Irl, eriti isamaaliidu osa on alati olnud tõelised eesti ja eestlaste eest võitlejad. Seal on mitmed poliitikud, kes on ajaloolased ja uurinud Eesti ajaloo kulgu, teinud vastvaid järeldusi, kirjutanud inimeste käest mälestusi ja ka soovitanud paljudel, kes om mitmel viisil kannatanud ja ajamasina vahele jäänud oma mälestusi üles kirjutama. Nii teame kuida mehi mobiliseeriti punaarmeesse ja sakslaste poole, kuidas võideldi Soome Talvesõjas, Sinimäel, Velikie Lukis, Tehumardis, mis ja kes olid metsavennad, mida tegid hävituspataljonid, küüditamisest, punaste ja sakslaste terrorist jne.

Irl, eriti isamaaliidu osa on alati olnud tõelised eesti ja eestlaste eest võitlejad. Seal on mitmed poliitikud, kes on ajaloolased ja uurinud Eesti ajaloo kulgu, teinud vastvaid järeldusi, kirjutanud inimeste käest mälestusi ja ka soovitanud paljudel, kes om mitmel viisil kannatanud ja ajamasina vahele jäänud oma mälestusi üles kirjutama. Nii teame kuida mehi mobiliseeriti punaarmeesse ja sakslaste poole, kuidas võideldi Soome Talvesõjas, Sinimäel, Velikie Lukis, Tehumardis, mis ja kes olid metsavennad, mida tegid hävituspataljonid, küüditamisest, punaste ja sakslaste terrorist jne.

Aadu, sa küsid, miks inimesed Tallinna kolivad, miks Tallinnas on rohkem tööd kui mujal.
Vastus on nii lihtne, et pidasin su küsimusi rohkem retooriliseks kui tõsiseks.
Vastus on, et Tallinn on riigi pealinn. Pealinnadesse koondub rahvas üle maailma, Eesti ei ole siin mingi erand. Pealinnades on rohkem töökohti, sest ettevõtlus ja äri koondub alati rohkem pealinna. Tallinnas on eksportidagi odavam kui näiteks Antslast või Kanepist. Ja seda kõike olenemata või hoolimata sellest, kes pealinnas võimul on.
Muide, statistika järgi siirdub kõige rohkem inimesi Tallinna elama Ida- ja Lääne-Virumaalt.

need pealinna lkolijad on tallinlased ära tüüdanud, mittesellepärast, et tööd ära võtavad, nagu vaagija ja osutaja kord tahtsid tõestada vaid sellepärast, et nad tavaliselt üürivad kortermjades kortereid, tihti ei pea nad maja väli ja sisekorra eeskirjadest kinni ja on veel muidki tõsiselt probleeme.

Et siin on petistelt ülemindud Tallinaülistamisele sis ütlen samuti mõne vastulause põhimõttel 'miks Tallinas on vastik elada?'

