Iljutise õpsina olen seekord Velloga öhes paadis.

Olen koolis käinud kauboikapitalismi aastatel ja kinnitan, et Vello Leito etteheited on õigustatud. Isiklikult mul muidugi vedas kooli ja õpetajatega.

Küll on siin üks pehmendav asjaolu: hiljutise uuringu järgi on 94% eesti õpetajatest naised...
(http://uudised.err.ee/index.php?06237608)

Siiski, kui meie feminiinne õpetajaskond teeks nädalase streigi, saavutaksid nad absoluutselt kõik, mis tahaksid: muuseas rohkem mehi kooli marakratte taltsutama!

--

Siin - minu kommentaari näol - on hea illustratsioon Leito
kirjatükile:
www.lotman.ee/1/post/2011/10/kgb-kongide-muuseumi-aastapev.html#comments

--

Lugege ka Leito pikemat mõttearendust meie õpetajaskonnast:
www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/opetajad-kuelvasid-tuult.html

Leitoga nõus. Pehmekesed ja orjameelsed on meie õpetajad nagu enamus rahvast.

...eelmine kommentaar on tabav oma anonüümsuses...

Vello Leitol on arvatavasti õigus. Vaatame seda, kuidas õpetatakse koolis. Kui koolis pole võimalik hoida distsipliini, sest õpilased võivad kaevata õpetaja kohtusse kui õpetaja huligaanide pärast läheb liiale. Sest huligaanid (need on ju paid) võivad teha sigadusi, kuid õpetaja ei tohi neid karistada isegi peale tunde jätmisega. Üks video näitas, kuidas huligaan ärritas naisõpetajat endale kallale tulema ja samal ajal filmiti ning poiss irvitas. Ei julgenud varem ükski õpilane õpetajale vastu hakata ja õpetajal ei olnudki vaja neid karistada, piisas noomimisest, kuisee ei aidanud, siis visati see õpilane koolist välja. Õppimise taset näitab võibolla kartus isegi eesti keele eksami vastu. Eks muidugi on õpetajatel raske, kui klassis on ärikate võsukesed, kelle papadel on laiad tutvused ja nii on alati ohus õpetajal oma koht, sest ärika võsu võib valetada mida tahes ja kui teda toetab veel mõni sõber, siis on õpetajal minek. Eks praegune valitsuskoalitsioon teab, et õpetajad on nende käpa all, seepärast nad õpetajaid eriti ei arvesta. Palgalubadus võib olla silmakirjalik nagu kõik valitsuse lubadused. Aga eks needsamad õpetajad on üles kasvatanud sellise ülbe põlvkonna, kelle peamine siht on koguda mammoonat kasvõi üle laipade. Selline ongi praegu võimul.

Enn Oja oli hiljuti õpetaja (üldine naer) Kas keegi kujutab ette õpetajat kes kirjutab nii vigases õigekirjas,et nagu ei saagi aru on see eesti keel või mitte .Nädala parim nali-- Enn Oja oli koolis õpetaja !?

jääb üle vaid Leito argumentidega nõustuda. Eks õpetajad on oma õpetamisega soodustanud selliste empaatiavõimeta valitsejate kasvamist ja lisaks nad ka end valitsema hääletanud. Seega, armasd õpetajad, ükski heategu ei jää karistamata ja oma kasvandikelt saate te just seda, mida neile õpetasite. Edu edaspidiseks ja mõistust kõrvade vahele, et järgmised põlvkonnad saaksid haridust, mis neid ka harib.

Kurb, aga kahjuks tõsi.
Õpetajate seas on väga palju valitsusparteide valijaid.
Kahjuks olen näinud ka õpetajaid,kes kardavad,et Savisaar müüb meid Venemaale tagasi.

ei noh, toesti.
ja minu ees bussis istus kord kaks opetajat kes raakisid "osad inimesed"!!!!
lihtsalt jube, kuidas nii tohib, eesti keeles ju oeldakse "osa inimesi", nad ei tea, et *osa kaib koos osastava ka'andega! J ja hullemaid keelesorkijaid polegi kui haridusmini teaduskandidaadid oma "uue, arenenud" eesti keelega.....

ei noh, toesti.
ja minu ees bussis istus kord kaks opetajat kes raakisid "osad inimesed"!!!!
lihtsalt jube, kuidas nii tohib, eesti keeles ju oeldakse "osa inimesi", nad ei tea, et *osa kaib koos osastava ka'andega! J ja hullemaid keelesorkijaid polegi kui haridusmini teaduskandidaadid oma "uue, arenenud" eesti keelega.....

