sellepärast et ENSV merelaevandusele oli eraldatud vaid 2 sihtpiirkonda: väiksämad laevad käisid läänä Euroopas ja suuremad Mahriibist Kongoni . suvel saadeti mõned suuremad ka põhja Jäämerre Tiksit, Tiksonit ja muitsadamaidvarustama . ükskord ei last liikuv jää kaht laeva enam tagasitulla ning nad pidid tagasisõitma Vladivastoki kaudu ümber Aguljassi neeme . kalapüügiks olid eraldatud Põhjameri, Njuuvaundländi veed ja läänä Aahvrika, sõltuvalt laeva liikidest . aga välissadamatesse tohtisid siseneda vaid vähäsed, põhiliselt pooleaastase tööajaga ookeanitraalerid, samuti varustuslaevad ja kalaveolaevad . ülejäänd väljusid Tallinast ja saabusid Tallina . kalamüüdi välismaale suhteliselt vähä, enamassti toodi kõik Tallina . mejje veolaev 'Patniitseski salihv' tõi Talina 26 liiki kala, pärast linnas jäid silma ainult 6, põhiline tarbekaup (tursk, stauriida, saida, piksa, skumbria, mingi teravaninaga peenike kala oli veel) ülejäänu läks eritellimusel Maskvaasse ja Liningratti Inturistile . isegi tuuni ja pelamiidi saime vaid niipalju kui ise viitsisime laeval soolata ja kuivatada . pold meil midagi uhkustada oma toodanguga, see võeti vastu vaid neis riikides miss olid samuti "tasuta" teenusepakkumise kursil . isegi kui mejje kaup pold kehv sis pold neile lihtsalt raskeraha riikides turgu . veel mälätan seda et SSSR alandas oma sigulite kelamäärimiseks inda isegi üle 3 korra . 'sõpradele' Misri arabitele sokutatti 5500-rutsine Siguli kaela 3500ga aga Kanadasse 1300-ga ! sest taalreid oli vaja ! ja samasugune kerjamine käis lajjalt ka muuderiikidega sest lisaks sirbile ja vasarale oli vaja ka tasemel ajakohast tehnikat .
2012-03-21 17:38:20
Ärge pange tähele, Muigaja täna nina täis võtnud ja ta ei saa üldse aru mida suust välja peksab. Ju on vanamehel närvid ikka täiesti läbi juba sest punnita mis sa punnita, asi näib seal sektis ikka täiesti mädal olevat !
muigaja
2012-03-22 11:13:08
Tähenärija ja veel keegi sai oma hambaid proovida. Andsin teile kondi närida ja seda te tegite suure lustiga. Erand kinnitab reeglit, tähendab, et minu jutt oli ikka reeglipärane. Kuid see oli majanduslik pool. Kas te siis aru ei saa, et vabadus, armastus, see on mu unistus. Annaksin elu ma sinu eest armastus, annaksin armu ma sinu eest vabadus. Sellepärast toimus laulev revolutsioon, sest eestlased tahtsid vabaneda vene šovinistide ikkest. Oli majanduslikult hea elu, kuid hing kannatas. Nüüd on hing vaba, kuid majanduslik ebavõrdsus. Nii see on.
SP-le
2012-03-23 12:06:07
Muigaja jutt ja selle artikli autori jutt on jumala õige.SP,tänaste kommentaaride põhjal luban küll endale sulle öelda: sa oled tõesti rumal.Nõuka ajal toodetud Eesti vabrikute kaup oli kordades kvaliteetsem kui praegu meile maailma avarustelt kohale veetud rämps.Olen korduvalt vahetanud elektripliite,mitu külmikut on kohe peale garantiiaega hingusele läinud, tolmuimejaid,võileivagrille,kohvimasinaid,jm. ma ei räägigi.Mul on veel mitmel uksel Vasara lukk,kümneid aastaid vana mõnel,tule SP ja tee see naelaga lahti,narr oled.Hirm on peal,kui ükskord pean uue luku ostma,kas veel saan Vasara oma,vaevalt.OLI külmkapp 30 a töötas,tüdisime ,andsin ära ja töötab küla peres siiamaani.Sama on lugu veel mitme nõukaaja koduseadmega.Omal ajal sai küll öeldud,oh see vene värk,nüüd kogeme,millist rämpsu praegu poest saame,nii tööstus-kui toidukaupu.
SP
2012-03-23 12:46:11
Vasara kiitjale, kui soovid, võin Su lukku avada mõne hetkega, turvalisus on Vasara lukuga uksel vaid koerte-kasside eest. Pole kuulnud, et Eestis toodeti el.pliite, külmikuid. Kas aga seltsimees mäletab palju maksis 30 a. tagasi külmik ja mitu külmikut sai palga eest osta, samuti kui palju tarbis külmik el.energiat. Kui Sinu lukk aga katki läheb, saad Sa sellise käkki igatahes uuesti osta, pole nad kuhugi kadunud.
O'Naba
2012-03-23 13:49:57
Aga Dvigatel Heimar! Kuhu jäi Dvigatel?
Enn Oja
2012-03-23 14:09:59
selsimes SP ei taha arvestada tõika et ajaga oleks kaasaskäind ka mejje tootjad ning täna poleks külmikuostmiseks sugugi vajaläind mitme kuu palka . küll ei arva ma seda et me ise oles old suutelised taolisi tootmis liine väljatöötama, selleks on meil siiski liiga vähä valikut ajudeseast ning neetki oleks suunatud pigem inimeste massimõrvamise lihtsustamisele nagu mujalgi maailmas .
|