Kõigepäält tuleb eristada tallinlast ja 'tallinlast' ehk Tallinas ammusest ajast majaomanikku ja elajat neist kes sääl juhuelanikud. Tallinas elamine nõuab ka vastavat mõtte- ja elamisviisi ning alateadvuslikku tunnetust et 'just siin ma elada tahangi'. Juhuelanik võib küll suurlinna tuledest rohkem vaimustuda aga ta pole sääl elamiseks vaimselt valmis. Enamik neist nn 'kutsumatuteks külalisteks' jäävatki.
Kaa tuleb eristada Tallinat kui linna erinevatel aastakümnetel ehk põhimõtteliselt erinev oli elamisviis 1930ndate, 1960ndate ja 2000ndate Tallinas. Näitäks mina olen Tallinas eland mitu korda ning ka aastaid ent mulle pole kordagi pähätuld sinna põliselt elamajääda, ma olen seega kogu aeg old säl 'juhuelanik'. Ent elanuna Tallinas erinevatel ajajärkudel ütlen sedagi et Tallin aastal 2011 on suuresti erinev Tallinast 1967-1974 kui ma säl esimest korda püsivalt elanike nimekirjasolin. Ja kinnitan et tänane Tallin on elamisväärtuselt isegi väga vastik. 40a tagasi võimutses küll kohati russi keel ent vaid piirkonniti. Muu elukorraldus linnas oli tänasest selgesti etem. Võibolla ka sellepärast et rohkem tehti ise sest siis vel 'osati' paljut teha. Tänane tallinlane on enamassti teenuse tellia.
Palju asju oli paremini korraldatud, vist sellepärast et linnavalitsus (/täitevkomitee) tundis siis end peremehena, tänane aga enda ajutisusttunnetades etkel kuskile lattupääsänd vargana. Seega on tänase linnamajandamise tasemelanguse üks oluline põhjus linnavalitsuse poliitilisus, 40a tagasi oli võimul vormilise NLKP varjus aga sisuliselt asja 'tundjad'.
Kaa kujundatti linnapilti toona tervikuna, ehitatti suurte piirkondadekaupa, nt kõik tänased 3 suurt 'mägä' on ju 1960-1970ndate vili, viimane Lasnamä küll osaliselt pääläsunnitult. Täna aga ehitatakse nagu piss pähälööb ehk kuidas keegi oskab kellelegi salamahti midagi õlmaallasokutada. Mälujärgi oli esimeseks suureks totruseks Kardii kaubamaja vanalinnas aga eks neid vaimseid "väärastumisi" ole säl teisigi. Ei akka aga üksikasjades Tallina ültpilti lahkama sest olen sellest ehitamisjamast juba üle aastakümne eemalold.

Isiklikult mulle teeb Tallina vastikuks tema vaimsuse vaenulikkus. Inime pole säl inime vaid mingi 'mitte keegi' 400000-lises karjas.
Ültse ei käsitle siin Tallina edu eestluse kui Eestisse suhtumise ävitamisel. See on pikem lugu.

Loen ja loen üle 160 kommentaari, kuid on ära unustatud artikli teema. Vaid mõned üksikud püsivad antud teemal, kuid paljud lahmivad ajaviiteks Savisaare kallal ja siis veel jageletakse omavahel kes on ikka kõige õigem kommenteerija. Kas aga IRL võtab poliitilise vastutuse ja viskab oma ridadest välja need "äraostmatud" äraostetavad peale Raudse, Kabritsa ja Stelmachi ka Vaheri ja Partsi nagu 77 isamaalast nõudis. Paistab, et neid töödeldi, sest esialgu on nii Vaher kui Parts ametis. Kas saab sellist erakonda usaldada, kes hoiab ja kaitseb oma liikmeid, kes on Eesti riigi mainet kahjustanud. Isegi Mart tahab vastutusest kõrvale hiilida ja ameti maha panna. IRL-i esimehena peaks Mart olema resoluutne erakonna maine kahjustajate suhtes, aga ta kardab, sest on arvatavasti seotud selle skandaaliga. Erakonna juhina ta kindlasti teadis seda ammu.

Miks sa muigaja jällegi valetad, väites et Mart Laar tahab oma ametit erakonna esimehena maha panna rahaskandaali pärast? ML teatas et ta ei kandideeri enam IRL esimeheks tükk aega enne idarahaskandaali.

Pole mõtet rääki udusest poliitilisest "vastutusest" kui tegemist on loomult kurjategiatega. Keda või mida se muudaks? Kass riigikogu ebasääduslikkuse sääduslikuks? Või muutub säädusetu eestluse ja iseseisvuse vastaste punt äki nende kaitsjaiks ning nõuaks üle liiduvabariigi iseseisvuse taastamist? Või laseks kogu klikk endale kuuli pähä? Kui se viimane juhtuks sis vähämalt on nad öhegi rahvale kasuliku teoteind.

anonüümsele. Olen kindel, et Mart teadis oma semude tegudest ja see võis teda häirida. Mitte teada sellist asja, mis valitsusele ja veel Mardile endale vajalikku raha toob, siis Mart küll ei kõlba ministri kohale. IRW.

to punkt 2011-12-18 16:04:49
Vastavalt Eesti seadustele ei ole selline rahaküsimine keelatud.