Saan muhukast aru aga nii lihtsalt 'osad inimesed' välja kaa ei sure.
Keelereeglid jäävad alati rahva keelekasutusest maha ning sageli isegi kaugele. Mõnest alksest veast saab õige aastakümnetega ja mõni ripub vel tänagi õhus. Keelekorraldajad on juba oma äälästatuselt old raugameelsed.
Ametlikult 'osad inimesed' täna vel tõesti tunnustust ei lejja ent rahvaseas keelealus muutub pidevalt ning ültse ei imesta kui 10 või 50 aastapärast ka sellised vormid 'säädustatakse' lubatavateks.
Õiged on tõesti öhendid osastava ja seestütleva käändäga 'osa inimesi' ja 'osa inimestest'. Ka ma ise väldin öhendit 'osad inimesed' ent ma austan ka rahva keelekasutust, eriti kui ma saan aru keeletaju aluse muutumise põhjusest.
Toon näitä kuidas peaks 'osad inimesed' jäigalt käänduma (asendan vaid päälkohakäändäd alaleütleva pääläütlevaga jne), lõpud esitan suurtähäliselt, kaa toimub tüves vaheldus n/s:
Ni - osaD inimeseD
Om - osaDE inimesTE
Os - osaSID/osI inimesI
Ssse - osaDESSE inimesTESSE
Ss - osaDES inimesTES
Sst - osaDEST inimesTEST
Plä - osaDELE inimesTELE
Pl - osaDEL inimesTEL
Plt - osaDELT inimesTELT
Sks - osaDEKS inimesTEKS
Rni - osaDENI inimesTENI
Ona - osaDENA inimesTENA
Ita - osaDETTA inimesTETA
Kga - osaDEGA inimesTEGA
Osa neist pole me kunagi kuuld, ka lastesuust mitte, eriti vastuakkavad 4 käänät lõpus. Sest neid ei taha vastuvõtta ka 'osaD inimesED' kasutajate kõrv.
Ise arvan põhjusepeituvat alateadvuslikus soovis välti keerulist käänät nagu osastav ja ega seestütlevgi meeliskääntäulka kuulu.
Lõpuks onn olemas veel üks seletusvõimalus. Nimelt kas se 'osa' mitte ei taha saada endale omadussõna mundritselga? Onn ju 'ilusad inimesed' olemas ning samamoodi saaks käsitleda ka 'osi inimesi'.
Onn aga väikä 'aga'. 'Ilusad inimesed' ei ühildu samuti 4 lõpukäändäs: onn vel 'ilusateks inimesteks' aga juba 'ilusate inimesteni' ja nii lõpuni. Meenutan et ka 'osad inimesed' akkasid vastu just neis 4-s käändäs. Aga kui juba 'osa' käsitleda tulevikus omadussõnana sis saaks me neis 4-s käändäs vormideks:
Rni - osa inimesTENI
Ona - osa inimesTENA
Ita - osa inimesTETA
Kga - osa inimesTEGA
Ja kõrvad ei jookse enam sita vett!
Võibolla olen samuti raugameelne ent soovitan midagi vahepäälsät:
1) Eelistada endiselt väljakujunend vorme 'osa inimesi' ja 'osa inimestest';
2) Suhtuda arusaavalt/mõistvalt/taluvalt kujunevasse vormi 'osad inimesed'.
Kõigesse ei saa suhtu kui igavesti valesse. Tegemist pole ju siin sõltumatu ning muutumatu TÕEga.

Enn Oja on päris leili läinud oma keeleõpetusega. Paistab, et pensionäril on igav ja elab siin oma igavuse välja. Aga mis puutub eesti keelesse, siis on se jubedalt ära solgitud. Üks ere näide on "saatevigad". Varem öeldi saatevead. Siga on mitmuses sead. Öeldakse ikka sealaut, mitte sigadelaut. Muidugi ei osata enam eesti keelt kui õpilased kardavad eesti keele eksamit nagu vanakurat välku. Ka solgivad eesti kirjakeelt igasugused murdekeele armastajad. Murdekeelt võib kodus rääkida, kuid koolis peab õpetama ikka riigikeelt, millise põhjal on seadused tehtud. Ei saa teha ühtki seadust murdekeeles, sest juristid tõlgendavad seadust iga sõna järgi. Kui mõni sõna võib põhjustada vääritimõistmist siis sellist seadust kasutada ei saa. Keel on risustatud ka ingliskeelsete väljenditega, millest tavainimene aru ei saa. Kasutatakse sõna hitt, mis kõlab nagu sitt. Õigekeelsuse sõnaraamatus sellist sõna ei ole. Eks selliseid on veelgi.

Muigaja lausa sunnib tema lihtsameelsuseüle muigama.
Säädustekeel on vaid linnukese ja õigussahkerdajatejaoks et lihtne inime alati lolliksjääks. Toon muigajale näitäks kasvõi valimissääduse mittevastavuse põhisäädusele.

Põhisääduse § 60: Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakkse vabadel valimistel proportsjonaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, öhetaolised ja otsesed. ...

Riigikogu valimissäädus ütleb aga nõnna (toon välja vaid vajaliku):
§ 62. Valimistulemuste kindlakstegemine
(1) Iga valimisringkonnakohta arvutatakse lihtkvoot mis saadakse valimisrinkkonnas antud kehtivate äältä arvu jagamisel selle rinkkonna mandaatide arvuga.
(2) Valituks osutub kandidaat kellele antud äältä arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
(3) Nende erakondade rinkkonnanimekirjades kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähämalt 5 protsenti äältäst reastatakse kandidaadid vastavalt igaöhele antud äältä arvule. Sama erakonna rinkkonnanimekirjasolevate kandidaatide ääläd liidetakkse. Erakond saab niimitu mandaati kuimitu korda ületab temale selles valimisrinkkonnas antud äältä arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka kääsoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse öhevõrra kui äältä jääk moodustab vähämalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul kui äältä arv moodustab vähämalt 75 protsenti lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespololevad kandidaadid kellele antud äältä arv on vähämalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kui vähämalt kahele kandidaadile onn antud võrdne arv ääli osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespololev kandidaat.
(4) Valimisrinkkondades lihtkvoodi alusel jaotamattajäänd mandaadid jaotatakse kompensatsjoonimandaatidena nende erakondadevahel kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähämalt 5 protsenti äältäst.

(5) Kompensatsjoonimandaadid jaotatakse modihvitseeritud Ondi jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2^0,9, 3^0,9, 4^0,9 jne (^ tähistab astet). Seejuures jäätakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele niimitu jada esimest elementi kuimitu mandaati sai erakond valimisrinkkondades. Kui vähämalt kahe erakonna võrdlusarvud on võrtsed saab mandaadi erakond kelle kandidaadid paiknesid valimisrinkkonna kandidaatide koondnimekirjas tagabol.
(6) Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsjoonimandaadi kandidaat kess on nimekirjas eespol ja kelleleantud äältä arv on vähämalt 5 protsenti lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäätakse vahele need kandidaadid kess osutusid valituks valimisrinkkondades.
(7) Kui kompensatsjoonimandaatide jaotamisel selgub et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate kellele antud äältä arv oli vähämalt 5 protsenti oma valimisrinkkonna lihtkvoodist saab kompensatsjoonimandaadi oma valimisrinkkonna lihtkvoodist enima äältäprotsendi kogund sama nimekirja kandidaat. Äältä võrtsusekorral saab kompensatsjoonimandaadi kandidaat kess onn esitatud nimekirjas eespol.
...

Kõrgeltaritud lollpää muidugi ei viitsi tungi ülalesitatud sõnade tähändustesse ent minu kõrget aridust miski ei tõesta ning mina võin. Ja väidan et kui alussääduses (/põhisääduses) on määratud VÕRDELISUSE nõue sis seda peab järgima ka alam valimissäädus. Muidugi onn alussäädus vähäsõnaline ning temalpõhinevad alamsäädused peavad täpsustama kess, kuss ja kuidas seda alussääduses sätästatut peab ellu viima ent ta ei tohi vastuolluminna põhialusega. Seda valimissäädus ka teha püjjab ent on ka selgelt ületand oma õiguslikke võimupiire. Nimelt ei jää valimissääduses põhisääduse võrdelisuse nõudest aisugi järäle sest ülaltoodud paragrahv kasutab oopis EBAVÕRDELIST, PÖÖRDVÕRDELIST ja ASTMELIST kohtade jaotamist!
Kirjutin sellest põhisääduse rikkumisest ka Telhvis ent loomulikult pole ükski Re, IR, So ja Ke petis õigusest uvitatud:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/enn-oja-kuidas-klikivoimu-asemel-rahvas-voimule-saaks.d?id=36418597
ja
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/enn-oja-ebaseaduslik-riigikogu-on-surnud-elagu-ebaseaduslik-riigikogu.d?id=41939467

muigaja, sõna "hitt" on ÕS-is täiesti olemas:
hit't <20: hiti, .hitti> ARGI löökpala, lööktükk, ülimenukas muusikapala, film vm. ▪ Kassa+hitt. Hitt+film, +kaup, +lavastus, +lugu, +saade

Kui inimesed elavad niisuguses vaesuses!!!,mis meie riik pakub kõige nõrgematele,siis on ikka jube Häbi nõuda ühel õpetajal ainult enesele sissetulekute suurendamist,unustades need teised.Mis eeskujuks ta siis on,Mida ta õpetab???

Väga õige järeldus,needsamad õpetajad olid kärmed refe ja irle valima ja laulsid neile hosiannat,sama lugu on penskaritega,keda lauslollitati ja tagajärjed on nüüd käes.Valige ikka praeguseid võimuklikke,saate ka palka ja pensioni juurde.Pensioni juba 12 eurikut saab 1.aprillil---10 kilo räimi on samahea kui käes.

oodo, 12 eurot on tegelikult suur raha. Minu ema on üksik pensionär ja tal on väga hea meel, et natukene lisa tekib. Ta just arvestas oma kulud (korter - küte üle 100 euro kuus, telefon, TV jne) kokku ja leidis, et peaaegu 2 kuu pensioni suudab aastas säästa. Tuleb lihtsalt osata majandada. Kusjuures ta ei näruta sugugi, lubab endale ühte ja teist ja sööb tervislikku toitu.

kriibu, minu õigekeelsuse sõnaraamatus küll seda sõna ei ole. Aga nagu te välja pakute, on see nii laialivalguva tähendusega, et ilma lisaseletuseta sellest aru ei saa. See ongi võibolla inglise keele omapära, et mõne sõna tähendus avaneb alles lause sees. Eraldi ei saa tast aru.