Muigaja, milliste andmete alusel sa väidad, et Laar sai sellest ärist mingi raha? Kui sul on need andmed, pöördu prokuatuuri või kaposse. Vastasel juhul on see laim ja kohtulikult karistatav.

Asjata nõjjute Mardile mingeid üliinimlikke posiavõimeid külge. Pigem lähtus ta mitmest asjaolust mis tema eale kohased:
1) Rahapärast tõmblema ei pea. Ja ehki süjjes kasvab isu, tõmbab sageli tagasi teadmine et kogu maailmma nagunii ära ei osta ning mingit Eesti Aleksandrost ei sünni.
2) Võim on kindlasti magus aga kui aistad ohtu ning tunned et enam ise ei jõua sis on parem enne kukutamist tagasiastu ning tinglik 'au'esimehekoht jääb igast tuuleiilist puutumatta.
3) Aeg sunnib tagant ning ega surmgi eriti kaugelole. See sunnib kogunenut järältulevatele põlvedele paberilepanema. Põhikohustistest vabana on seda teha kõige parem.

Sellepärast ma ültse ei imesta et Mart ka järgmisse valitsusse enam ei taha kuulu.
Tagasitõmbamise tingimuseks on ka isiklik loomus ent teha tuleb seda teha õigel ajal et keegi sulle ei jõua valgeid sokke jalgatõmmata.
Ääks näitäks on ka Joala Jaak kes astus selt kurat teab kuhu suunduvalt rongilt maha. Oma elu ju kaa elada. Päälägi ma ise arvan et Jaak tajus ästi et ääl pole enam see mis nooruspäävil (mil ka mina teda kuulin) ning vägisi kuskile ronida pold tahet ega mõtet. Võrrelge vaid tema noorpõlve 'viltkübarat' 80ndateomaga ja saate ehk arugi. Jaak ei taht minna Loobi Uuno rada. Kaa pole Jaagule antud sellist ääläsäilimist nagu kasvõi Orumetsa Vellole.
Marti ja Jaaku kõrvutades ehk taipate midagi ka põhjustest ning nende sostest isiku endaga.

muigaja, see ära unustamine on depiilsuse tunnus ja sellised ei peakski siin üldse kommenteerima :-}}}

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=11762
IRL nöögib Eesti Ema skulptoreid
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=11765

http://www.sahinad.ee/eesti-uudised/item/1179-helenius-annetab-irl-ile-60-000-eurot

muigaja 2011-12-19 12:41:42
anonüümsele. Olen kindel, et Mart teadis oma semude tegudest ja see võis teda häirida.

=======================

See on huvitav kommentaar ja selle autori peaks too uurimiskomisjon endale külla kutsuma.
Nii kindel väide peaks ju olema loo selgitamisel väga vajalik.

Loodamegi siis kuulda fakte ka meedia kaudu, mida "muigaja" täpsemalt teab

keegi arvas , et savisaar on väga inetu jne ... ma olen savisaarest jupp maad vanem ja vaatan ilmselt teise pilguga , alati korrektne välimus , mis pole kõigil teistel poliitikutel , aga ütlen nii , kõrge ametnik ei pea mulle isiklikult meeldima , vaid ta peab tundma oma tööd . savisaar teab hästi võimustruktuure , teab nendes peituvaid riigisaladusi , omal ajal lindistas omaenda osalusel toimunud koosolekut , et keegi pärast oma sõnu ei sööks . see rahaküsimine ju peatati kapo poolt ja mingit erilist raha pole saadudki . kästi jakuniniga edasi suhelda . üldiselt , ega see irli skandaal pole ainuke . ma jälgin ajaviiteks neid kemplusi ja seda savisaare sõimamist . mind huvitab , milliseid sigadusi on meie valitsus teinud , vaevalt see miljonäride maaletoomine aiunuke on . miks end vägisi võimule upitati, ma arvan , et savisaar teab palju rohkem , kui see valitsevale klikile meeldib . vabariigi taastamise järel tehti palju tõsist tööd riigikorra muutmise nimel . nüüdne seis on tänu masule muidugi kohati veel hulga keerulisem . aga see venemaa eiramise jutt ansipi poolt sai küll huvitava järje . ja süüdistatakse ikka savisaart . ma siiski arvan , et seda eesti vabariiki on meil ainult jutujätkuks . varsti tuleb venemaa viisavabadus euroopa liiduga ... siis oli ju viimane aeg venelasi sisse osta . minu kõhutunne ütleb , et savisaar see suur juudas küll ei ole . üldiselt on homme jälle kolmapäev . lootke ainult iseendale , siis teate täpselt kuipalju te petta saate .

Enn Oja, vaevalt sa Tallinnas oled elanud ja veel mitu korda, sa ei oska linna nimegi õieti kirjutada. Tallinn kirjutatakse kahe n-iga, seda peaks küll iga eestlane teadma, ühe n-iga kirjutasid venelased. Kogu su jutt on väga vigadest kubisev, kohati ei saa mõttestki aru, ilmselt loed sa vähe eestikeelset kirjandust. Aga nagu elus ikka, mida lollim tegelane seda rohkem targutab. Võta nüüd natuke puhkust, loe või ajalehti ja püüa lihtsamate sõnade kirjutamine meelde jätta. kriibule võib vastata, et eks riik ise sunnib inimesi Tallinna kokku, loe lehest kui palju tuletõrje komandosid kinni pannakse, ainuüksi Leisis kaotab töö 15 inimest, eks mõni neist ka Tallinna tööle läheb. Ja võrdle ka äsja kokkulepitud alampalka 290 euri kasvõi Iiri töötuabirahaga 820 euri + igasugused soodustused. Olen ise soovitanud mitmel noorel inimesel minna välismaale ja kõik on mind selle eest tänanud, elavad nüüd hästi, niikaua kui valitseb ref-IRL rahvavaenulik klikk nad küll tagasi ei tule. Ja mis sai kuulsast üleskutsest-talendid koju? Üks Järvi tuli uuesti orkestrit juhatama, sedagi siis kui loll jänku enam ei kamanda. Või teate veel mõnda patriooti mainida?

Kulla Aadu, selle Tallina nimega on lood mõneti keerulisemad kui sa ettegikujutad. Ehki ma su mõistmisele ei looda toon selle keelelise tausta teiste sadadetuhandete Kesknädala lugejatetarbeks, ehk on teinekord mujal vähäm oma mättaotsast krooksumist. Kindlasti kinnitab mu lootust ka tõik et kuna ma olen seda juba mitmele selgitand sis akkan ka ise sellest arusaama.

Kõigepäält topin ma nimekuju 'Tallinn' lihtsamasse ning üldistatud äälikuvormi nagu ametlikult ette nähtud - S'OSS'OSS. Et päärõhk on püsivalt esisilbil sis siin ' tähistab ainult tooni.
Ent meil on ka kaasäälikud eri liiki sest nad moodustatakse eri kohas. Näitäks uuläälikud on V M P (b on vaid täht mis kokkuleppel väljändab äälikut P), suuäälikud (mängivad suuõõs, ambad, keel) on R L N S T ja kõriäälikud J η H K (suurt η pole ning elinikiis on ta samasugune nagu H, J on siin tinglikult sest mujale ta ei sobi) ehk maakeeles on 9 kaasäälikut. On vel teinegi liigitusalus - elilisuse aste. Elitud on K P T (tunneme neid sulgäälikutena), ülejäänd on kahisevad ehk erineval määral elilised, neist keskmisekahinaga on H S, väikäsekahinaga J V M R L η N, neid nimetatakse ka 'sulaäälikuteks'. Neist üleminekuäälikuteks on vaid J V (ent erinevad omavahel neetki, V onn omadustelt "rohkem kaasäälikum" kui J).

Kui vaadata 'Tallinn' kuju sis on säl 2 silpi kussjuures mõlemad on toonsed, 1. silp vel lisaks päärõhuline. S'OSS'OSS ehk '_'_ (_ tähistab sis tervet silpi). Millised onn aga mejje 2-silbilised sõnad? Nende 1. silp on kas toonne või toonitu, 2. silp aga toonitu: K'AKKLEP (vigases kirjas 'kakleb'), KERA. Vormide eristamiseks kasutame ka tooni ent käänätes ja vaid öhes loomulikus liites -L'IKK: K'AKKL'EKKS, P'IKKL'IKK. Kõnes aga on se ajajooksul löhenend ning 2. silbi toonist on järäl vaid mälästis: K'AKKLEKS, P'IKKLIKK (kirjas: 'kakleks', 'piklik').
Ja muidugi säilib vel toon 2. silbis liitsõnades, nt K'ILPPK'ONN, P'U.NNV'ÕRR, V'IRRV'ARR.

Nüüd aga tagasi äälikute omapärajuurde. Kui liitsõnas on 2. silbis võimalik ka toonne N R L M J (PR'ANTTS'AJJ) sis öhessõnas ainult sulgäälikud: K'INNTL'ATT, 'USSKL'IKK.
Kui vel arvestada tõika et Tallinat ei võta me juba aastasadu kui tervetest osistestmoodustatud liitsõna (Taani+linna) vaid kui ühtsõna sis polegi ime et selle 2. silbi -INN toonitamine pole maakeelele omane ning rahvas ääldapki sõltuvalt piirkonnast TALLIN, TALIN, TALINA. Ainult mejje rahvakeelevaenulikku ehk vigast ääldustõpetavad paberitega '...pääd' sunnivad riigi ringäälingus ja teatrilavadele valestiääldavaid näitlejaid ettevalmistavates kõrkkoolides seda moonutama mõistusevastaselt T'ALL'INN.

Kui minevikkuminna sis selle nimekujuüle vajjeldi ka 20-30ndatel. JAavik pani ette lisada sellele koguni -a et siis saaks kõik suomistatud ning täisäälikulise lõpuga. Kuigi samas ta pani ette ka kohanimed üleviia nimetavale käändäle ent pärast teiste keelemeeste irvitavaid näidisvorme (nt 'Mustvee = Must vesi', selleletoetudes minagi vahel kutsun vaagia elukohta 'Märjaks maaks') ta sellest jaburdusest loobus. Küll aga vajjeldi kujude 'Tallinn' ja 'Tallin'üle. Kuigi tõdeti et 'linnaga' on tajuvuses side katkend jäi siiski päälä raugameelsem 'Tallinn' toetajaskond.
Kui 80ndate lõpus läks 'sõjaks' russide 'Tallin' kujuvastu sis panin keeleinstituudile samuti ette rahvalikku ääldust tunnistada ning üleminna kujule 'Tallin'. Ent viha kõige russilikuvastu oli siis niivõrd pime et mingeid keelelisi põhjendusi ei tahetud kuuldagivõtta. Peeter Päll andis mulle kirjas mõista (sisu pole täpsält meeles ning kiri ävis tulekahjus) et ehki se on nii, on 'praegu' parem teaduslik tagapõhi jätta arvastamatta sest pime loll mass kisuks mu lõhki. Nii jäi ka nimekuju 'Tallin' ültse avalikkusele õrritamiseks esitamatta.
Lõpuks aga üldarivaks teadmiseks niipalju et Tallin pole ültse ainus öhesõnaline asulanimi miss lõpeb kaasäälikuga, teine selline on Saaremaal MUJJ, vigases kirjas 'Mui'.